Artiklid

Kokku 286 postitust

Qumrani kiidulaul 1QH(a) 9:1–41 ehk nn Loomishümn

Kas ei ole mitte lihtsalt imeline, et meieni on pea muutumatul kujul – mõnel määral küll ajahambast närituna – säilinud umbes kaks tuhat aastat vanad tekstid hapraks pudenenud kirjarullidel? Imeline selle poolest, et need võimaldavad meil vahetult kogeda (religioosseid) maailmamõistmise ja -tõlgendamise võimalusi justnimelt nii kauge või isegi veel kaugema aja tagant. Kuna kirjarullid vahendavad […]

Aardeleid Surnumere ääres. Põgus sissejuhatus Qumrani käsikirjadesse

Saateks Qumrani käsikirjad ehk Surnumere kirjarullid on kogum vanu käsikirju, mis avastati vahemikus 1947–1956 üheteistkümnest koopast Qumrani asula varemete lähistel Surnumere loodekaldal. Kirjarullid on umbes 2000 aasta vanused, pärinedes 3. saj-st eKr – 1. saj-st pKr ehk hellenistlikust ja Rooma ajast. Suurem osa käsikirju on heebreakeelsed, ent leidub ka aramea- ja kreekakeelseid tekste. Enamik on […]

Endiste Ida-Saksamaa evangeelsete kirikute lähiajaloost

Sissejuhatus Mõte uurida lähemalt endiste Ida-Saksamaa aladel asuvate kirikute lähiajalugu ning võrrelda seda Eestis toimunuga on tekkinud eeskätt tänu mitmetes üle-euroopalistes religioonisotsioloogilistes uuringutes paljuviidatud ja tuntud faktile, et Eesti koos Läti, Tšehhi Vabariigi ja endise Saksa Demokraatliku Vabariigi (SDV ehk saksapäraselt Deutsche Demokratische Republik ehk DDR) aladega on üks kõige sekulariseerunum ja kirikukaugem ühiskond Euroopas. […]

Jumala mõtlemisest ja üteldavusest

Sissejuhatus Selle essee eesmärk on aidata mõtestada, kuidas inimene võib mõelda ja kõneleda Jumalast. Teoloogia eesmärk on kõneleda Jumalast ning teoloogia lähtekoht on usk sellesse, et Jumal on ilmutanud end maailmale. See väide on lähtekoht teoloogiale, aga see sisaldab ka eeldusi teoloogilisele ontoloogiale ehk maailma olemuse kirjeldamisele teoloogia vaatepunktist. Jumala eneseilmutus tähendab seda, et ta […]

Mithra kultus Rooma keisririigis – iidse päritoluga importkultus või keisririigi ajajärgu uususund?

Mithra kultus on üks nn idamaistest kultustest,[1] mis levisid Rooma riigis alates hilisest vabariigi ajajärgust. Idamaisteks kultusteks nimetatakse antiikseid kultusi, mille keskmes on mõni Lähis-Idas juba iidsetel aegadel austatud jumal või jumalanna. Kuna Vahemere kultuuriruum oli avatud erinevatele kultuurikontaktidele juba pronksiajal,[2] siis pole kahtlust, et Lähis-Ida päritoluga jumalused olid kreeklaste ja roomlaste hulgas tuntud juba […]

Suur lugu surmast ja elust (nr 279/ 14.4.2017)

  Suure Nädala sündmustel on tähendus kahel erineval tasapinnal. Esmalt on need kord ajaloos aset leidnud sündmused, mis räägivad meile ühe konkreetse isiku, Naatsareti Jeesuse, viimastest elupäevadest, tema hüvastijätu-söömaajast oma õpilastega, vangistamisest ja hukkamisest ning neile osaks saanud rõõmusõnumist, et nende Õpetaja ja Meister ei jäänud surma. Sellisena ei ole aga lugu Jeesusega toimunust kirja […]

Riigikirikut ei ole. Aga mis on? 2. osa

Loe artikli esimest osa siit. 2. Võrdlev vaade ÜRO liikmeskonda kuulub 193 riiki. Nendest 59 riigi põhiseadused ei määratle üldse või üheselt mõistetavalt riigi religiooniõiguslikku korraldust.[1] Mõnel juhul võib kõnealune lünk tuleneda kehtetuks tunnistatud riigiusku puudutanud sättest (nt Rootsi[2]) või varasemast seotusest emamaa vastava korraldusega (eeskätt Briti Commonwealth’i liikmete puhul). Samuti ei saa välistada teadlikku […]

Riigikirikut ei ole. Aga mis on? 1. osa

Sissejuhatus Kuigi läbi sajandite on avaldatud (viimase sajandi teaduskirjanduses sageli Rudolph Sohmiga seostatud) seisukohta, et kristlik sõnum ja kirik armuosadusena on loomuse poolest sobitamatud õiguse mõistega,[1] on ajalugu tõendiks, et mingisugune korraldus on vajalik igasuguse mitte-efemeerse ühiskonna või ka kogukonna korraldamiseks (vt 1Kr 14:33). Sageli kirjeldatakse sellist üksikisikute ja nende rühmade elu korraldamist kui teed, […]

Siidonlaste küüditamisest Artaxerxes III poliitika taustal

Sissejuhatavad märkused Siidon oli Foiniikia olulisemaid linnu ja keskusi, 10.–9. saj eKr ka üks suurimaid kaubanduskeskusi Lähis-Idas, millel olid kultuurilised, majanduslikud ja poliitilised sidemed terve Vahemere regiooniga. Siidoni roll Lähis-Ida ajaloos on tohutult suur; linn asub strateegiliselt heas kohas ning paljuski just sellepärast on tema pärast võidelnud mitmed suurriigid – sh Egiptus, Uus-Assüüria impeerium, Pärsia […]

Teoloogiaharidus Tartu ülikooli usuteaduskonnas, 2. osa

Vt artikli esimest osa siit. Tartu ülikooli usuteaduskonnas antava teoloogiahariduse raskuspunktide üle arutlemine on tänapäeval paljuski kantud soovist leida aja- ning asjakohane enesemääratlus. Selleks et teada, kes me oleme täna ja kes tahame olla homme, on vältimatu küsida, kes me olime eile ja kas usuteaduskonna tegutsemise järjepidevus (millest saab vaatamata selle lühemat ja pikemat aega […]