Arvamused

Kokku 413 postitust

Olümpiaadiessee: Alguses oli lugu. Müüt kui kultuuri alustala

Järgnev olümpiaadiessee sai 2015./2016. õppeaasta usundiõpetuse olümpiaadil esikoha. Alguses oli lugu Lood ja müüdid on vähemalt sama vanad kui inimkond. Alates paleoliitilisest korilasest kuni tänapäeva džihaadivõitlejani on inimene teadlikult ja mitteteadlikult loonud lugusid, seletamaks oma kohta maailmas. Lood kunagiste suurkujude tegudest pakuvad rahvale vaimseid eeskujusid, mille poole püüelda, ning moraalseid juhtnööre, mille järgi oma elu […]

Olümpiaadiessee: Kas meile on vaja religioonipolitseid?

Käsivartele tätoveeritud pühakud ning püksisäärtele trükitud ristid. Perfomance, mis seisneb burka järkjärgulises lühenemises, mille suureks finaaliks on vaid tükike trikotaaži alasti kehal. Krutsifiks ehtimas jõule vaid tarbimispühaks pidava neiu kaelas. Muusikafestivalil meelemürkide all noorust nautiv neid, laubal bindi ning siredal säärel hennaga maalitud hamsa. Lady Gaga laulmas sellest, et loor on kõigest võimalus katta oma […]

Olümpiaadiessee: Missugune kirik kõnetaks kaasaegset inimest?

Usk on alati ühiskonnas olulist rolli mänginud – see täidab inimhinges kohti, mis muidu tühjaks jääksid. Olgu selleks leinaga toimetulemine, südametunnistusepiinad või hirm tundmatu ees – kristlus aitab tegeleda kõigi inimeksistentsi probleemide ja mõtisklustega. Juba enne meie ajaarvamist otsis ema tuge, kui ta laps suri, lambakarjus püüdis põhjendada oma lammaste äkilist haigestumist, talumees tänas kõrgemaid […]

Mineviku taak

Üksteisele järgnevate juubeliaastate suurejoonelise tähistamise põhjal võiks justkui järeldada, et meie luteri kirik peab väga lugu oma ajaloolisest pärandist. Teisalt ei kasutata tähtpäevi kuigi palju selleks, et süüvida mineviku tundmaõppimisse, vältimata seejuures ka piinlikke ja vastuolulisi teemasid. Just seda oleks aga vaja teha, kui soovime saada adekvaatset pilti sellest, miks rahva side ristiusu ja kirikuga […]

Räägime konfliktidest kiriku sõnavaraga

Proloog e eellugu On sõnu, mida seostame pigem usuga kui uudistega. Samas võis üsna hiljuti ajakirjandusest keskmisest sagedamini leida väljendeid andestamine, arm, halastus, patt ja õiglus. Kirjutati, et Urmas Reinsalu sai armuaega, kuna tema paturegistris ei suudetud kokku leppida. Kõlab nagu kiriku‒, mitte Riigikogu. Siiski ei kõneldud usust ega kirikust, vaid kuritegudest ja ühiskondlikust andestamisest. […]

„Prohvet Jesaja pitsat“ ehk kuidas postitada Facebookis

Igapäevase massimeedia ning sotsiaalmeedia tarbijana jäävad liiga tihti silma pealkirjad, uudised või arvamusavaldused, mis ei ilmuta piisavat tundlikkust faktide suhtes. Mõne fakti mitmetitõlgendatavust kasutatakse ära oma teatava eelhäälestuse huvides, sisuliselt pooltõena. Mõnikord juhtub see tahtlikult, enamasti pooljuhuslikult või tahtmatult. Need juhtumid jagunevad omakorda veel sellisteks, kus näiteks autori poliitiline või religioosne veendumus kallutab tõlgendust, ning sellisteks, kus soovitakse lihtsalt suuremat tähelepanu. Mõlemal juhul […]

Elusamusest isiklikul ja kollektiivsel tasandil

Mõte ärkamisest, virgumisest on inimkonnas levinud juba tuhandeid aastaid kui mitte aegade algusest. Palju on ajaloos näiteid, kuidas seda ei ole saanud saavutada, veidi vähem neid näiteid, kui mõni inimene selle justkui täielikult on saavutanud. Kõige rohkem aga on teooriaid, kuidas seda saavutama peaks. Minu kirjatükk tiirleb nende kõigi keskel, hüppab religioonifilosoofilisest käsitlusest luulesse, milliseid […]

Mikita ja Anti-Mikita: ussiauk unistuste Eestisse

Metsise evangeelium – resonants on võimalik „Ühel selgel ööl tõuseb Välgi metsade taga laiuvatest Selgise mägedest lendu tohutute tiibadega metsis, silmade asemel valged sõstrad, ja lendab otse taevasse, nokas eestlaste sõnastamata igatsused. See mütoloogiline lind ühendab meie teadvuse kõrgemate maailmadega, lülitab inimese eksirännakud universumis hargnevasse maagilisse võrgustikku” (Valdur Mikita, Lingvistiline mets, Grenader, 2013, 202). Neid […]

Piibli tõlkimisest ja tõlkedünaamikast

Piibli tõlkimine ei kaota kunagi oma aktuaalsust. Käsikäes emakeele arenguga tekib igal ajastul vajadus oma piiblitõlke järele. Umbes iga 20 aasta järel revideeritakse tavaliselt olemasolevat Piibli tõlget. Mõnel pool maailmas tehakse seda koguni iga 5 aasta tagant. Kuigi mõnele vanema generatsiooni esindajale meeldib näiteks 1968. aasta Piibel rohkem kui 1997. aasta oma, tuleb arvestada, et […]

Jumal armastab sind, aga…

Kirikul on kolm varianti suhtlemiseks seksuaalvähemusse kuuluva kristlasega: Sa oled jäledus Jumala silmis. Kui sa ei pöördu, siis on sul otsetee põrgusse. Jumal armastab sind, aga ta tahab, et sa pöörduksid homoseksuaalsusest. Oled teretulnud, armas vend/õde. Õnneks jääb esimest varianti üha vähemaks, ka Eestimaal. Viimane variant on siinkandis veel haruldane, kuigi mitte olematu. See vahepealne, […]

English