Arvamused

Kokku 366 postitust

Olümpiaadiessee: Ennäe imet! Teel imedejärgsesse maailma

People say walking on water is a miracle, but to me walking peacefully on Earth is the real miracle. Thich Nhat Hanh   Tõejanus inimsugu on alati püüdnud maailma selgust tuua, näha põhjuseid ja ennustada tagajärgi, määratleda ennast mõistatuslikus kõiksuses. Meie imetabases maailmas leiavad aga pidevalt aset ka sündmused, mida inimmõistus selgitada ei suuda. Selliseid […]

Islamifundamentalismist

Hea lugeja! Siinse arvamusloo pealkirjale võib julgelt lisada täienduse: „reklaamtekst“. Asi on selles, et allpool avaldatu on väljavõte juba esmaspäeval, 15. mail käivituva tasuta veebipõhise e-kursuse „Religioosne fundamentalism ja radikaalne poliitika“ materjalidest. Kursus on mõeldud kõigile huvilistele, see kestab viis nädalat ja selle saab endale sobivas tempos läbida kodus oma arvuti taga. Kursuse autorid on […]

Olümpiaadiessee: Imest, inimesest ja väikesest rebasest

Kohe alguses tuleb alustada sellest, et ime ei lase end lihtsasti tabada, eriti veel defineerimise eesmärgil. Ime on juba mõistena väga lai, rääkimata siis veel ime hoomamatust, haaramatust ja eeterlikust olemusest. Ometigi on kogu selle umbmäärasuse juures tegu täiesti teadvustatud aspektiga igapäevaelust ja -keelest: imesid juhtub teaduses, usus ja klassiruumides; imesid teostavad pühakud, arstid ja […]

Eesti vaba rahvakiriku 100. sünnipäeva eel ilmus esmakordselt eesti keeles Ado Grenzsteini „Härraskirik või rahvakirik“

Läinud aasta detsembris ilmus Ilmamaa kirjastuse „Eesti mõtteloo“ sarjas Simo Runneli tõlkes raamat „Tunne ja tarkus“, mis sisaldab kaht Ado Grenzsteini suuremat saksakeelset kirjutist: „Härraskirik või rahvakirik?“ (Jurjev 1899) ja traktaat „Looduse korraldus“ (Pariis ja Leipzig 1913). Mõned aastad varem oli Runnel koostanud Grenzsteini lühematest eestikeelsetest tekstidest „Eesti mõtteloo“ sarja kogumiku „Eesti haridus“ (2013). Kui küsida […]

Olümpiaadiessee: Jeesuse isik kui aabrahamlike religioonide tüliküsimus

„Issand ütles Aabrahamile: „Ma teen sind suureks rahvaks ja õnnistan sind, ma teen su nime suureks, et sa oleksid õnnistuseks! Siis ma õnnistan neid, kes sind õnnistavad, panen vande alla selle, kes sind neab, ja sinu nimel õnnistavad endid kõik suguvõsad maa peal!““ (1Ms 12:2–3). Kristlust, judaismi ja islamit nimetatakse aabrahamlikeks religioonideks, kuna kõik peavad […]

Olümpiaadiessee: Ime – kadunud või kadumatu?

„Vaenlaste kurjus olgu sulle ehteks, südame voorused olgu sulle ülistuseks, head teod olgu sulle krooniks, meie mõlema armastus olgu sulle ülenduseks, minu rõõmustav ime olgu sulle pühitsuseks.” (Magdeburgi Mechthild, Jumaluse voolav valgus, Tartu: Ilmamaa, 2015, 32–33). Mis on ime? Küsimus on raske, sest tegu on millegi haruldase ja raskesti määratletavaga. Et aga anda mingigi definitsioon […]

Optimismi põhjenduseks

„Ja Jeesus rääkis selle tähendamissõna: „Ühel inimesel oli viigipuu istutatud viinamäele. Ja ta tuli sellelt vilja otsima, ent ei leidnud. Siis ta ütles viinamäe aednikule: „Vaata, juba kolm aastat käin ma sellelt viigipuult vilja otsimas, ent ei leia. Raiu see siis maha! Milleks ta raiskab maad?“ Aga aednik vastas: „Isand, jäta ta veel sellekski aastaks, kuni ma […]

Arutlus meetodist: võimuproblemaatika kui universaalne ajalooline enesestmõistetavus

Halli habemega Islandi päritolu Vana Testamendi professor Gudmundur Olafsson tavatses ikka loengutes korduvalt rõhutada, et Jumal räägib alati ja eranditult inimesega vastavalt tema kultuurilisele vastuvõtuvõimele. Kui keegi soovib teada, mida Piibel ütleb, siis tuleb tal arvestada, et piiblitekst on esmalt keeleline ja kultuuriline nähtus. Sisuliselt tähendab see aga ajaloolis-kriitilist piibliuurimist, mis lähtub hermeneutika põhireeglist, et […]

Lugejaintervjuu Toomas Pauliga

Kirik & Teoloogial on hea meel avaldada tänu ajakirja lugejatele ja Toomas Paulile teine lugejaintervjuu (vt ka Lugejaintervjuu Marju Lepajõega (K&T nr 272/ 24.2.2017)). Millises vahekorras on Jumala tahe ja inimese palve? Kas Jumal võib oma tahet muuta, et vastata inimese palvele? Toomas Paul (TP): Neile küsimustele vastates pean olema väga alandlik. Ei ole põrmulapse […]

Leedust Eestini – avastusi luterlikust liturgiaajaloost

Raamatututvustus: Darius Petkunas, Russian and Baltic Lutheran Liturgy in the Nineteenth and Twentieth Centuries. University of Klaipeda / Klaipedos Universitetas, 2013. Liturgia ja jumalateenistuse (eriti armulauajumalateenistuse ehk missa) pidamise viisid on põhjustanud EELK-s läbi selle ajaloo, eriti aga viimase paari aastakümne vältel palju arutelu ja kohati kuumi debatte. Põhjuseks on esmalt olnud katsed liturgiat reformida […]