Vladimir Sazonov

Vladimir Sazonov has written 11 posts for K&T

Mõningad märkused teispoolsusest muistses Mesopotaamias ja sumerikeelne tekst „Kirves Nergalile”

  Allilma mõistest ja geograafilisest asukohast Mesopotaamlaste ettekujutustel oli allilm või surnute riik (Espak 2008, 67–71) üpris sünge koht, täis kurbust, piinu ja masendust. Pärast surma[1] polnud inimeste elu teispoolsuses just eriti hea. Ilmselt seetõttu kandiski allilm ehk teispoolsus sumeri keeles nimetust kur, mis tähendas allilma, võõrast maad, mägesid, ida, ida tuult (Kramer 1997, 76), […]

Siidonlaste küüditamisest Artaxerxes III poliitika taustal

Sissejuhatavad märkused Siidon oli Foiniikia olulisemaid linnu ja keskusi, 10.–9. saj eKr ka üks suurimaid kaubanduskeskusi Lähis-Idas, millel olid kultuurilised, majanduslikud ja poliitilised sidemed terve Vahemere regiooniga. Siidoni roll Lähis-Ida ajaloos on tohutult suur; linn asub strateegiliselt heas kohas ning paljuski just sellepärast on tema pärast võidelnud mitmed suurriigid – sh Egiptus, Uus-Assüüria impeerium, Pärsia […]

Kaks sünnipäeva: Sergei Stadnikov 60 ja „Sinuhe jutustus“ 20

Mõningad sissejuhatavad täheldused Selle aasta 20. juulil oleks Tartu Ülikooli orientalistika teadur ja egüptoloog Sergei Stadnikov saanud 60-aastaseks, kuid 26. juunil 2015 lahkus ta ootamatult meie seast.[1] Tänavu sai täis ka täpselt 20 aastat „Sinuhe jutustuse“ kommenteeritud tõlke avaldamisest raamatuna: tõlge eesti keelde trükiti 1996. aastal.[2] „Sinuhe jutustus“ on kindlasti väga oluline kirjandusteos, mis on […]

Kui jumalad ja kangelased jõid õlut – õlle rollist Sumeri ja Akadi usundis ja mütoloogias

Sissejuhatus Õllejoomine on ajaloos väga pikaealine nähtus ja see on avaldanud tohutut mõju kogu inimkonnale, sealhulgas ka usundite arengule.[1] Kuid tasuks esitada küsimus: mis ajast on meile teada esimesed andmed õlle kohta? Mesopotaamia kirjalikes allikates esinevad teated õlle kohta juba alates u 3000–2900 eKr. Kiilkirjamärk õlle tähistamiseks sumeri keeles oli olemas juba u 3000 eKr […]

Vägivald Jumala nimel: Allahi sõdalaste džihaad Õhtumaade vastu

Lääne inimestel tasunuks juba ammu võtta eest roosad prillid. Tõsiasi seisneb selles, et äärmuslikud islamistid kulutasid halastamatu sõja õhtumaadele ning kristlikule mõttemaailmale nagu kunagi ammu, ligi 1000 aastat tagasi anno Domini 1095 alustasid õhtumaade valitsejad ristisõdu islamimaade vastu. Seoses sellega kirjutasime koos teoloog Andres Saumetsaga 2012. a KVÜÕA toimetiste 16. numbris: „Kristliku õhtumaa jaoks nii kuulsusetult lõppenud […]

Lohe ja tormijumala vastandamisest hetiidi mütoloogias

Lohe, draakon või madu on sageli (kuid mitte alati[1]) tähendanud erinevates kultuurides midagi negatiivset. Vahel on neid samastatud ürgse ja algse kurjusega, pole sugugi juhuslik et saatanat ehk kurja vaimu Vanas Testamendis on kujutatud maona. Teine tuntud lugu on kristlik motiiv Püha Jüri võitlusest draakoniga, kus headus (kangelane ja pühak) võidab kurjuse (draakon). Teisel eelkristlikul […]

Islamistlikud puhangud Lähis-Idas: Iraagi masendav näide

Islam ja islamiäärmuslus – kas on samastatavad või mitte? Mida tähendab islam? Mis see on? Mis religioon on islam? Mida me selle all mõistame? Kas islam on oma loomult radikaalne või see ei vasta tõele? Mis on islamiäärmuslus? Miks ja kuidas see tekib? Millised on islami ja islamismi seosed? Kas need seosed on üldse olemas, […]

Ääremärkusi Mesopotaamia kalendrite kohta: rituaalid ja religioossed pidustused

Sissejuhatavad märkused[1] Järgnev lühike populaarteaduslik artikkel käsitleb Mesopotaamia kalendreid ja seda, miks need olid niivõrd olulised muistsete mesopotaamlaste elus. Esiteks: kalendrites oli fikseeritud pööripäevad ja jõgede üleujutused – sellest aga omakorda sõltus põllumajandus, karjakasvatus ning tegelikkuses kogu maa heaolu ja õitseng. Jõgedest nagu Niilus, Tigris ja Eufrat sõltus kogu muistse Lähis-ida regiooni – Mesopotaamia, Egiptuse, […]

Jumala või jumalate asehaldur. Assüüria kuninga rollist Assüüria ametlikus religioonis ning ideoloogias

Sissejuhatus Artiklis antakse põgus ülevaade Kesk-Assüüria ja Uus-Assüüria impeeriumide (ca 1300–610[1]) ideoloogiast (Tadmor 1981) ja ametlikust religioonist, keskendudes valitseja isikule ning tema võtmepositsioonile riiklikus ideoloogias. Vaadeldakse, kuidas kuningas oli seotud jumal Aššuri kultusega just riikliku ideoloogia valdkonnas. Kõne alla tulevad mõned välja valitud tekstid (nt kroonikad, annaalid, raidkirjad [Borger 1961], eeposed), kus kuningas esineb sageli […]

Elami ja Ahhemeniidide-aegse Iraani aja- ja usundiloost, 2. osa

Elam ja Uus-Sumeri kuningriik ning Elam pärast 2000 a-t eKr Kui gutilaste võim Sumeris ja Akkadis 21. saj lõpus lõppes, rajas Sumeri kuningas Ur-Namma (2112–2094) võimsa Uus-Sumeri suurriigi ning allutas kogu Mesopotaamia. Elam oli tol ajal nõrk. Ilmselt suutsid Ur-Namma ja ta poeg Šulgi kontrollida ka mõningaid Elami alasid (Хинц 1977, 79–80). Sumeri võimu sai […]

English