Artiklid

Kokku 292 postitust

Mithra kultus Rooma keisririigis – iidse päritoluga importkultus või keisririigi ajajärgu uususund?

Mithra kultus on üks nn idamaistest kultustest,[1] mis levisid Rooma riigis alates hilisest vabariigi ajajärgust. Idamaisteks kultusteks nimetatakse antiikseid kultusi, mille keskmes on mõni Lähis-Idas juba iidsetel aegadel austatud jumal või jumalanna. Kuna Vahemere kultuuriruum oli avatud erinevatele kultuurikontaktidele juba pronksiajal,[2] siis pole kahtlust, et Lähis-Ida päritoluga jumalused olid kreeklaste ja roomlaste hulgas tuntud juba […]

Suur lugu surmast ja elust (nr 279/ 14.4.2017)

  Suure Nädala sündmustel on tähendus kahel erineval tasapinnal. Esmalt on need kord ajaloos aset leidnud sündmused, mis räägivad meile ühe konkreetse isiku, Naatsareti Jeesuse, viimastest elupäevadest, tema hüvastijätu-söömaajast oma õpilastega, vangistamisest ja hukkamisest ning neile osaks saanud rõõmusõnumist, et nende Õpetaja ja Meister ei jäänud surma. Sellisena ei ole aga lugu Jeesusega toimunust kirja […]

Riigikirikut ei ole. Aga mis on? 2. osa

Loe artikli esimest osa siit. 2. Võrdlev vaade ÜRO liikmeskonda kuulub 193 riiki. Nendest 59 riigi põhiseadused ei määratle üldse või üheselt mõistetavalt riigi religiooniõiguslikku korraldust.[1] Mõnel juhul võib kõnealune lünk tuleneda kehtetuks tunnistatud riigiusku puudutanud sättest (nt Rootsi[2]) või varasemast seotusest emamaa vastava korraldusega (eeskätt Briti Commonwealth’i liikmete puhul). Samuti ei saa välistada teadlikku […]

Riigikirikut ei ole. Aga mis on? 1. osa

Sissejuhatus Kuigi läbi sajandite on avaldatud (viimase sajandi teaduskirjanduses sageli Rudolph Sohmiga seostatud) seisukohta, et kristlik sõnum ja kirik armuosadusena on loomuse poolest sobitamatud õiguse mõistega,[1] on ajalugu tõendiks, et mingisugune korraldus on vajalik igasuguse mitte-efemeerse ühiskonna või ka kogukonna korraldamiseks (vt 1Kr 14:33). Sageli kirjeldatakse sellist üksikisikute ja nende rühmade elu korraldamist kui teed, […]

Siidonlaste küüditamisest Artaxerxes III poliitika taustal

Sissejuhatavad märkused Siidon oli Foiniikia olulisemaid linnu ja keskusi, 10.–9. saj eKr ka üks suurimaid kaubanduskeskusi Lähis-Idas, millel olid kultuurilised, majanduslikud ja poliitilised sidemed terve Vahemere regiooniga. Siidoni roll Lähis-Ida ajaloos on tohutult suur; linn asub strateegiliselt heas kohas ning paljuski just sellepärast on tema pärast võidelnud mitmed suurriigid – sh Egiptus, Uus-Assüüria impeerium, Pärsia […]

Teoloogiaharidus Tartu ülikooli usuteaduskonnas, 2. osa

Vt artikli esimest osa siit. Tartu ülikooli usuteaduskonnas antava teoloogiahariduse raskuspunktide üle arutlemine on tänapäeval paljuski kantud soovist leida aja- ning asjakohane enesemääratlus. Selleks et teada, kes me oleme täna ja kes tahame olla homme, on vältimatu küsida, kes me olime eile ja kas usuteaduskonna tegutsemise järjepidevus (millest saab vaatamata selle lühemat ja pikemat aega […]

Teoloogiahariduse raskuspunkte Tartu Ülikooli usuteaduskonnas läbi aegade, 1. osa

Sissejuhatus Tartu Ülikooli usuteaduskonna taasavamisest on tänaseks möödas 25 aastat ning sellega seoses on jällegi aeg heita pilk minevikku, et seada samme tulevikku. See tähtpäev annab hea põhjuse nii usuteadlastele kui ka usuteaduse huvilistele ja sõpradele või ka kriitikutele taaskord endalt küsida, kas Jumalal on 21. sajandil ülikoolis kohta. Kui ei, siis mis põhjusel, ning […]

Athanasius – kompromissitu pühak

Raamatuarvustus: Manfred Clauss, Athanasius der Grosse. Der unbeugsame Heilige. Biographie. Darmstadt: Wissenschaftliche Buchgesellschaft, 2016, 256 lk. Pühakute elulood on osa kristlikust kultuurist, ent pühakute kujutamine on teisenenud ajas. Kui varasemal ajal oli pühakute elulugudel eeskätt hingekosutuslik eesmärk, siis tänapäeval, mil läänekirik on omaks võtnud ajaloolise lähenemisviisi oma minevikule, on muutunud oluliseks pühakute vaatlemine nende ajastu […]

Usutunnistus (1528)

Saateks „Usutunnistus“ pärineb Lutheri 1528. aasta kevadel ilmunud suurest kirjutisest „Kristuse armulauast. Tunnistus“, moodustades selle kolmanda ja ühtlasi viimase osa. Raamatut ennast mõistis Luther toona oma viimase sõnana juba mitu aastat väldanud väitluses ja vaidluses armulauamõistmise üle. Vahetuks ajendiks olid Zwingli jt Lutheri seisukohti kritiseerinud kirjutised 1527. aasta kevadest. Raamatu viimases osas asetab Luther eelnenu […]

Riitusest laiemalt ja initsiatsioonist lähemalt religioonifenomenoloogias

Populaarteadusliku käsitluslaadi tõttu on autor loobunud viitamissüsteemist. Kasutatud kirjanduse nimekiri on artikli lõpus (T.K.).   Kultuse ja riituse mõistetest Mõistelise segaduse vältimiseks määratlegem kõigepealt, mis on kultus, mis on riitus ja mille poolest nad erinevad. Kultus (ladina k cultus – ’viljelus’, ’austus’) on usundites kas üleloomuliku olendi (näiteks Jumala) teenimine, kummardamine ja austamine või sellise […]