Artiklid

Kokku 274 postitust

Usutunnistus (1528)

Saateks „Usutunnistus“ pärineb Lutheri 1528. aasta kevadel ilmunud suurest kirjutisest „Kristuse armulauast. Tunnistus“, moodustades selle kolmanda ja ühtlasi viimase osa. Raamatut ennast mõistis Luther toona oma viimase sõnana juba mitu aastat väldanud väitluses ja vaidluses armulauamõistmise üle. Vahetuks ajendiks olid Zwingli jt Lutheri seisukohti kritiseerinud kirjutised 1527. aasta kevadest. Raamatu viimases osas asetab Luther eelnenu […]

Riitusest laiemalt ja initsiatsioonist lähemalt religioonifenomenoloogias

Populaarteadusliku käsitluslaadi tõttu on autor loobunud viitamissüsteemist. Kasutatud kirjanduse nimekiri on artikli lõpus (T.K.).   Kultuse ja riituse mõistetest Mõistelise segaduse vältimiseks määratlegem kõigepealt, mis on kultus, mis on riitus ja mille poolest nad erinevad. Kultus (ladina k cultus – ’viljelus’, ’austus’) on usundites kas üleloomuliku olendi (näiteks Jumala) teenimine, kummardamine ja austamine või sellise […]

Igaviku ajalugu

Raamatuarvustus: Bernhard Lang, Colleen McDannell, Heaven. A History. London and New Haven: Yale University Press, 1988. Kahekümnendal sajandil on kirjutatud palju raamatuid erinevate ideede ajaloost – meenutame kasvõi selliseid teoseid nagu Michel Foucault’ (1926–1984) „Seksuaalsuse ajalugu“[1] või Umberto Eco (1932–2016) „Ilu ajalugu“[2] ja „Inetuse ajalugu“[3]. Kuigi see võib kõlada paradoksaalsena, on kirjutatud raamatuid ka taeva (mida […]

Jumala kuningriigi evangeelium, 2. osa

Artikli esimeses osas tegelesime metoodiliselt küsimusega, mida vahendab narratiiv väliselt ja mida sisemiselt. Kasutasime ajaloolis-kriitilise töö ja narratiivikriitika tulemusi. Teises osas teeme ülevaate Markuse evangeeliumist narratiivikriitilises võtmes. Missugune Jumala kuningriigi ideoloogia avaneb Markuse narratiivi mudellugejale? Ehk mida Markuse evangeeliumi mudelautor kirjutab ja mudellugeja puhta kullana võtab?   1. Sissejuhatus: Jumala Suur lugu Alguses lõi Jumal […]

Jumala kuningriigi evangeelium, 1. osa

Vanim Jeesuse missiooni esitav narratiiv Piibli kaanonis, Markuse evangeelium,[i] juhatatakse sisse teadaandmisega, et tegemist on Jeesuse Kristuse evangeeliumiga (1:1). Kirjeldades Jeesuse avaliku tegevuse algust, rõhutab Markuse evangeeliumi autor, et Jumala kuningriik on ligi tulnud, sest aeg on täis saanud (1:14, 15). Jumala kuningriigi kujundist arusaamine on keeruline, sest algkristlikke kristoloogilisi, soterioloogilisi, eshatoloogilisi jt väljendeid ei […]

Märksõna „arm“ – entsüklopeediline lühiselgitus teoloogilisest perspektiivist

Mõistes „arm” leiab väljenduse kristliku usu ja tegelikkusemõistmise tuum. Piibli pärimustes ja kristliku õpetuse ajaloos on armu mõiste ülesandeks viidata suhte omapärale, mis kolmainu Jumalal on oma looduga ja mis sellisena määratleb viisi, kuidas loodu on kutsutud Jumalale vastama. Armu mõistesse on kätketud see, milles seisneb kristliku usu kristlikkus ning miks Jumalaga suhestumise ehe ja […]

Latgalite rahvapärimus ning Kristuse sündimise püha selles, 2. osa

Vt esimest osa siit.   II OSA Rahvapärimus Latgales Tähtpäevad Latgalite rahvapärimuses on võimalik tabada kihistusi, mis tõenäoliselt ulatuvad kunagise läänemeresoome (liivlaste/lõunaeestlaste esivanemate) asustuse kultuurimõjutusteni (Vaba 2010, 210), kuid teadaolev pärimus on väga tihedalt seotud teiste balti keelkonna rahvaste (lätlaste, leedulaste) folklooriga (Dini 2000, 220–221). Latgalite kultuur laiemalt, sh rahvapärimus, on kristlikule kultuuriruumile omaselt põimunud […]

Latgalite rahvapärimus ning Kristuse sündimise püha selles, 1. osa

..ilma Lätita jääb kogu „ärkamise lugu“ siinmail ainult poolikult arusaadavaks. (Madis Kõiv)   Sissejuhatus Kristuse sündimise päeva tähistamisest on 21. sajandiks saanud üleilmne nähtus, oluline ei ole enam inimese enda usutunnistus või selle puudumine. Paistab, et jõulude kujul Kristuse sünnipäeva tähistamine on tulnud, et jääda; ei ole näha, et see lähitulevikus kaoks. Ilmselt on kristliku […]

Kuidas mõista ilmutust? Ilmutus kui üldlevinud nähtus ning eriomaselt teoloogiline nähtus

Me puutume kokku sõnaga ’ilmutus’ nii tavakõnes kui teoloogilises arutelus, ning mõni ehk kohtab ilmutust ennast ka kogemuses. Vaatamata sellele, kas inimene suudab enda puhul identifitseerida konkreetse ilmutuse kogemust, selle hetke, sisu ja tulemust, kasutatakse tihti kõnekeeles sõnu ’ilmutus’, ’ilmutama’, ’ilmutuslik’ tähenduses, et miski sai erakordselt hästi mõistetavaks või avanes mõni seni tundmatu perspektiiv. See, […]

Jõulurahu (nr 263/ 23.12.2016)

Aga ingel ütles neile: „Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus.” (Lk 2:10–11). Ärge kartke! Rõõmustage! Muutumatu rõõmusõnum aastast aastasse, läbi heitlike aegade ja muutlike ajastute. Mõnikord süda rõõmustab kaasa, teinekord on reaalsus sellega nii karjuvas […]