Elulugu

Uku (Hugo-Albert) Masing sündis Raplamaal Raikküla vallas Lipa külas Eino talus 11. augustil 1909. Tal oli 2 aastat noorem õde Agnes (hiljem: Saag, 16. mai 1911 — 12. august 1981).

Eino talu koha rajas Masingu isa 1880. aastal renditaluna, varem oli pidanud ta metsavahi ametit Märjamaal. Vanemad kuulusid vennastekogudusse, isa eestvõttel peeti Masingute kodus vennastekoguduse lauluõhtuid.
Masingu õde Agnes elas püsivalt Eino talus. Tema abikaasa oli teoloog Evald Saag (24. november 1912 – 20. oktoober 2004).
// isa ja ema:
Aadu (Ado) Masing 16. V 1862 /4. V 1862 vkj./ (Märjamaa, Valgu vald) — 16. X 1949 (Raikküla vald)
Anna Masing (sünd. Furman) 12. VI 1881 /31. V 1881 vkj./ (Kodila, Rapla vald) — 15. II 1954 (Raikküla vald) //
1917–1921 õppis Raikküla 6-klassilises ministeeriumikoolis (Lipa küla, Raikküla vald)
1 aastaga omandas 1.-3. kl õppematerjali (2. klassist viidi kohe üle 4. klassi). Omandas algteadmised vene, prantsuse ja saksa keelest.
Masing kodu ja lapsepõlve kohta: „Kirikulaule ja vennaste omi lauldi videviku pidamisel talviti. Enne 10 aastat katsusin luuletada: Marsile sattumisest, Dalmaatsia koopajõgedest – yliväga deklaratiivselt võimetu sõnavaruga, millest piisas vaid paariks salmiks. (Masing Kangrole: 18. juuni 1980)
Esimesed lugemiselamused: misjonilehed, Piibel, Jenoveeva-jutud, assürioloog Archibald Sayce raamatud, E. A. Poe „Kuldpõrnikas”, idamaade muinasjutud.

1921-1926 Tallinna II Reaalkool
Kool asus majas praeguse aadressiga: Tallinn, Harju tn 6 (Nõukogude ajal Harju tn 48).
1923 nimetati II Reaalkool ümber Tallinna Linna Tehnika Ühisgümnaasiumiks.
1923 reformiti kooli uuesti: kooli nimeks sai Riigi Tehnikagümnaasium. Tallinna Tehnikum riigistati ning jagati eeltehnikumiks ja tehnikumiks. Eeltehnikumi baasil moodustati Riigi Tehnikagümnaasium; tehnikumi ülemastme baasil moodustati tehniline kõrgkool Tallinna Tehnikum, mille kuulajad said võrdsed õigused Tartu Ülikooli üliõpilastega (õiguse astuda Tartu Ülikooli ilma eksamiteta).

Masingu koolivennad: Leo (Leopold) Anvelt, Boris Dikman, Voldemar Eller, Voldemar Errit, Martin Klenner, Hugo-Albert (Uku) Masing, Valter Nackman, Feliks Poola, Edgar Puksman, Heins Siiman, Arnold Sonn, Gustav Steenman, Valter Tomberg (Toompark), Evald Trilbor-Trilberg, Voldemar Uustalu, Olaf Vahtrik.

1919.-1921. aastail, gümnasistina oli suur mõju Masingu maailmapildi kujunemisele Einsteini relatiivsusteoorial ja Plancki konstandil. (Masing 1972)
Suur lugemishuvi: Rinaldo Rinaldini, Christian Kannike, Jules Verne teoste vastu; maailmapilti kujundasid teosed: G. Meyrinck „Golem”, George H. Wells „Sabatähe aastal”, Kurt Pinthus „Menschheitsdämmerung“. (Masing Kangrole: 18. Juuni 1980) Suur mõju oli Rabindranath Tagore’i luulel, sellest mõjutatuna kirjutas ka ise samas stiilis armastuslaule. Gümnaasiumi päevil, 1923. a alustas Masing ka Rabindranath Tagore’i luule tõlkimist inglise keele baasil.
Huvi Tagore’i vastu tõukus antieuroopalikust hoiakust klassikaaslaste seas. Sellest huvi vana-idamaade ajaloo, hiina ja jaapani kultuuri vastu, astronoomia, maailma rahvaste usundite, iiri kirjanduse vastu. Hoolega loeti R. M. Rilket, C. Spitteleri, A. Strindbergi, Maeterlincki, A. France’i, G. B. Shaw’d, J. Conrad’ti, L. Hearni, J. M. Synge’i, P. Valery’d, F. McLeod, R. Huch’i, H. Hesse’t, G. Hauptmanni, T. Mann’i, Wassermanni, K. Pinthus’t, C. Farrere’i. Huvi oli saksa ekspressionismi, G. Trakli, F. Werfeli, I. Golli, Klabund’i, Spengleri vastu.

Gümnasistina tuli Masingu kirjaviisi „ü“ asemel „y“, tema enese väitel pärines see keeleuuendaja Johannes Aavikult.
Huvitav mälestuskild seoses Masingu käekirjaga (Gustav Puu, Veel Mõningaid mälestusi Uku Masingust. – Teataja 10. 08. 1985, nr 15, lk 7):
„[Tallinna Tehnikagümnaasiumi eesti keele õpetaja A. Õunapuu] ütles, et Masingul oli olnud väga inetu käekiri. Ta pahandanud ükskord tõsiselt selle üle ja öelnud: „Masing, sa oled muidu intelligentne ja tubli poiss, kuid kiri on nagu purjus varese jalajäljed. Raske on lugeda su töid. Kas sa ei saaks oma kirjatähti veidi nägusmaaks muuta?“
Masing puudunud kaks päeva koolist. Ja kui ta kolmandal päeval klassi ilmus ja oma kirjatöö õpetajale esitas, siis ei uskunud viimane oma silmi: tekstist olid varese jalajäljed kadunud ja kogu kiri oli otsekui trükitud kursiivis.
„Kuidas sa sellega toime tulid?“, imestas õpetaja.
„Ma ei olnud kodus haiguse pärast, vaid harjutasin ilukirja kaks päeva ja üks öö“, oli Masingu seletus.

ilmus trükis esimene luuletus “Notturno”
Gümnaasiumis omandas võõrkeeled, üksteise võidu tuubiti pähe sõnastikke. Levinud oli kaastööde kirjutamine erinevatele väljaannetele, kuid neid pakuti kui tõlkeid. Masing: „Tolleaegses publitsistikaski on seetõttu palju olematuid välismaisi autoreid või nende kirjutamata palasid.“ (loeng „50-aastane noor“). 1923. a oma esimese trükis ilmunud luuletuse „Notturno“ avaldas ta pseudonüümi A. Masing all, see oli mõjutatud Calderoni näidendist „Zalamea kohtunik”. Samal aastal, juba Hugo Masingu nime all, ilmusid tema esimesed artiklitõlked Claude Farrére’i oopiumijuttudest ajakirjas „Agu”.

keelelise relatiivsuse algmeteni jõudis samal ajal kui B. L. Whorf
Oma keeleteoreetiliste põhiteesideni jõudis Masing ajas paralleelselt Edward Sapiri ja Benjamin L. Whorfi keelerelatiivsuse hüpoteesiga. “Võin lisada enda sõltumatust nendest ja samuti aastast 1928/29.” (Masing 2003 (1968/1969): 60)

alustas järjepideva luule kirjutamisega
Masingu esimese luulekogu suhtes võib eelkoguks nimetada raamatut „Roheliste radade raamat“, mis sisaldab varajasi luuletekste aastaist 1926—1934.
Masingule oli iseloomulik, et luuletamine käis periooditi, vaheldudes ajaliselt intensiivsemate ja vähem intensiivsemate aegadega, suveperioodil kirjutas ta rohkem, talve-aegu vähem. Luuletamine on Masingu puhul samastatav päevikupidamsiega, ka oma luulekogudes on ta säilitanud sageli tekstide kirjutamiskuupäeva.

alustas teoloogiaõpinguid Tartu Ülikooli usuteaduskonnas
Masing õppis klassikaliste keelte (heebrea, kreeka ja ladina) ning teoloogia ainete kõrvalt veel semiidi keeli, psühholoogiat, antiikkirjandust ja assürioloogiat. Tegeles Meister Eckhardti tööde ning araabia ja süüria keelest pühakute elulugude tõlkimisega. Lugemishuvi pakkus enam müstiline kirjandus, eriti keskaegsed autorid, keldid („Mabinogion”).

alustas järjepideva artiklite, sõnavõttude, kriitika avaldamisega nii teadus- kui kultuuriajakirjades
Peamiselt ilmusid Masingu artiklid Usuteaduslikus Ajakirjas ja Olionis, üks isiklike veendumuste väljendamise koht oli Vaba Maa, Vaba Sõna ja Protestantlik Maailm. 1932. aastast kirjutas artikleid Eesti Entsüklopeediale.
Tartu ülikoolis õppimise ajast pärinevad ka Masing esimesed joonistused, akvarellid. Fotograafia- ja joonistamishuvi saatis teda terve elu.

Vana Testamendi teaduse ja semi filoloogia magistri kraad
1930. a 1. detsembril sai ta I auhinna töö eest „Das Verhältnis der Elihureden zu den übrigen Reden des Buches Hiob“ (Elihu kõnede suhe Hiobi raamatu teistesse osadesse), mis arvestati teaduskonna nõukogus magistrikraadi vääriliseks.
Varasemalt õpingute kestel 1928. a sai I auhinna tema võistlustöö „Kas nõuab Deuteronoomium kultuse tingimatut tsentralisatsiooni või lubab ta kultuspaiku ka väljaspool Jeruusalemma?“.

Haridus- ja Sotsiaalministeeriumi kodumaine stipendiaat
1931 aastal I ja II semestri, 1932 I semestri Tartu Ülikooli usuteaduskonna juures.
Tartu ülikooli välismaine stipendiaat Vana Testamendi ja semi keelte alal Tübingenis ja Berliinis
Vabakuulaja Tübingeni ülikoolis I semestri; Berliini ülikoolis I ja II semestri.
Tema õppejõud olid Tübingenis prof E. Littmann (etiopistika), Volz ja Berliinis prof Meissner (assürioloogia), Bertholeti, Sellini.
Prof Bulmerincqu soovil alustas Masing Berliinis ettevalmistusi doktoritööks (VT Obadja raamatu kohta). (Elulugu 1952). Stipendiumi pikendati usuteaduskonna palvel 1. aprillist 1. oktoobrini 1933. Sellega seoses tekkis Eesti Panga poolt viivitus stipendiumi maksmisega viimseks kolmeks kuuks, mistõttu ei saanud Masing pühenduda täielikult uurimistööle ja oli sunnitud raha laenama.
Masingu peamised huvisuunad: etiopistika, akadistika, sumeroloogia: Ta täiendas end arabistikas, judaistikas, Vanas Testamendis, assürioloogias; õppis indiaani, polüneesia jm keeli. Stipendiaadi-perioodist pärineb nt referaat „Sedaka ja sedek psalmides“.

õppeülesande täitja (õpetaja) TÜ usuteaduskonnas
1933. aasta sügissemestrist hakkas Masing Tartus prof Alexander von Bulmerincqi kõrval õpetama semiidi keeli ja Vana Testamenti.
1933 sept-1936 dets õppeülesande täitja (õpetaja) TÜ usuteaduskonnas.
õpetanud: heebrea keelt 1933-1940, sumeri keelt 1934, süüria keelt 1934, 1938-1940 (mh oli tema õpilane Artur Võõbus), araabia keelt 1936, 1938-1940, iisraeli ajalugu 1936.

artikkel lingvistikast ja keelelisest relatiivsusest „Hüpoteetilist eesti keele psühholoogiast”
Masing esitab selles seisukoha, et eestlane asetab keelelises väljenduses rõhu tegevusele, mitte objektile. Tähtis on tegevuse intensiteet, enese asetamine tervenisti mingi tegevuse valdkonda (kuidas see juhtub?)

esitas doktoriväitekirja „Der Prophet Obadja”
1935 novembris esitas Masing 2-köitelise doktoriväitekirja „Der Prophet Obadja” („Prohvet Obadja…”). Teaduskonna nõudel tuli väitekiri esitada kolmes masinkirja-eksemplaris, mille trükkimiseks kulus Masingu enese hinnangul tal üle 500 tundi. (ajalooarhiiv, M. toimik)
Märtsis 1936 lõpetas ta doktorieksamite arvestused, dissertatsioon lubati kaitsmisele ja trükkimisele 30. mail 1936. a.
1937. a. ilmusid trükis doktoridissertatsiooni esimesed 176 lk sarjas „Acta et Commentationes“ (Uku Masing. Der Prophet Obadja. Band I: Einleitung in das Buch des Propheten Obadja. Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis B 41. Tartu 1937).
Töö ülejäänud osad olid juba ladumisel, kui 1939. a mais määrati oponendid, et töö sügisel kaitsmisele võtta. Laotud osa hävitati 1941. a kevadel Nõukogude võimu korraldusel, osa jäigi avaldamata. Väitekirja kaitsmine sai võimalikuks alles 1947. a.

1935 dets Akadeemilise Orientaalseltsi asutajaliige, juhatuse liige
Eesti Akadeemiline Orientaalselts loodi 1935. aasta sügisel Tartu Ülikooli juures idahuviliste õppejõudude ja üliõpilaste poolt, keda ühendas huvi Idamaade vastu ning tahtmine elavdada ja süvendada Ida kultuuride tundmaõppimist ja tutvustamist Eestis.
Masing pidas peatselt ka seltsis ettekande. (vt kajastust: „Lihula ’nhw’ ja Kolovere „Klawj!“. Lääne Elu 3. III 1936, lk 2, nr 17. — Artikkel U. Masingu ettekande kohta Akadeemilises Orientaalseltsis.)

trükis ilmub esimene luulekogu „Neemed Vihmade lahte”
1935. a jõuludeks ilmunud Masingu esimese luulekogu „Neemed Vihmade lahte” avaldamist toetas Akadeemiline Usuteadlaste Selts ja usuteaduskond.

nimemuutus: Hugo-Albert Masing – Uku Masing
Teade nime muutmisest Hugo-Albertist Uku Masinguks ilmus Riigi Teatajas 1937. aasta 18. jaanuaril.

uurimus „The Word of Yahweh”
The Word of Yahweh („Jahve sõna“; Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis 13 XXXIX, 4; Tartu 1936) teadustöö võrdleva usundiloo alal, seletab mõistet ’Yahweh’ polüneesia mõiste ’mana’ abil (tähendusega ’võimukas loov tahe’).

ilmusid tõlked Rabindranath Tagore’i luulest Nobeli Laureaatide sarjas („Gitandžali”, „Aednik”)
Publikatsiooni aluseks olid Masingu 13- aastaselt tehtud tõlked inglise keelest. Masingu Tagore’i-tõlgete populaarsus eestlaste hulgas on olnud erakordne. Need on kujunenud Eestis mitme põlvkonna lemmiklugemisvaraks. Nendest tõlgetest on hiljem välja antud mitmeid kordustrükke. Nobeli Laureaatide sarja väljaande 2. trükk ilmus juba 1940. aastal, väliseestlaste väljaannetena Orto ja Maarjamaa kirjastusel 1950. ja 1970. aastatel. 1960. aastatest avaldati katkendeid Masingu tõlgetest ka Nõukogude Eestis koolilugemikes, kordustrükkidena ilmusid „Aednik“ ja „Gitandžali“ 1970. aastatel ka “Loomingu“ Raamatukogu väljaandel. Taasiseseisvunud Eestis avaldas Masingu Tagore-tõlgete uue redaktsiooni „Ilmamaa“ kirjastus 2006.

dotsent (professori kt ülesannetes) võrdleva usundiloo alal
võrdleva usuteaduse prof Ed. Tennmanni surma (19. nov 1936) järel alustas Masing teaduskonna otsusel 1937. a sept tööd dotsendina (professori kt ülesannetes) võrdleva usuteaduse alal 3 aastaks. Varasematele loengutele lisandusid: võrdlev usuteadus (usundipsühholoogia praktikum), polüneesia usund, jätkus: heebrea keel.

ilmus „Heebrea keele grammatika”

prof kt Vana Testamendi ja semiidi keelte alal
1938. a kevadsemestril jätkas Masing professori kt-na Vana Testamendi ja semiidi keelte alal. Loengud: usundipsühholoogiast, eesti-soome muinasusundist, polüneesia usundist, taoismist, maia kultuurist ja usundist, hellenistlikust sünkretismist, harjutus- ja praktikumirühmad.
Masing üliõpilased sel ajal: Isidor Levin, Artur Võõbus, Evald Saag jt.

europotsentrismivastane artikkel „Eestipärasest ristiusust”

ilmub luuleantoloogia „Arbujad”
Tartu Ülikooli kirjandusprofessori Ants Orase koostatud luuleantoloogia „Arbujad. Valimik uusimat eesti lüürikat” (Eesti Kirjanduse Kooperatiiv, Tartu, 1938). „Arbujate” koostamisel oli oluline põlvkondlikkus, kuid see ei saanud määravaks. Autorid olid küll kõik enam-vähem ühel ajal alustanud ülikoo­liõpinguid ja avaldanud oma debüütraamatu, mis tõestas nende individuaalset suutlikkust loojatena.

valmis proosateose „Kajakad jumalate kalmistul ehk Rapanui vabastamine” käsikiri
Kavandati teose ilmumist, kuid see jäi ära seoses Nõukogudeokupatsiooni algusega Eestis. Romaan ilmus 1989. a.
1940. aastaks valmis Masingul käsikirjas ka 2 luuleteost. Samal aastal valmis poeem „Hannolaul“ (alustatud 1934), kuid see jäi aastateks käsikirja. Teine, „Lohe vari“ (“Arkaiopteeryksi vari”/ “Arkäopteeryksi vari“, alustatud 1935), oli trükivalmis 1941. a, kuid jäi ilmumata.

Ilmusid tõlkekatkendid „Gilgameši’st“
akadi keelest 41 värsirida

abiellus Eha Tuulemaaga
Masingu tulevane abikaasa Eha (8. dets 1912–6. mai 1998) muutis oma nime Gnadenteich 1937. a Tuulemaa vastu.
Laulatus toimus Saaremaal Mustjala Anna kirikus.

1938–1940 osales Piibli tervikteksti teine eestikeelne tõlke ettevalmistamisel
Piibli tervikteksti teine eestikeelne tõlge ilmus aastatel 1938–1940 vihikutena. Masing tõlkis heebrea keelest Vana Testamendi Psalmid ja prohvetiraamatud. Tema tõlget toimetas keeleteadlane Johannes Woldemar Veski. Piiblis on ära toodud ka pastor Harald Põllu nimi, kuid tema reaalselt tõlkimisel ei osalenud. Masingu tõlge on sihilikult ja rõhutatult arhailine, mistõttu selle paremaks mõistmiseks soovitatakse kaasaja inimestel kasutada Ferdinand Johann Wiedemanni sõnaraamatut. Raamatuna seda tõlget 1940. aastal alanud Nõukogude okupatsiooni tõttu välja anda ei jõutud. Alles 1989. aastal ilmus selle vähendatud faksiimiletrükk.

Vana Testamendi usuteaduse ja semi keelte professori kt adjunktprofessori õigustega
1.juulist 1940. a prof A. von Bulmerincq’i surma järel määrati Masing Vana Testamendi usuteaduse ja semi keelte professori kt adjunktprofessori õigustega 3 aastaks. Masing kavatses vabadel semestritel Ladina-Ameerikasse väljakaevamistele minna, kuid see võimalus kadus juunipöördega. Juunipööre katkestas ka Masingu doktoreerumise protseduuri, augustis suleti usuteaduskond.
12.-19. aug 1940 Masing Daugavpilsis. tutvus üliõpilase Isidor Levini kaudu sealsete sünagoogidega, tellis mõnede hasidistlike käsikirjade koopiad. Reis toimus kompensatsioonina Ülikooli valitsuse äraütlemisele, kui Masing taotles 1939. a määratud reisistipendiumi eest fotokoopiate tegemiseks etioopia käsikirjadest Berliinis, Leningradis ja Uppsalas. Sama taotles ta ka 1940 kevadtalvel kandideerides Vabrikantide Ühingu stipendiumile. (ajalooarhiivi M. toimik)

tõlkis araabia keelest „Tuhande ühe öö” muinasjutte
„1001 öö“ tõlkimine araabia keelest oli Riikliku Kirjastuse Ilukirjandus ja Kunst tellimus. Järgnenud Saksa okupatsiooni käigus hävitati veerand tõlketööst. (UM elulugu 1945)
Taasavati usuteaduskond.

ülikooli raamatukogus heebreakeelsete raamatute kataloogija
Kuni dets 1941 töötas ülikooli raamatukogus heebreakeelsete raamatute kataloogijana. Sellest ametist palus end omal soovil vabastada, pealekaebuste tõttu loobus aga ülikoolitööst üldse.

Masing oli töötu. Elatus tõlketöödega, juhuslike kaastöödega erinevatele ajakirjandusväljaannetele
1942.–1943. a tegeles Masing peamiselt tõlketööga, sh haikutõlgetega; jätkas luuleloomingut ning oma luulest koostas 1940. aastate II poolel mitmed käsikirjalised luulekogud (nt „Udu Toonela jõelt“, „Džunglilinnud“, „Piiridele pyydes“, „Aerutades hurtsikumeistriga“ jt). Tegi kaastööd ajalehele Postimees Ida usundite ja kultuuri teemadel.
1942. a pakkus Masingu õpetaja stipendiaadi-aastatel, Enno Littmann, Masingule etiopistika ja arabistika professori assistendi ametikohta Halle ülikoolis, Masing tööd vastu ei võtnud. (Kasemaa 1995 “KjK”)
Sel perioodil haigestus kopsutuberkuloosi, selle tüsistused jäid saatma Masingut terveks eluks.

töötas ÕES-i mündikabineti konservaatorina
1943 mai – 1945 dets TRÜ ajaloo-keeleteaduskonnas õppeülesande täitja ametikohal, töö sisuks oli Õpetatud Eesti Seltsi (ÕES) Mündikabinetis konservaatoritöö. Masingu abi oli vajalik tema araabia keele oskuse pärast. Korrastas ja süstematiseeris sel ajal 2 suurt aardefondi. Koondati ametikohalt ÕES-i liitmisel Teaduste Akadeemiaga. (Elulugu 1952)

1944 okt ekspert fašistlike roimade uurimise komisjonis Klooga koonduslaagris

1944. aastaga Masingu tööde ilmumine lõpeb, avaldamispaus ja mahavaikimine kodumaal Mahavaikimine kestab sisuliselt 12 aastat, välismaal 9 aastat.
Nõukogude okupatsiooni tõttu sattus Masing siseemigratsiooni, oli persona non grata Nõukogude ühiskonnas. See tähendas töötuksjäämist, kuid Masing jätkas teadustööd ja tõlkimist oma kodus Tartus.
Uuesti avaldatakse Masingu töid väljaspool Nõukogude liidu piire 1953. a, kui ilmuvad Masingu luuletuste tõlked antoloogias „Anthology of Modern Poetry“. Samal aastal avaldatakse pagulaseestlaste poolt Masingu Tagore-tõlgete kordustrükk, teine ilmub 1956.
1950ndate aastate keskpaigast alustatakse pagulaseestlaste kogukonnas tema luule avaldamisega, tõlkimisega.
Masing saab uute töödega rahvusvahelisele tribüünile teoloogina ajakirjas Communio Viattorum. 1959. a. Kokku ilmub temalt seal kaastöid 20 aasta jooksul. Eestis jätkati Masingu artiklite avaldamist teadusväljaannetes alles 1960ndatel-1970ndatel aastatel: Keel ja Kirjandus, kogumikes Semeiotike, Studia Orientalia, Emakeele Seltsi aastaraamat.

Esimene Nõukogude Eestis ilmunud tekst Masingult oli tõlkekatkend Homerose „Iliasest“ (Väliskirjanduse õpik keskkoolile) 1951. a, kuid tõlkijanimi oli märkimata (ilmus teiste nime all).
1956. a avaldati esimene teoloogiline tekst EELK aastaraamatus „Eksiilijärgse Juuda ajaloost“.

asus teadusliku sekretäri ametikohale EELK Konsistooriumis Usuteaduse Kõrgemas Katsekomisjonis (Usuteaduste Instituudis). Alustas samas õppejõuna.
1944. a valiti EELK Ajutine Korraldav Toimkond eesmärgiga luua uus konsistoorium. 8 osaleja seas oli ka usuteaduse doktorant Uku Masing. (Altnurme 2000)
3. V 1946 asutatakse EELK Konsistooriumi Usuteaduse Kõrgem Katsekomisjon ehk Usuteaduse Instituut.
1946–1964 oli Masing EELK Konsistooriumi teaduslik sekretär ja Usuteaduse Instituudi (Usuteadusliku Kõrgema Katsekomisjoni) õppejõud. Ta pidas loenguid Vana Testamendi ja usundiloo alalt .Tema õpilased UI-s: Toomas Paul, Peep Audova, Vello Salum, Jaan Kiivit (jun), Kaide Rätsep jpt.
Masingu loengud: Vana Testament ja semiidi keeled, võrdlev usuteadus ja üldine folkloor (UI ankeedis oli UM tegevusalaks märgitud “tõlk vene keelest”); (Altnurme 2000: 230-231)

doktoriväitekirja „Der Prophet Obadja” kaitsmine Usuteaduse Kõrgema Katsekomisjonis (Usuteaduse Instituudis)
Masingu doktoriväitekirja kaitsmine toimus 2. IX 1947 Usuteaduse Kõrgema Katsekomisjoni (Usuteaduse Instituudi) nõukogu ees Toom-Niguliste kirikus Tallinnas (Altnurme 2000: 228)
E. Saagi kiri Usuasjade Nõukogu volinikule 29. VIII 1947: põhjendas UI tegevust ja Uku Masingu väitekirja kaitsmisele võtmist küllaltki kavalalt:
„osas endisest fašistlikust Saksamaast” valmistatakse ette kirikuõpetajaid ENSV jaoks “just nagu meil puuduks vastav õppeasutus”. Et sellistele kuuldustele mitte alust anda ja “kasutada Konstitutsioonis antud õigusi” astuda vastu propagandale “meie vastu” täidab UI oma funktsioone: – selgitada teaduslikult piibli ja religiooni küsimusi; — piibliõpetus, mille juurde UI aga pole saanud asuda vastava loa puudumise tõttu. UM kraadi kinnitamine korraldati sellepärast, et “sakslaste ajal oli see seotud takistustega”. (ERA, f. R-1989, n. 2, s. 6, l. 112.) (Altnurme 2000:229)

alustas „Vana Testamendi käsiraamatu” kirjutamist
1948–1964 kirjutas konsistooriumi tellimusel Vana Testamendi käsiraamatut. Kokku 16 köidet, 4196 lk.

suri Uku Masingu isa Ado
Isa mälestuseks kirjutas Masing luuletuste tsükli „Itkud isale”.

kirjutas ja koostas käsikirjalises kalligraafilises väljaandes „Esseed”
Levisid paljundustena.

tõlkis „Tooma evangeeliumi” (koostöös Kaide Rätsepaga)

Matkad abikaasa Ehaga. Valmis autobiograafiline raamat „Mälestusi taimedest“
Masingud armastasid teha suviseid rännakuid üle Eestimaa. Taimematkade marsruudid sõltusid maanteede ja raudteede lähedusest, sest ring sõideti liinibussi ja rongiga. Tabivere, Elva jõe ümbrus, Roiu, Pangodi järve ümbrus, Kärkna klooster ja raudtee ümbrus, Valgemetsa–Taevaskoja (Valgesoolt Saesaareni, Valgesoo–Kiidjärve), Ebavere mägi, Liinujärve, Pikkjärve, Urvaste—Uhtijärve–Lõõdla järv) Ropka ja Ülenurme ümbrus raudtee lähedal, Koorvere (Leevi lähedal), Reola (Röövlimäe), Rakke–Kiltsi–Järva Jaani, Unipiha–Luke, Kaiu järved, Kotiku oja, Laeva jõe ümbrus, (Koogi), Elva–Uderna–Hellenurme maantee, Kilgi (Amme jõe ümbrus) , Elva–Peedu (Kanahaud), Koorvere–Hatiku tee, Torma kiriku ümbrus, Juuru, Tiksoja, Maramaa–Tirgi tee, Valgu jõe ümbrus, Nõo raudtee ümbrus, Võhandu jõe ümbrus (Leevaku, Võuküla)
Raikküla, Ahtama jõe ümbrus, Laane heinamaa, Paka mägi, Varbola maalinn, Lipa küla.
Matkade meenutusi on Masing talletanud ka samal ajal kirjutatud raamatus „Mälestusi taimedest“.

1955. a asutati TRÜ Orientalistikakabinet. Masing osales selle konverentsidel
12. – 14. nov. 1975: Toimus orientalistikakabineti esimene aastakollokvium., mis kestsid 1985 aastani.
1975 teaduskonverents: Ettekanne: “Muistse Lähis-Ida ja soome-ugri rahvaste ühest müüdist [Pikseriista Vargus] (AaTh 1148B).

17.—19. sajandi eesti kirikuloo ja kirjakeele ajaloo uurimine
Vanema eesti kirjanduse ja kultuuriloo suurepärase tundja, kirjandus- ja raamatuloolase Otto Alexander Webermanniga (07.01.1915–14.02.1971) oli Masing aastaid kirjavahetuses. Neid sidus sügav sõprus ja ühine huvi eesti vanema kirjakeele allikate vastu.
Kirjavahetus keeleteadlase ja fokloristi Felix Oiansega, usundiloolase jaan Puhvliga ???, piiblitõlke alal Vello Saloga, SF alal Kalju Kirdega jt….. Kirjandusest ja ajaloost vesteldi kirjades Karl Ristikivi ja Bernard Kangroga.

monograafia „1343. Vaskuks. Vikaaria Lohult” jt
UIs õpetamise kõrval valmivad monograafiad „1343. Vaskuks. Vikaaria Lohult”, loengumaterjalide põhjal „Eesti rahva usund” ja „William Blake”
valmis ka Masingu kaks suur luuleteost: 1959–1963 poeem Saadik Magellani pilvest; 1960 poeem „Georg Müller“ ja samal teemal monograafia „Somnium Umbrae“.
Käsitlus „Der Gläubige Thomas“ 1962
tõlked kopti ja süüria keelest.
lõppes õppejõutöö Usuteaduse Instituudis
Ametist loobumine UIs ja 1960. aastate keskel, resignatsioon, enesehävituse kõrgpunkt,
Tõlketööd.

mentor ja õpetaja
Masingu korterist kujunes 1960. aastate Tartus vaimsuse üks keskpunkte, ta oli vaimne suunaja ja õpetaja, mentor noorele põlvkonnale. Selleks seadis ta sisse kindla külastuspäev oma kodus.

kohtumised Tartu-Moskva koolkonna semiootikutega Käärikul
Masingu koostöö Tartu semiootikutega oli alanud juba kuulsatest Kääriku kogunemistest kuni teaduspublikatsioonideni koguteoses „Töid semiootika alalt”.
1967. aastal oli Juri Lotmanil lootus rajada Tartu ülikooli juurde semiootika laboratoorium, kuhu kuuluksid nii semiootikud, keeleteadlased kui ka matemaatikud. Lotman on 14. veebruaril 1967 kirjutanud kolleeg Boris Uspenskile Moskvasse, kus semiootikalabori tööplaanide tutvustamisel nimetab kavatsust kutsuda täiskohaga vanemteadurina tööle just Uku Masing. (J. Lotmani 60 sünnipäeva kogumiku jaoks kirjutas Masing muinasjutukäsitluse „Die Stadt ohne Tod“. –(1981, mis jäi käsikirja)).

Suviti töötas Taevaskojal üüritud suvemajas.

kaastöö Praha Ülikooli Usuteaduskonna ajakirjale „Communio Viatorum”
– uurimuslikud esseed inglise ja saksa keeles.

loeng Tõravere Observatooriumis „Religioonist kultuuriloos“

I loengusari Vanemuise stuudios: “Keelest ja meelest”

alustas Uue Testamendi ja psalmide tõlkimist (koostöös Toomas Pauliga); võrdlevad uurimused semiidi ja soomeugri keelte kohta, eesti kultuuri- ja religiooniloo kohta
(Hans Susi… ; Barlaam ja Joasapht”, Dharma as Norm)
Uurimistöös jätkas lingvistikaküsimustega, käsitlustega eesti kultuuriloost ja vanemast kirjakeelest, indoeuropeistikast, Lähis-Ida vanadest kultuuridest. Usundiloo valdkonnas valmis monograafia Iisraeli ajalugu1971.“; ilmus artikkel „De Hermeneutika“ 1973, sh erinevad ettekanded (Nt Usundiloo kasutamisest (1978); Ülestõusmisest Philippose evangeeliumis (1981), keeleajaloo küsimustes huvitasid eriti terminoloogiaküsimused,

tegi kaastööd rahvusvahelistele folkloristikaväljaannetele
uuris muinasjutumotiive, koostöös Isidor Leviniga koostas tüübiregistreid soome-ugri, samojeedi, kaukaasia muinasjuttude kohta.
Masing oli üks 14-köitelise muinasjutuentsüklopeedia “Enzyklopädie des Märchens” kaasautoreid.
Artiklid keeleajaloost ja folkloristkast ka Emakeele Seltsi aastaraamatus, „Keeles ja Kirjanduses“.
Entsüklopeediaartiklid ilmusid veel ka postuumselt 90ndal aastal.
1975 teaduslikud tüübiregistrid avaari, osseedi, abhaasi jt kaukaasia rahvaste juttudele. Ilmuvad venekeelsena Moskvas.
1980 katalaani muinasjuttude tõlkimine, tadžiki anekdootide tüübiregistri ja paralleelide koostamine.

reis: kevadel Krimmis, Jaltas ja Nikita botaanikaaias
Koos Eha, Vello Salumiga. (kirjast K. Ristikivile 9. X 1972)

loeng “50-aastane noor”

II loengusari “Vanemuise” stuudios: “Taevapõdra rahvaste meelest ehk juttu boreaalsest hoiakust”

EELK Konsistooriumi pensionär, Uue Testamendi tõlke valmistamine ja viimistlemine
Uue Testamendi tõlke valmistamine ja viimistlemine (kokku 9 aastat)

TRÜ Orientalistikaringi auliige
11. sept 1979 promoveeritakse Tartu Ülikooli orientalistikaringi auliikmeks (70. sünnipäeva puhul) (T. Kulmari teade, Eesti Kirik 1999, 6. okt)

Masingu 70. sünnipäeva puhul koostati käsikirjaline pühendusteos:
Temalt endalt ilmus selles juubeli puhul artikkel „Keeltest ja keele õppimisest”.

suri Masingu õde Agnes Masing
Õele on pühendatud luuletuste tsükkel „Itkud õele“ (1983).

viimane suvi Taevaskojal
käsitlused piiblitõlke teemadel
Elu viimastesse aastatesse jäid Uue Testamendi tõlke redigeerimine, mitmed olulised käsitlused piiblitõlke teemal ( Die Hand…., Über die Asichten….).
Seoses Masingu Jüriöö-käsitlusega „1343” kutsus Skandinaavia Balti Instituut Stockholmis 1981. aastal teda osalema konverentsil Stockholmi ülikoolis, mis oli pühendatud Balti Instituudi 10. tegevusaasta täitumisele: 6. International Scientific Conference on Baltic Studies, Stockholm, Juuni 5.-8. 1981. (Kutse organiseerija tõenäoliselt Imant Rebane.)

katalaani muinasjuttude ja eesti rahvalaulude tõlkimine

25. aprill 1985 Uku Masing suri 74- aastaselt. Maeti 30. aprillil Raadi Vana-Jaani kalmistule.
Matus toimus 30. aprillil 1985. Tartus Peetri kirikus. Jumalateenistusel teenisid 17 õpetajat (endised õpilased).
Ainus järelehüüe ilmus “Keeles ja Kirjanduses”, “Edasi” keeldus lühikest nekroloogi avaldamast. (viide: T. Paul, Rahva Hääl. 24. IV 1995, lk .5)
Levini järelehüüe Fabulas.

Koostanud Külliki Kuusk