Otsitulemused: “Katri Aaslav-Tepandi”
-
Rahu kiirgus (Mt 5:38–45)
„Te olete kuulnud, et on öeldud: Silm silma ja hammas hamba vastu!Aga mina ütlen teile: Ärge pange vastu inimesele, kes teile kurja teeb, vaid kui keegi lööb sulle vastu paremat põske, keera talle ka teine ette!Ja sellele, kes tahab sinuga kohut käia ning võtta su särki – jäta talle ka kuub!Ja kui keegi sunnib sind…
-
Teoloogia vajalikkusest (nr 500/ 6.8.2021)
Inimene on mõtlev olend ja seetõttu on tal vajadus mõtestada oma elu ja suhet maailmaga. Ta on ka uskuv olend, kes suudab sirutuda argitõelisusest kaugemale ja tunnetada oma sidet tolle Salapärasega, kes jääb argitõelisuse piiride taha ning keda „kiriku keeles“ Jumalaks nimetatakse. Kuid nii nagu kõik muu, vajab mõtestamist ka inimese usk. Teoloogia on teadus,…
-
Seal, kus sünnib kirgastumine (Lk 9:28–36)
„Ent arvata kaheksa päeva pärast neid kõnesid sündis, et Jeesus võttis kaasa Peetruse ja Johannese ja Jaakobuse ning läks üles mäele palvetama. Ja palvetamise ajal ta näoilme muutus ja tema riided läksid kiirgavalt valgeks. Ja ennäe, kaks meest kõnelesid Jeesusega, need olid Mooses ja Eelija, kes kirkuses ilmudes rääkisid tema eluotsast, sellest, mis tal Jeruusalemmas…
-
EELK vaimulike konverents toimus sel aastal veebikeskkonnas
25. mail 2021 toimus Zoom’i veebikeskkonnas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) vaimulike konverents, millest võttis osa üle 70 vaimuliku. Konverentsi algusosas andis peapiiskop Urmas Viilma ülevaate olukorrast kirikus, rõhutades vajadust üksteisele silma vaadata, üksteisega rääkida ja üksteist ära kuulata. Seekordse vaimulike konverentsi keskme moodustasid inimelu alguse ja lõpuga seotud küsimuste arutamine. Rostocki Ülikooli professor dr…
-
Uskuda ja kuulutada (nr 491/ 7.5.2021)
Meie tänane argipäev on elada sotsiaalses isolatsioonis. Ligimesearmastuse tõendina talume me kodus istumist, kaugtööd ja e-õpet. Paljud kurdavad, et kannatavad selle all. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Lääne praostkonna vikaarõpetaja Kristel Engman ütleb 2017. aasta emadepäeva jutluses: „Tänapäeva inimesi iseloomustab soovimatus kannatada. Kristlikus sõnastuses – ristist hoiduda. Matteuse evangeeliumis ütleb aga Kristus: „Kes ei võta…
-
Uskumine teeb inimese õnnelikuks ja tänulikuks, rõõmsaks
Viimasel poolaastal on mind tabanud lugemiskirg. Eks siin ole oma osa ka kogu meie üldisel pandeemiaolukorral. Lähedaste ja sõpradega kokkusaamised puuduvad, muidugi helistame ja vestlused pereliikmetega on tihenenud ja pikenenud. Aga ikka, hing on janus päris suhtlemiste, päris kohtumiste, ühiste tegemiste ja rääkimiste järele. Raamatud on tõepoolest suureks leevenduseks ja kosutuseks ses eraldusajas, meile antud…
-
Lootuse ootuses (nr 481/ 26.2.2021)
Terve me elu on ootuseaeg, lumerikkal talvel ootame kevade õitseaega, kevade jaheduses sumedaid suveõhtuid, kesksuve palavuses sügisesi jalutuskäike seenemetsas, novembrihämaruses lumekirgast jõuluaega. Juba on õhus õrna kevadelootust, lume alt on päikese poole sirutamas esimesed õiedki. Talvituma jäänud kuldnokad katsetavad esimesi viisijuppe. Nii on ka meil, mida oodata, millele loota, kuhu lootuses sirutuda. Tihti on lootuse…
-
Valguse rahu (nr 475/ 15.1.2021)
Aeg on täis pingelisi ülisuuri ülesandeid, kirglikke võitluseid-väitluseid, vastandumisi ja pooltevõtmisi, sõnatuid mõtteid ja mõtlematuid sõnu. Ilmaruum on täis imelist valgust ja rahu – justkui meeldetuletuseks ja hingetõmbamiseks meile kõigile. Juhan Liivil on lihtne sõnum meile: Lumehelbeketasa, tasaliugleb aknale,tasa… tasa… Nagu viibiks tatasa, tasa,mõtles tulles ka:tasa, tasa! Miks nii tuksud, rind?Tasa, tasa!Rahu otsib sind –tasa,…
-
Aja ülistus (nr 473/ 1.1.2021)
Kui inimene mõtleb aja mööduvusele, muutub ta tihti kurvaks – tuletab ju iga lõppev ajalõik meelde aja kui sellise lõppu ja meie kaduvust. Kogu maailma kirjandus on täis kurtmist aja ja elu mööduvuse pärast, millega kaob ka naer ja rõõm. Ja kaobki, sest võrreldes universumi ajaga on meie siin-olemine (saksa k-s Dasein) vaid põgus viiv.…
-
Jätkuvalt uuenev kirik (nr 465/ 6.11.2020)
Äsja tähistasime usupuhastuspüha, mis meenutab meile reformatsiooni algust, 31. oktoobrit 1517. aastal, mil Martin Luther avaldas oma teesid indulgentside kohta. Kindlasti ei teadnud ta, mis sellest välja kasvab. Tulemuseks ei olnud vaid tavapärane ülikooliväitlus, mida Luther lootis, vaid muutused, mis viisid täiesti uue usulise liikumise ja viimaks ka uute kirikute tekkimiseni. Lutheri reformatoorne avastus, et…
