Artiklid

Kokku 304 postitust

Surematuse ideest ja selle arengust taoismis

Taoism on üks niinimetatud Hiina „kolmest õpetusest“ budismi ja konfutsianismi kõrval. Neist kolmest on ta selgelt kõige vähem tuntud, kuigi paljud asjad, mis lääne inimestele traditsioonilise Hiina kultuuriga seostuvad, alates kosmoloogiast kuni võitluskunstideni, on seotud taoismiga. Pikka aega püsis ka komme jagada õpetus filosoofiliseks ja religioosseks taoismiks, mis tekitas kunstlikult lõhe tekstide ja praktika vahel[1] […]

Naiste ordinatsioon oikumeeniliste kõneluste kontekstis

Sissejuhatus Naiste ordinatsiooni küsimus on üleilmses oikumeenilises liikumises olnud kõne all juba Kirikute Maailmanõukogu (KMN) rajamisest saadik. 1948. a KMN esimesel täiskogul sõnastas komitee „Naiste elu ja töö kirikutes” järgmise avalduse: „Kirikud ei ole ühel meelel selles osas, kas lubada naisi täielikult vaimulikku ametisse või mitte. Osad kirikud ei ole teoloogilistel põhjustel valmis kaaluma sellise […]

Minu õigeusk

Sissejuhatus Sel kevadel kaitsesin Tartu Ülikooli usuteaduskonnas doktoritöö teemal „Tänapäeva eestikeelsete õigeusklike katehheesist ja uskumustest“. Ühest küljest on see täiesti tavaline akadeemiline doktoritöö, mis põhineb originaalandmetel ja nende alusel publitseeritud artiklitel, kuid teisest küljest on see ka väga isiklik lugu, kus on peidus mitmekümne õigeuskliku inimese elud ja lood, kogemused ja mõtted. Võiks öelda, et […]

Soolise õigluse põhimõtted, 2. osa

Vt artikli esimest osa siit. Osadus teel soolise õigluse poole LML jätkab soolise õigluse saavutamiseks meetmete väljatöötamisega ja oma põhimõtete järgi elamisega nii organisatsiooni kui ka selle erinevate struktuuride tasandil: Üheksandal peaassambleel Hongkongis nimetati osaduse üheks keskseks ülesandeks soolise võrdõiguslikkuse taotlemist: soo ja võimu teemadel kõnelemine teoloogilisest ja piibellikust usu perspektiivist, mida käsitletakse õigluse ja […]

Soolise õigluse põhimõtted, 1. osa

Eessõna Piibli üleskutse õigluse eest seista on meie osaduse enesemõistmise keskmes. Jumala arm vabastab meid, liidab meid Kristuses ühte ja võimaldab elada ja üheskoos töötada õigluse, rahu ja lepituse heaks. Luterlik Maailmaliit (LML) on võtnud endale kohustuse olla kaasav organisatsioon ja võimaldada naistele ning meestele täielik ja õiglane osalemine kiriku ning ühiskonna elus, selle otsustamisprotsessides, […]

Saalomoni oodid, 2. osa

Loe „Saalomoni oodide” 1. osa siit. Loe Jaan Lahe saatesõna „Saalomoni oodidele” siit.   Kahekümnes ood 1. Issanda preester ma olen, ja Teda ma teenin preestrina. 2. Ja talle ma annetan Tema mõtte anni, 3. sest see ei ole nagu maailm, ega nagu liha ei ole tema mõte, ega nagu need, kes teenivad lihalikult. 4. Issanda and […]

Saalomoni oodid, 1. osa

Süüria keelest tõlkinud Amar Annus [raamatuna avaldanud Tallinna Kirjastuskeskus, 2006]   Saatesõna Süüriakeelsed Saalomoni oodid on ainuke varakristlik iseseisva korpusena säilinud laulude kogu. See on omistatud või pühendatud Saalomonile tõenäoliselt selletõttu, et muistne Juuda-Iisraeli ühendriigi kuningas oli otseselt Taaveti poeg, nii nagu ka Messias pidi olema Taaveti soost. Saalomon seega oli Jeesus Kristuse võrdkuju ja […]

Sermon headest tegudest (1520), 3. osa

Järgneb teine käsutahvel. Moosese teise käsutahvli esimene käsk. Sina pead oma isa ja ema austama. Sellest käsust õpime, et esimese kolme käsu suurepärastest tegudest pole paremaid tegusid kui sõnakuulekus ja kõigi teenimine, kes on meie ülemateks seatud. Seepärast on sõnakuulmatus ka suurem patt kui tapmine, iharus, varastamine, petmine ja kõik muu, mis selle alla võib […]

Sermon headest tegudest (1520), 2. osa

Kolmandast käsust Esiteks: me nägime nüüd, kui palju häid tegusid kuulub teise käsu juurde, mis ei ole head iseenesest, vaid üksnes siis, kui nad toimuvad usus ja kindlas lootuses jumalikule armulikkusele, ja kui palju meil on juba teha, kui tahame ainult seda käsku täita. Kahjuks tegelevad paljud muude tegudega, kes ei ole sellest käsust üldse […]

Sermon headest tegudest (1520), 1. osa

Saateks „Sermon headest tegudest“ väärib tegelikult arvestamist tekstide hulka, mis pärinevad pöördelise tähtsusega 1520. aastast ning mida tavatsetakse nimetada reformatsiooni „peamisteks kirjutisteks“. Need kirjutised[1] kujunesid erakordselt mõjukateks suunanäitajateks kristlaskonna olukorra parandamisel. Neis sõnastati reformatsiooni tarvis otsekui programm – otsustavalt evangeeliumist lähtuv kristliku usu olemuse ja tõe mõistmine – ning suunad ja sammud, kuidas tuleks kujundada […]

English