Arvamused

Kokku 473 postitust

Kultuuriülese eksistentsi võimalikkusest (võimatusest) ehk kas „uus evangeelium“ teeb õndsamaks?

Viimasel ajal kipub kirik uudisekünnist ületama pere- ja kooselu teema käsitlemisega, justkui oleks see kiriku peamine tegevusvaldkond või keskne sõnum. Vana evangeelium oleks justkui uuega asendunud. Kas „uus evangeelium“ suudab inimesi enam õndsaks teha? Kas tõesti misjonitöö triumf? Vabaühenduste liit tunnustas 2018. aastal EELK Harju-Risti koguduse õpetajat Annika Laatsi aasta hääle nimetusega. Kui kirikuõpetaja on aasta hääl, […]

Mis on evangeelne eetika?

Käesolevas kirjatöös katsun vastata küsimusele „Mis on evangeelne eetika?“. Seda püütakse teha kolme teksti põhjal, analüüsides nende tekstide ühisosa ning ka erinevusi. Need kolm teksti käsitlevad evangeelse eetika seisukohast küsimusi, mis puudutavad inimese elu pikendamist meditsiiniliste võimalustega („Aeg elada ja aeg surra. Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas (EKOE) nõukogu orienteeriumisabi surma kiirendavate otsuste ja surijate eest […]

Olümpiaadiessee: Kas religioon avab mõtteid või tapab neid?

Liisa-Maria Komissarov Vähemalt lääne kultuuriruumis assotsieeruvad religiooniga ajalooliselt kaks suurt ja vastuolulist tendentsi – kristlus kui hariduse ja kultuuri, inimliku headuse ja ligimesearmastuse tõukepunkt ning kristlus kui ristisõdade, inkvisitsioonikohtute ja koloniaalpoliitika õigustaja. Kuid kas religioon ise on oma olemuselt siis looja või hävitaja? Kas religiooni praktiseerimine mõjub inimese mõttemaailmale avardavalt või piiravalt? Essees üritan ülal […]

Üks islami kogudus, mitu kogukonda

Foto: Åbo Akademi Ege Lepa: Eesti islamikogukonna dünaamika pärast taasiseseisvumist. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2019. 197 lk, 3 lisa Viimase kolmekümne aasta jooksul on Eesti, endiste sotsialistlike maade ja kogu Euroopa üheks silmapaistvaks arengusuunaks olnud püüe taastada side vahepeal katkenud või nõrgenenud identiteetide, ideoloogiate, tavade ja institutsioonidega. See on olnud nähtav nii üksikisiku tasandil kui […]

Ristiusk ongi humanism

Viimasel ajal on hakatud Eestis üha rohkem rääkima kristlusest. Eestlasi nähakse lahutamatu osana kristlikust maailmast, rõhutatakse vajadust kaitsta kristlust ning muretsetakse kristliku eetika pärast. Kui meenutada, et veel hiljuti tunti meil uhkust selle üle, et Eesti oli Euroopa kõige vähem kristlik maa, siis tuleb paratamatult tunnistada misjonitöö edukust. Keegi on Eesti ristiusustamisega kiiresti ja kuidagi […]

Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas nõukogu avaldus: Euroopa valimised – viis kujundada ühtsust mitmekesisuses

23. kuni 26. maini 2019 toimuvad kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides Euroopa parlamendi valimised. Iga viie aasta järel on Euroopa Liidu kodanikel võimalus määrata valimistega Euroopa Parlamendi koosseis. Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas kutsub üles osalema Euroopa Parlamendi valimistel ning jätkama Euroopa eluruumi aktiivset kujundamist senisel lepituse ja rahumeelse kooselu teel. Euroopa – lepituse viis Evangeelsete Kirikute […]

Usundiõpetuse olümpiaad toimus kümnendat korda

Selle üle, kuidas saaks kirikus kasutada tehisintellekti, kas robot passiks pihitooli ning millal lahkub porgandi hing taimest, arutlesid kooliõpilased tõsimeeli usundiõpetuse olümpiaadil, mis tänavu toimus juba kümnendat korda. Taas kutsuti Eesti koolide õpilasi oma religioonialaseid teadmisi proovile panama vabariiklikul usundiõpetuse olümpiaadil. Tänavu keskenduti Eesti Kirikute Nõukogu aastateemale „Eesti usk”. Rohkem kui kunagi varem võimalust ka […]

Demütologiseerides „Tõe ja õiguse“ esimest osa

Sissejuhatus Alanud aasta esimesel poolel on küllap paljud käinud kinos vaatamas Tanel Toomi filmi „Tõde ja õigus“. See on kuuldavasti andnud inimestele põhjust pühkida tolm ka Anton Hansen Tammsaare teose „Tõde ja õigus I“ kaanelt. Nii tegin minagi uuesti üle kolmekümne aasta. Lõpetanud ammu ununenud romaani uuesti lugemise, pidin tõdema, et tegemist on tõepoolest ja […]

Olümpiaadiessee: Kas religioon avab mõtteid või tapab need?

Sekulariseerunud ühiskonnas nähakse religiooni[1] piirava institutsioonina, mis inimese mõtlemisvõimet pärsib ega lase inimeste maailmapildil vabalt kujuneda. Seejuures unustatakse, et religioon on vaid üks ühiskondlikest raamistikest, millest mõne omaksvõtmine on paratamatu, ning mis mõtteid nii arendab kui kammitseb. Religiooni konkreetset mõju indiviidi mõtlemisele määrab nii see, kui lähedane on inimese suhe religiooniga, kui religiooni seatud raamistiku […]

Natuke tõtt

Lõpuks ilmus raamat, mis on tõsine raamat – Valdur Mikita Eesti looduse kannatuste aastad! Selles prääksujate karjas – meedia, enamus raamatuid lettidel, ajalehed ja telekas ja raadio –, selles kraaksujate karjas siis lõpuks ilmus ka üks raamat, mis püüab rääkida tõtt. Viimased kakskümmend aastat on meie metsale ja mullale ainult kannatusi toonud, viimane tilk karikasse […]

English