Artiklid

Kokku 296 postitust

Sermon headest tegudest (1520), 2. osa

Kolmandast käsust Esiteks: me nägime nüüd, kui palju häid tegusid kuulub teise käsu juurde, mis ei ole head iseenesest, vaid üksnes siis, kui nad toimuvad usus ja kindlas lootuses jumalikule armulikkusele, ja kui palju meil on juba teha, kui tahame ainult seda käsku täita. Kahjuks tegelevad paljud muude tegudega, kes ei ole sellest käsust üldse […]

Sermon headest tegudest (1520), 1. osa

Saateks „Sermon headest tegudest“ väärib tegelikult arvestamist tekstide hulka, mis pärinevad pöördelise tähtsusega 1520. aastast ning mida tavatsetakse nimetada reformatsiooni „peamisteks kirjutisteks“. Need kirjutised[1] kujunesid erakordselt mõjukateks suunanäitajateks kristlaskonna olukorra parandamisel. Neis sõnastati reformatsiooni tarvis otsekui programm – otsustavalt evangeeliumist lähtuv kristliku usu olemuse ja tõe mõistmine – ning suunad ja sammud, kuidas tuleks kujundada […]

Mõningad märkused teispoolsusest muistses Mesopotaamias ja sumerikeelne tekst „Kirves Nergalile”

  Allilma mõistest ja geograafilisest asukohast Mesopotaamlaste ettekujutustel oli allilm või surnute riik (Espak 2008, 67–71) üpris sünge koht, täis kurbust, piinu ja masendust. Pärast surma[1] polnud inimeste elu teispoolsuses just eriti hea. Ilmselt seetõttu kandiski allilm ehk teispoolsus sumeri keeles nimetust kur, mis tähendas allilma, võõrast maad, mägesid, ida, ida tuult (Kramer 1997, 76), […]

Surmajärgne elu antiiksetes müsteeriumikultustes

„Müsteeriumikultusteks“ nimetatakse antiikseid kultusi, mille keskme moodustas eriline müsteeriumiinitsiatsioon – rituaal või õigemini hulk omavahel seotud rituaale, mille läbiteinut peeti kultusesse sissepühitsetuks. Kuigi müsteeriumikultusi on nimetatud „salakultusteks“, ei ole see nimetus päriselt õigustatud. Müsteeriumikultuste olemasolu kreeka-rooma ühiskonnas ei olnud saladus ja mõned müsteeriumikultused, nagu näiteks Eleusise müsteeriumid Kreekas, olid koguni (linn)riigi poolt toetatud ja suure […]

Insula sanctorum et salvatio Europae, 2. osa

Loe artikli esimest osa siit. Insula sanctorum Levantist alguse saanud kristlik misjon jõudis antiikajal ida pool toomakristlusena Indiani (Laats 2015: 5), manilusena tänapäeva Hiina aladeni (Rudolf 2014: 345–346)[1], lõunas Etioopiani ja läänes kuni Euroopa äärealadel asuva rohelise niiske ja tuulise Iiri saareni.[2] Kuna Iiri saar Rooma impeeriumi koosseisu ei kuulunud ja jäi seetõttu välja nii […]

Insula sanctorum et salvatio Europae, 1. osa

Prologus Itaalia humanist, kirjamees ja teadlane Francisco Petrarca (1304–1374) on nimetanud korra 1330ndatel varakeskaega pimedaks ajaks. Ilmselt aitas taoline negatiivse varjundiga väljaütlemine kinnistada Lääne ajalooteadvusesse ning mõtteloosse arusaama keskajast kui pimedast ajast. Küllap võis Petrarcal oma ajastu kontekstis ja omaenda vaatevinklist ka õigus olla. Oli ju kristlik maailm (loe: Euroopa) 14. sajandiks, mil Petrarca tegutses […]

Luterluse hetkeseisust ja tulevikuperspektiividest Eesti näitel

Kallid ametiõed ja -vennad, austatud külalised! Suur rõõm on kõnelda teile Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku juubelikongressi raames! Tänan vaimulike konverentsi juhatust nii kutse kui mulle antud teema eest. Minu ülesanne on arutleda süstemaatilise teoloogina luterluse hetkeseisu ja tulevikuperspektiivide üle Eesti näitel. Ma alustan kolmeosalist mõttekäiku selgitamisega, mis ikkagi on luterlus, ja selgitan ühtlasi metoodilist vaatepunkti, […]

Kiriku ja riigi vahekord

Ettekanne esimesel eesti pastorite ja koguduseasemike kirikukongressil 1917. aastal. Jeesus Kristus ei ole mitte iseäralist kogudust ehk kirikut asutanud, ei ole ka kiriku ehk koguduse korralduse tarvis otsekoheseid põhjus- ega juhtmõtteid andnud. „Jumala riik” ei ole mitte „kirik” selle sõna otsekoheses mõttes, vaid on iseäraline seisukord, kus Jumala tahtmise täitmisel mitte enam vägivald ei valitse, […]

Karl Girgensohni kiri Tartust. Allikapublikatsioon

Saksamaal Greifswaldi ülikooli arhiivis hoitakse kirja,[1] mis saabus 6. detsembril 1918. aastal. Kirja saatis Tartu ülikooli usuteaduskonna dekaan professor Karl Gustav Girgensohn (1875–1925). Karl Girgensohn sündis Saaremaal Kaarma koguduse õpetaja peres, kuid üles kasvas Viljandimaal Karksis, kuhu tema isa kogudust teenima kutsuti. Pärast Tartu gümnaasiumi lõpetamist õppis Girgensohn usuteadust Tartu ja Berliini ülikoolis. Alates 1903. […]

Eesti koguduste saadikute I Kirikukongress 31. mail ja 1. juunil 1917. Suurte sündmuste hoovuses

31. mail ja 1. juunil 1917. aastal toimus Tartus Eesti koguduste saadikute I Kirikukongress, kus esmakordselt Eesti kiriku ajaloos eestlased ise arutlesid luteri kiriku oleviku ja tuleviku üle ning kus sõnastati Eesti vaba rahvakiriku projekt. Sündmust kajastasid kõik toonased suuremad ajalehed: Postimees, Päewaleht, Tallinna Teataja, Sakala. Toome siinkohal ära seda ajaloolist kongressi kajastava artikli pealinna […]

English