Artiklid

Kokku 379 postitust

EELK perikoopide abimaterjal 19: üheksateistkümnes pühapäev pärast nelipüha (Rm 10:1–13)

 1. Perikoobi tekst 10:2 Fraas „indu Jumala suhtes“ (zēlon theoū echousin) tähendab sügavat religioosset pühendumist Jumalale ja on sarnane sellele, kuidas Paulus kirjeldab ennast: „innukam [perissoterōs zēlōtēs – „suurem seloot“] vanemate pärimuse suhtes“ (Gl 1:14) ja „innukas [zēlōtēs] Jumala nõudja“ (Ap 22:3). Sõna zēlōtēs võib ka tõlkida kui „fanaatiline“ või „pime pooldaja“ ning see tähistab […]

Võrdlevalt Piibli Juuditi raamatust ja A. H. Tammsaare „Juuditist”

1. Piibli mõju eesti kirjandusele on raske üle hinnata. Eestikeelse ilukirjanduse lugejal on võimatu mitte kokku puutuda piiblimotiivide ja -müütide, piiblikeele, Piiblist võetud metafooride, sümbolite, tsitaatide ning allusioonidega pühale raamatule. Piibli kui kõigi filoloogiateaduste fundamentaalse allika ja alusteksti tähtsus on niisiis justkui evidentne, ometi ei saa väita, et omakeelse Piibli[1] kirjandusloolise rolli või olulisuse käsitelu […]

Eestlaste ja mitte-eestlaste ootused kirikute sotsiaalsele rollile Eestis – kas kaks erinevat nägemust?

Artikkel tugineb Eesti Sotsiaalteadlaste 10. aastakonverentsil „Eesti 100 – teel avatusele“? peetud ettekandele „Eestlaste ja mitte-eestlaste ootused kirikute sotsiaalsele rollile Eestis – kas kaks erinevat nägemust?“. Püüan pealkirjas esitatud küsimusele vastata Eesti Kirikute Nõukogu korraldatud ja uuringufirma Saar Poll poolt läbi viidud küsitlusuuringu „Elust, usust ja usuelust“ 2015. aasta uuringuetapi (edaspidi lühendatult EUU 2015) andmestiku […]

EELK perikoopide abimaterjal 18: 16. pühapäev pärast nelipüha Ap 20:32–35

1.–3. Perikoobi tekst, struktuur, kontekst  Perikoop kuulub lõiku Ap 20:17–38, mis sisaldab Pauluse lahkumiskõne. Perikoobiks ei ole võetud mitte terve lahkumiskõne, vaid see on piiratud nõnda, et see algab sõnadega „ja nüüd annan ma…“. Lause algus „ja nüüd“ võibki olla mitte sisuline, vaid stilistiline (mis õigustab kõne sellist jagamist kaheks). Nimelt ei pruugi see „ja nüüd“ olla üksnes viide pöördepunktile ajaloos – nüüdsest peale pole […]

Kui küüniline on algkristlus?

Künism kui mõtteviis igasuguse hellenistliku elu taustal Kristluse põimumisest küünilise filosoofiaga ütlen kõigepealt, kui raske on määratleda küünilisust. Künism on vältinud enese nimetamist koolkonnaks. Künism on elanud aastatel 170 eKr kuni Kristuse sünnini koguni ilma nimekate esindajateta ja kirjandusliku tegevuseta, lakkamata ometi olemast. Selle põhjuseks on olnud küünikute viis vältida koolkonna vormiliste tunnuste teket, nagu […]

Tehinguusalduse religioossed aspektid

Usaldusriskide analüüsi alused Ühiskonna koostoimimine nõuab usaldust. Usaldusel põhineb indiviidide koostöö – vahetatav informatsioon on suures osas tõene ning lubadused kehtivad. Artiklis vaadeldakse usaldust  kaubanduslepingutes ning kaubanduseetika seost religioossusega. Tehinguteks on kaupade ja muude rahaliselt mõõdetavate väärtuste vahetus või kokkulepitud eesmärgi saavutamiseks panustamine. Tehing jaotub läbirääkimisteks ja lepingu sõlmimiseks ning lepinguliste kohustuste täitmiseks. Lepingu sõlmimisel […]

EELK perikoopide abimaterjal 17: 12. pühapäev pärast nelipüha 1Jh 1:8–2:2

1.–3. Perikoobi tekst, struktuur, kontekst Antud perikoop on pigem osa laiemast seosest 1Jh 1:5–2:6, millest on välja valitud keskmine osa. Selles kohas, koos lõiguga Jh 8:1–9, tuleb Johannese koolkonna patu mõiste kõige lähemale tavalisele, rahvalikule patumõistele tähenduses „vale tegu“. Sellele viitavad kõige selgemini see, et kes iganes eitab omaenese pattu, on valetaja, aga samuti võimalus […]

Episkope’st luterlikes kirikutes, 2. osa

Loe artikli 1. osa siit.   Episkope käsitlus Luterliku Maailmaliidu Lundi avalduses (2007) Nagu juba paaril korral viidatud, on luterlik ametimõistmine võimaldanud omavahel osaduses olla nii neil luterlikel kirikutel, kus on säilinud piiskoppide ajalooline suktsessioon (või kes on selle uuesti vastu võtnud), kui neil, kel seda suktsessiooni ei ole. See on omakorda loonud olukorra, kus […]

Episkope’st luterlikes kirikutes, 1. osa

Erinevatesse konfessioonidesse kuuluvate kirikute juhtimisstruktuure vaadates torkab kerge vaevaga silma, et ühetaolisusest siin kõneleda ei saa. Mõistagi väljendub kiriku teoloogia ka juhtimisvormides. Sakramentaalsust rõhutavad kirikud kalduvad toonitama hierarhilisust nii loomiskorras kui vaimulikus ametis ja kiriku juhtimises; teoloogia, mis rõhutab pigem inimeste samaaegset patusust ja õigeksmõistetust ning kõigi usklike resp. ristitute üldist preesterlust, kaldub asetama suuremat […]

Usk üle usu. Usu mõiste Søren Kierkegaardi ja Paul Tillichi tekstides (2. osa)

Loe artikli 1. osa siit.   Olemise väest lähtuv ja olemisse endasse suubuv usk olemisjulgusena Kogu loodu saab oma olemise väe Jumalalt, kõiksuse käivitajalt ja kooshoidjalt, sest „kui ta iseenesesse tõmbuks, oma Vaimu ja hingeõhu tagasi võtaks, siis heidaks kõik liha üheskoos hinge ja inimene saaks jälle põrmuks“ (Ib 34:14–15). Just Jumala väes kogeb inimene […]

English