Artiklid

Kokku 342 postitust

EELK perikoopide abimaterjal 8: Suur Reede (Hb 5:7–10)

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) töötegijatele, kes vajavad abi jutluste koostamisel või aruteludel Piibli üle, muutuvad äsja alanud kirikuaasta tähtsamate pühapäevade ja pühade abimaterjalid tasapisi ligipääsetavaks EELK intranetis. Ajakiri Kirik & Teoloogia on saanud EELK-lt loa avaldada neid materjale paralleelselt ka ajakirjas, mida püüamegi teha.   1. Perikoobi tekst Perikoop käsitleb Kristuse preestriameti üleolekut Vana […]

Majandus ja arm: luterlik lähenemine rahale, religioonile ja võlale, 2. osa

Loe artikli esimest osa siit. Schuld, tegudeõigus ja kingitus: koodide konflikt Vaadeldes Lutheri mõtlemist Walter Benjamini teeside valguses, võib söandada järgmiste järelduste tegemist: Benjaminile toetudes võib väita, et Lutheri kirjeldatud ja kritiseeritud uusi majanduspraktikaid võib teoloogiliselt käsitleda Schuld’il põhineva religiooni alusstruktuuri avaldusena. Lutheri esialgsel vastandumisel Roomaga oli vähe pistmist religioossete praktikate ja liturgia kosmeetiliste reformidega, […]

Majandus ja arm: luterlik lähenemine rahale, religioonile ja võlale, 1. osa

Meie eludes kummitab uus tont – võla tont. Kuidas on võlg seotud teoloogiaga? Luther pakub kaht lähenemisvõimalust: üks on 16. sajandi varakapitalistlike praktikate ja võlaühiskonna hävitava mõju analüüs; teine on raha ja selle instrumentide reaalsuse määratlemine mitte pelgalt eetilise või praktilise probleemina, vaid usutunnistuslikuna: „üksnes usaldamine ja südame usk teevad nii Jumala kui ka ebajumala”, […]

Eesti rahvuse ja riigi sünd kajastatuna Martin Lipu mälestustes

Martin Lipp (14. aprill 1854 Vooru – 8. märts 1923 Tallinn) sündis Tarvastu kihelkonnas Vooru vallas renditalu pidaja pojana. Ta omandas koolihariduse kohalikus vallakoolis, Tarvastu kihelkonnakoolis ja Valga kreiskoolis ning Tartu Kroonugümnaasiumis. Seejärel asus ta 20-aastase noormehena Tartu Ülikooli usuteadust õppima ning lõpetas 1878. aastal ülikooli teoloogiateaduskonna kandidaadi kraadiga. Eestimeelse teoloogina oli tal saksameelses keskkonnas […]

Diakoonia – teenimine tõrjutute keskel ja ühes tõrjututega

Enamasti ei kuulu mõiste „diakoonia” Martin Lutheri teoloogiat käsitlevate ettekannete põhiteemade hulka. Sellest võib ekslikult järeldada, et diakoonia ei kuulugi luterliku kiriku misjoni keskmesse. See oleks aga väga pealiskaudne arusaam nii Lutherist kui ka diakooniast. Diakoonia – teenimine – on avaralt mõistetuna kiriku vastus kogu loodu, inimeste ja looduse kannatustele. See on vastus, mis lähtub […]

EELK perikoopide abimaterjal 6: tuhkapäev ja palvepäev (2Pt 1:1–11)

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) töötegijatele, kes vajavad abi jutluste koostamisel või aruteludel Piibli üle, muutuvad äsja alanud kirikuaasta tähtsamate pühapäevade ja pühade abimaterjalid tasapisi ligipääsetavaks EELK intranetis. Ajakiri Kirik & Teoloogia on saanud EELK-lt loa avaldada neid materjale paralleelselt ka ajakirjas, mida püüamegi teha.   1. Perikoobi tekst Tekst, nagu kogu Teine Peetruse kiri, […]

Usk nõidusesse ja tänapäeva maailm

Möödunud aasta lõpus avaldasin Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas Bibliotheca Antiqua uue tõlketeose, mis tutvustab muistse Mesopotaamia loitse nõiduse vastu. Tõlgitud on esimesel aastatuhandel e.m.a. käibel olnud kõige pikem seeria „Maqlû“ ja sellest tunduvalt lühem loitsukogumik „Needus, needus“. Tõlkimiseks andis otsustava tõuke „Maqlû“ seeria tekstikriitilise väljaande ilmumine 2015. aastal.[1] Rekonstrueeritud akadikeelne tekst on peaaegu täielik, aastakümneid […]

Kirik kui pühalik ilmaruum

Kirik – termin, mis kristlastele viitab millelegi väga salasuslikule (mysterion – μυστήριον), on paljudele siiski negatiivsetest stereotüüpidest kubisev stagneerunud institutsioon. Kuna kõik katsed seda salasuslikku kirikut skolastiliselt mõistetavalt defineerida on suuresti kasutud, siis alustagem oma lähenemist hoopis koolipoisiliku küsimusega: „Kui vana on kirik ja millal sai ta alguse?” See vastus tundub olevat lihtsate killast: eks […]

Gnostikute seksuaalriitused – ketseritevastase poleemika stereotüüp või ajalooline tegelikkus?

Erinevalt kreeka või rooma usundist tunneme me antiikset gnoosist[1] eeskätt kirjalike allikate kaudu ja seetõttu on meie pilt tollest religioossest liikumisest kaunis ühekülgne. Suur osa varasemaid uurijaid on gnoosist vaadelnud eeskätt õpetusena, osad lausa filosoofiana[2], kuid selle vähese põhjal, mida me teame, ei ole selline arusaam siiski põhjendatud. Nii gnostikute endi tekstid kui ka gnostikute […]

Kirik avalikus ruumis, 2. osa

Eristusega seotud probleemid Jumal valitseb nii ilmaliku kui ka vaimuliku valdkonna üle. See tähendab, et Jumala tõotus sellele maailmale ja Jumala tegevus selles maailmas hõlmab tegelikkuse kõiki aspekte. Kirik on kutsutud tutvustama Jumala armastust selles maailmas sõna ja teoga. Seega kui kirik näeb ilmalikus valdkonnas ebaõiglust ja rõhumist, peab ta selle vastu sõna võtma, nõrkadele […]

English