Vallo Ehasalu

Vallo Ehasalu has written 12 posts for K&T

Köiega taevast ja maad ühendades. Kolmainupüha (Ef 1:3‒6, 11‒14)

„Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes meid on taevast õnnistanud kõige vaimuliku õnnistusega Kristuses; nõnda nagu tema on meid Kristuses valinud enne maailma rajamist olema pühad ja laitmatud tema palge ees armastuses, meid ette määrates lapseõiguse osalisteks Jeesuse Kristuse kaudu enese juurde oma tahtmise heameelt mööda, tema armu kirkuse kiituseks, mille […]

Jutlus usupuhastuspühaks (Js 62:6-7, 10-12)

„Sinu müüride peale, Jeruusalemm, olen ma seadnud vahid; kogu päeva ja kogu öö ei tohi nad hetkekski vaikida. Issanda meenutajad, ärgu olgu teil puhkust ja ärge andke temale puhkust, enne kui ta on rajanud Jeruusalemma ja seadnud selle maa peale kiituseks!“ „Minge, minge väravaist välja, valmistage rahvale teed, sillutage, sillutage maanteed, puhastage kividest, tõstke rahvaile […]

In memoriam Jukka Taneli Thurén (30.6.1930–10.5.2015)

Eesti teoloogia ajalukku on läinud professor Jukka Thurén Turu ülikoolist väga erilisel kombel. Tulnud siia juba 1990ndate algul, on ta olnud taasavatud usuteaduskonna esimeste sammude tunnistaja. Samuti oli ta tegev Usuteaduse Instituudis ja Tartu Teoloogia Akadeemias. Tema kiire sisseelamine Eesti elusse räägib sügavast huvist meie elu vastu. Thurén oli polüglott. Teoloogina oli tal tugev kalduvus […]

Piiskopiametist Uues Testamendis ja algkristluses

„Kui keegi igatseb piiskopiametit, siis ta igatseb kaunist tööd“ (1Tm 3:1). Ka piiskopiametist kirjutamine võib olla ilus töö. Arutledes piiskopiameti päritolu küsimust, avaneb meie ees kahe rahva kultuurilugu. Nimelt jääb meie jaoks teadmatusse paar aastakümmet kirikus pea läbi aegade olemas olnud piiskopiameti tekkest. Kuid ajalooallikatest leiame mõne olulise silmapilgu selle sünnist. Võin kinnitada, et selle […]

Peetruse viletsus (Ap 12:1–11)

„Aga sel ajal hakkas kuningas Heroodes mõnele kogudusest kurja tegema. Ta tappis mõõgaga Jaakobuse, Johannese venna. Aga nähes, et see juutidele meeldis, võttis ta kinni ka Peetruse. See oli just hapnemata leibade pühal. Heroodes vahistas Peetruse ja pani ta vanglasse ning andis nelja neljamehelise sõdurite salga valvata, kavatsedes ta pärast paasapühi rahva ette tuua. Nii […]

Lootuseta ja lootusega (Lk 16:19–31)

„Oli üks rikas inimene ja tal oli kombeks rõivastuda purpurisse ja peenlinasesse, pidutsedes päevast päeva rõõmsasti. Aga üks vaene, Laatsarus nimi, oli maas tema värava ees, täis paiseid, ja püüdis oma kõhtu täita leivaraasukestega, mis rikka laualt kukkusid. Kuid koeradki tulid ja lakkusid tema paiseid. Siis sündis, et vaene suri, ja inglid kandsid ta Aabrahami […]

Ja me nägime Tema au… (Mt 3:13–17)

„Siis tuli Jeesus Galileast Jordani äärde, et lasta ennast Johannesel ristida. Aga Johannes püüdis teda igati keelata: „Mul on vaja lasta ennast sinul ristida – ja sina tuled minu juurde!“ Jeesus aga kostis talle: „Olgu pealegi; sest nõnda on meile kohane täita kõike õigust!“ Siis Johannes andis talle järele. Kui nüüd Jeesus oli ristitud, tuli […]

Reformatsiooni jääv väärtus

Reformatsioon on olnud ning jääb Euroopa mõtlemise keskseks koostisosaks. Selle tohutut väärtust alahinnatakse tänapäeval Eesti kirikuringkondades ning seda on alahinnatud ka juba reformatsiooni enda ajal. Viimasest üks ilus näide. Reformatsioonipäevil huvitas luterlasi õigeusu kirik. Sellega otsiti sidemeid, õigeusu kirikus vaimustas sakslasi, s.t esimesi luterlasi, näiteks see, et liturgia- ning teaduskeeleks Kreekas oli kreeka keel. Reformatsioon […]

Rahvad ja keeled (1Ms 10:1–11:9)

„Ja need on Noa poegade Seemi, Haami ja Jaafeti järeltulijad; pärast veeuputust sündisid neile pojad. Jaafeti pojad olid Gomer, Maagoog, Maadai, Kreeka, Tubal, Mesek ja Tiiras. Ja Gomeri pojad olid Askenas, Riifat ja Toogarma. /…/ Ja Haami pojad olid Nuubia, Egiptus, Somaalia ja Kaanan. Ja Nuubia pojad olid Seba, Havila, Sabta, Raema ja Sabteka; ja […]

Preesterlusest

EELK on viimasel aastakümnel muutnud oma õpetuse aluseid, tuues mh kiriku keelde mõiste „preester“. Tegemist ei ole mitte üksnes süütu ülevõtmisega teistest keeltest, vaid religiooniloolise konteksti muutmisega. Mõiste „preester“ esineb Vanas Testamendis oma õiges tähenduses. Preester on isik, kes on seatud tooma ohvreid. Preestri töö on kultuslikult mõistetud religiooni raames inimese ja Jumala vahendamine. Preester […]

English