Artiklid

Kokku 300 postitust

Luterluse hetkeseisust ja tulevikuperspektiividest Eesti näitel

Kallid ametiõed ja -vennad, austatud külalised! Suur rõõm on kõnelda teile Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku juubelikongressi raames! Tänan vaimulike konverentsi juhatust nii kutse kui mulle antud teema eest. Minu ülesanne on arutleda süstemaatilise teoloogina luterluse hetkeseisu ja tulevikuperspektiivide üle Eesti näitel. Ma alustan kolmeosalist mõttekäiku selgitamisega, mis ikkagi on luterlus, ja selgitan ühtlasi metoodilist vaatepunkti, […]

Kiriku ja riigi vahekord

Ettekanne esimesel eesti pastorite ja koguduseasemike kirikukongressil 1917. aastal. Jeesus Kristus ei ole mitte iseäralist kogudust ehk kirikut asutanud, ei ole ka kiriku ehk koguduse korralduse tarvis otsekoheseid põhjus- ega juhtmõtteid andnud. „Jumala riik” ei ole mitte „kirik” selle sõna otsekoheses mõttes, vaid on iseäraline seisukord, kus Jumala tahtmise täitmisel mitte enam vägivald ei valitse, […]

Karl Girgensohni kiri Tartust. Allikapublikatsioon

Saksamaal Greifswaldi ülikooli arhiivis hoitakse kirja,[1] mis saabus 6. detsembril 1918. aastal. Kirja saatis Tartu ülikooli usuteaduskonna dekaan professor Karl Gustav Girgensohn (1875–1925). Karl Girgensohn sündis Saaremaal Kaarma koguduse õpetaja peres, kuid üles kasvas Viljandimaal Karksis, kuhu tema isa kogudust teenima kutsuti. Pärast Tartu gümnaasiumi lõpetamist õppis Girgensohn usuteadust Tartu ja Berliini ülikoolis. Alates 1903. […]

Eesti koguduste saadikute I Kirikukongress 31. mail ja 1. juunil 1917. Suurte sündmuste hoovuses

31. mail ja 1. juunil 1917. aastal toimus Tartus Eesti koguduste saadikute I Kirikukongress, kus esmakordselt Eesti kiriku ajaloos eestlased ise arutlesid luteri kiriku oleviku ja tuleviku üle ning kus sõnastati Eesti vaba rahvakiriku projekt. Sündmust kajastasid kõik toonased suuremad ajalehed: Postimees, Päewaleht, Tallinna Teataja, Sakala. Toome siinkohal ära seda ajaloolist kongressi kajastava artikli pealinna […]

Qumrani kiidulaul 1QH(a) 9:1–41 ehk nn Loomishümn

Kas ei ole mitte lihtsalt imeline, et meieni on pea muutumatul kujul – mõnel määral küll ajahambast närituna – säilinud umbes kaks tuhat aastat vanad tekstid hapraks pudenenud kirjarullidel? Imeline selle poolest, et need võimaldavad meil vahetult kogeda (religioosseid) maailmamõistmise ja -tõlgendamise võimalusi justnimelt nii kauge või isegi veel kaugema aja tagant. Kuna kirjarullid vahendavad […]

Aardeleid Surnumere ääres. Põgus sissejuhatus Qumrani käsikirjadesse

Saateks Qumrani käsikirjad ehk Surnumere kirjarullid on kogum vanu käsikirju, mis avastati vahemikus 1947–1956 üheteistkümnest koopast Qumrani asula varemete lähistel Surnumere loodekaldal. Kirjarullid on umbes 2000 aasta vanused, pärinedes 3. saj-st eKr – 1. saj-st pKr ehk hellenistlikust ja Rooma ajast. Suurem osa käsikirju on heebreakeelsed, ent leidub ka aramea- ja kreekakeelseid tekste. Enamik on […]

Endiste Ida-Saksamaa evangeelsete kirikute lähiajaloost

Sissejuhatus Mõte uurida lähemalt endiste Ida-Saksamaa aladel asuvate kirikute lähiajalugu ning võrrelda seda Eestis toimunuga on tekkinud eeskätt tänu mitmetes üle-euroopalistes religioonisotsioloogilistes uuringutes paljuviidatud ja tuntud faktile, et Eesti koos Läti, Tšehhi Vabariigi ja endise Saksa Demokraatliku Vabariigi (SDV ehk saksapäraselt Deutsche Demokratische Republik ehk DDR) aladega on üks kõige sekulariseerunum ja kirikukaugem ühiskond Euroopas. […]

Jumala mõtlemisest ja üteldavusest

Sissejuhatus Selle essee eesmärk on aidata mõtestada, kuidas inimene võib mõelda ja kõneleda Jumalast. Teoloogia eesmärk on kõneleda Jumalast ning teoloogia lähtekoht on usk sellesse, et Jumal on ilmutanud end maailmale. See väide on lähtekoht teoloogiale, aga see sisaldab ka eeldusi teoloogilisele ontoloogiale ehk maailma olemuse kirjeldamisele teoloogia vaatepunktist. Jumala eneseilmutus tähendab seda, et ta […]

Mithra kultus Rooma keisririigis – iidse päritoluga importkultus või keisririigi ajajärgu uususund?

Mithra kultus on üks nn idamaistest kultustest,[1] mis levisid Rooma riigis alates hilisest vabariigi ajajärgust. Idamaisteks kultusteks nimetatakse antiikseid kultusi, mille keskmes on mõni Lähis-Idas juba iidsetel aegadel austatud jumal või jumalanna. Kuna Vahemere kultuuriruum oli avatud erinevatele kultuurikontaktidele juba pronksiajal,[2] siis pole kahtlust, et Lähis-Ida päritoluga jumalused olid kreeklaste ja roomlaste hulgas tuntud juba […]

Suur lugu surmast ja elust (nr 279/ 14.4.2017)

  Suure Nädala sündmustel on tähendus kahel erineval tasapinnal. Esmalt on need kord ajaloos aset leidnud sündmused, mis räägivad meile ühe konkreetse isiku, Naatsareti Jeesuse, viimastest elupäevadest, tema hüvastijätu-söömaajast oma õpilastega, vangistamisest ja hukkamisest ning neile osaks saanud rõõmusõnumist, et nende Õpetaja ja Meister ei jäänud surma. Sellisena ei ole aga lugu Jeesusega toimunust kirja […]

English