Artiklid

Kokku 278 postitust

Siidonlaste küüditamisest Artaxerxes III poliitika taustal

Sissejuhatavad märkused Siidon oli Foiniikia olulisemaid linnu ja keskusi, 10.–9. saj eKr ka üks suurimaid kaubanduskeskusi Lähis-Idas, millel olid kultuurilised, majanduslikud ja poliitilised sidemed terve Vahemere regiooniga. Siidoni roll Lähis-Ida ajaloos on tohutult suur; linn asub strateegiliselt heas kohas ning paljuski just sellepärast on tema pärast võidelnud mitmed suurriigid – sh Egiptus, Uus-Assüüria impeerium, Pärsia […]

Teoloogiaharidus Tartu ülikooli usuteaduskonnas, 2. osa

Vt artikli esimest osa siit. Tartu ülikooli usuteaduskonnas antava teoloogiahariduse raskuspunktide üle arutlemine on tänapäeval paljuski kantud soovist leida aja- ning asjakohane enesemääratlus. Selleks et teada, kes me oleme täna ja kes tahame olla homme, on vältimatu küsida, kes me olime eile ja kas usuteaduskonna tegutsemise järjepidevus (millest saab vaatamata selle lühemat ja pikemat aega […]

Teoloogiahariduse raskuspunkte Tartu Ülikooli usuteaduskonnas läbi aegade, 1. osa

Sissejuhatus Tartu Ülikooli usuteaduskonna taasavamisest on tänaseks möödas 25 aastat ning sellega seoses on jällegi aeg heita pilk minevikku, et seada samme tulevikku. See tähtpäev annab hea põhjuse nii usuteadlastele kui ka usuteaduse huvilistele ja sõpradele või ka kriitikutele taaskord endalt küsida, kas Jumalal on 21. sajandil ülikoolis kohta. Kui ei, siis mis põhjusel, ning […]

Athanasius – kompromissitu pühak

Raamatuarvustus: Manfred Clauss, Athanasius der Grosse. Der unbeugsame Heilige. Biographie. Darmstadt: Wissenschaftliche Buchgesellschaft, 2016, 256 lk. Pühakute elulood on osa kristlikust kultuurist, ent pühakute kujutamine on teisenenud ajas. Kui varasemal ajal oli pühakute elulugudel eeskätt hingekosutuslik eesmärk, siis tänapäeval, mil läänekirik on omaks võtnud ajaloolise lähenemisviisi oma minevikule, on muutunud oluliseks pühakute vaatlemine nende ajastu […]

Usutunnistus (1528)

Saateks „Usutunnistus“ pärineb Lutheri 1528. aasta kevadel ilmunud suurest kirjutisest „Kristuse armulauast. Tunnistus“, moodustades selle kolmanda ja ühtlasi viimase osa. Raamatut ennast mõistis Luther toona oma viimase sõnana juba mitu aastat väldanud väitluses ja vaidluses armulauamõistmise üle. Vahetuks ajendiks olid Zwingli jt Lutheri seisukohti kritiseerinud kirjutised 1527. aasta kevadest. Raamatu viimases osas asetab Luther eelnenu […]

Riitusest laiemalt ja initsiatsioonist lähemalt religioonifenomenoloogias

Populaarteadusliku käsitluslaadi tõttu on autor loobunud viitamissüsteemist. Kasutatud kirjanduse nimekiri on artikli lõpus (T.K.).   Kultuse ja riituse mõistetest Mõistelise segaduse vältimiseks määratlegem kõigepealt, mis on kultus, mis on riitus ja mille poolest nad erinevad. Kultus (ladina k cultus – ’viljelus’, ’austus’) on usundites kas üleloomuliku olendi (näiteks Jumala) teenimine, kummardamine ja austamine või sellise […]

Igaviku ajalugu

Raamatuarvustus: Bernhard Lang, Colleen McDannell, Heaven. A History. London and New Haven: Yale University Press, 1988. Kahekümnendal sajandil on kirjutatud palju raamatuid erinevate ideede ajaloost – meenutame kasvõi selliseid teoseid nagu Michel Foucault’ (1926–1984) „Seksuaalsuse ajalugu“[1] või Umberto Eco (1932–2016) „Ilu ajalugu“[2] ja „Inetuse ajalugu“[3]. Kuigi see võib kõlada paradoksaalsena, on kirjutatud raamatuid ka taeva (mida […]

Jumala kuningriigi evangeelium, 2. osa

Artikli esimeses osas tegelesime metoodiliselt küsimusega, mida vahendab narratiiv väliselt ja mida sisemiselt. Kasutasime ajaloolis-kriitilise töö ja narratiivikriitika tulemusi. Teises osas teeme ülevaate Markuse evangeeliumist narratiivikriitilises võtmes. Missugune Jumala kuningriigi ideoloogia avaneb Markuse narratiivi mudellugejale? Ehk mida Markuse evangeeliumi mudelautor kirjutab ja mudellugeja puhta kullana võtab?   1. Sissejuhatus: Jumala Suur lugu Alguses lõi Jumal […]

Jumala kuningriigi evangeelium, 1. osa

Vanim Jeesuse missiooni esitav narratiiv Piibli kaanonis, Markuse evangeelium,[i] juhatatakse sisse teadaandmisega, et tegemist on Jeesuse Kristuse evangeeliumiga (1:1). Kirjeldades Jeesuse avaliku tegevuse algust, rõhutab Markuse evangeeliumi autor, et Jumala kuningriik on ligi tulnud, sest aeg on täis saanud (1:14, 15). Jumala kuningriigi kujundist arusaamine on keeruline, sest algkristlikke kristoloogilisi, soterioloogilisi, eshatoloogilisi jt väljendeid ei […]

Märksõna „arm“ – entsüklopeediline lühiselgitus teoloogilisest perspektiivist

Mõistes „arm” leiab väljenduse kristliku usu ja tegelikkusemõistmise tuum. Piibli pärimustes ja kristliku õpetuse ajaloos on armu mõiste ülesandeks viidata suhte omapärale, mis kolmainu Jumalal on oma looduga ja mis sellisena määratleb viisi, kuidas loodu on kutsutud Jumalale vastama. Armu mõistesse on kätketud see, milles seisneb kristliku usu kristlikkus ning miks Jumalaga suhestumise ehe ja […]