Artiklid

Kokku 366 postitust

EELK perikoopide abimaterjal 18: 16. pühapäev pärast nelipüha Ap 20:32–35

1.–3. Perikoobi tekst, struktuur, kontekst  Perikoop kuulub lõiku Ap 20:17–38, mis sisaldab Pauluse lahkumiskõne. Perikoobiks ei ole võetud mitte terve lahkumiskõne, vaid see on piiratud nõnda, et see algab sõnadega „ja nüüd annan ma…“. Lause algus „ja nüüd“ võibki olla mitte sisuline, vaid stilistiline (mis õigustab kõne sellist jagamist kaheks). Nimelt ei pruugi see „ja nüüd“ olla üksnes viide pöördepunktile ajaloos – nüüdsest peale pole […]

Kui küüniline on algkristlus?

Künism kui mõtteviis igasuguse hellenistliku elu taustal Kristluse põimumisest küünilise filosoofiaga ütlen kõigepealt, kui raske on määratleda küünilisust. Künism on vältinud enese nimetamist koolkonnaks. Künism on elanud aastatel 170 eKr kuni Kristuse sünnini koguni ilma nimekate esindajateta ja kirjandusliku tegevuseta, lakkamata ometi olemast. Selle põhjuseks on olnud küünikute viis vältida koolkonna vormiliste tunnuste teket, nagu […]

Tehinguusalduse religioossed aspektid

Usaldusriskide analüüsi alused Ühiskonna koostoimimine nõuab usaldust. Usaldusel põhineb indiviidide koostöö – vahetatav informatsioon on suures osas tõene ning lubadused kehtivad. Artiklis vaadeldakse usaldust  kaubanduslepingutes ning kaubanduseetika seost religioossusega. Tehinguteks on kaupade ja muude rahaliselt mõõdetavate väärtuste vahetus või kokkulepitud eesmärgi saavutamiseks panustamine. Tehing jaotub läbirääkimisteks ja lepingu sõlmimiseks ning lepinguliste kohustuste täitmiseks. Lepingu sõlmimisel […]

EELK perikoopide abimaterjal 17: 12. pühapäev pärast nelipüha 1Jh 1:8–2:2

1.–3. Perikoobi tekst, struktuur, kontekst Antud perikoop on pigem osa laiemast seosest 1Jh 1:5–2:6, millest on välja valitud keskmine osa. Selles kohas, koos lõiguga Jh 8:1–9, tuleb Johannese koolkonna patu mõiste kõige lähemale tavalisele, rahvalikule patumõistele tähenduses „vale tegu“. Sellele viitavad kõige selgemini see, et kes iganes eitab omaenese pattu, on valetaja, aga samuti võimalus […]

Episkope’st luterlikes kirikutes, 2. osa

Loe artikli 1. osa siit.   Episkope käsitlus Luterliku Maailmaliidu Lundi avalduses (2007) Nagu juba paaril korral viidatud, on luterlik ametimõistmine võimaldanud omavahel osaduses olla nii neil luterlikel kirikutel, kus on säilinud piiskoppide ajalooline suktsessioon (või kes on selle uuesti vastu võtnud), kui neil, kel seda suktsessiooni ei ole. See on omakorda loonud olukorra, kus […]

Episkope’st luterlikes kirikutes, 1. osa

Erinevatesse konfessioonidesse kuuluvate kirikute juhtimisstruktuure vaadates torkab kerge vaevaga silma, et ühetaolisusest siin kõneleda ei saa. Mõistagi väljendub kiriku teoloogia ka juhtimisvormides. Sakramentaalsust rõhutavad kirikud kalduvad toonitama hierarhilisust nii loomiskorras kui vaimulikus ametis ja kiriku juhtimises; teoloogia, mis rõhutab pigem inimeste samaaegset patusust ja õigeksmõistetust ning kõigi usklike resp. ristitute üldist preesterlust, kaldub asetama suuremat […]

Usk üle usu. Usu mõiste Søren Kierkegaardi ja Paul Tillichi tekstides (2. osa)

Loe artikli 1. osa siit.   Olemise väest lähtuv ja olemisse endasse suubuv usk olemisjulgusena Kogu loodu saab oma olemise väe Jumalalt, kõiksuse käivitajalt ja kooshoidjalt, sest „kui ta iseenesesse tõmbuks, oma Vaimu ja hingeõhu tagasi võtaks, siis heidaks kõik liha üheskoos hinge ja inimene saaks jälle põrmuks“ (Ib 34:14–15). Just Jumala väes kogeb inimene […]

Usk üle usu. Usu mõiste Søren Kierkegaardi ja Paul Tillichi tekstides (1. osa)

Vaatamata sellele, et Eestit loetakse üheks sekulariseerunumaks maaks (Soom 2012, 252), on Eesti elanike esoteerilisus siiski kasvav, kui vaadata kasvõi raamatute müügi edetabeleid (Eerme 03.01.2017). See vaid kinnitab väidet, et inimene on jätkuvalt homo religiosus ja jätkuv ilmalikustumine on vaid näiline. Inimeseks olemisega on lahutamatult seotud teda ümbritseva maailma mõtestamine, mis vähemalt religioonides toimub paljuski […]

EELK perikoopide abimaterjal 16: kirgastamispüha 2Kr 3:7–18

1. Perikoobi tekst 3:7 Sõna diakonia väljendis „surmateenistus“ (he diakonia tou thanatou) ei esinda siin abstraktselt mingit teenistusvaldkonda või „(surma)osakonda“, vaid see tähistab Moosese Seadust tervikuna. Kirja autori peamine eesmärk on näidata „vaimuteenistuse“ (s 8), „õigeksmõistuteenistuse“ (s 9) ehk kristliku teenistuse paremust. Tajuda võib judaistliku arusaama halvustamist, mille eesmärk on polemiseerida ilmselt just juudikristluse vastu. […]

Pauluse apokalüptiline loogika ja crux interpretum Rm 13:1–7

Kas kollaboratsioon ja passiivne alistumine? Kui lugeda teksti Rm 13:1–7 kontekstist välja rebitud perikoobina, on seda kerge ebakriitiliselt tõlgendada mistahes maise totalitaarse võimu otsese heakskiiduna. Tegemist on siiski keerulisema tekstiga, mis nõuab kriitilist tekstitõlgenduslikku tähelepanu. On leitud, et perikoobi Rm 13:1–7 puhul on tegemist nn crux interpretum’iga, kuna seda on raske lepitada Rooma kirja (tegelikult […]

English