Toomas Paul

Toomas Paul has written 21 posts for K&T

Henrik ja Hvostov

Kui suur on inimese resp ühiskonna valikuvabadus? Enda meelest muidugi väga avar, piiravad ainult välised olud. Aga tegelikult? Neliteist aastat tagasi soovis rahva enamus otsestel valimistel ENSV Ülemnõukogu esimehe saamist Eesti Vabariigi presidendiks. Tol korral nurjasid valijamehed kavatsuse. Viis aastat tagasi [2001 – toim] aga nii sündiski. See kinnitas kõigile – õige mees oli ametisse […]

Üles tõusnud surnuist (Jh 20:29)

„Jeesus ütles: „Õndsad on need, kes ei näe, kuid usuvad““ (Jh 20:29). Kui mind 1960-ndatel Saaremaale tööle saadeti, selgus, et ma ei oska ristiinimese kombel ülestõusmispühi soovida. „Häid pühi!“ ei kõlba kuhugi, tuleb rõõmsalt hüüda: „Kristus on surnuist üles tõusnud!“ Ning vastuseks ei sobi mühatada „Ahah,“ vaid hoopis: „Jah, ta on tõesti üles tõusnud!“ Nii […]

Imeline ime

Tabamata ime Mis asi on ime? Paduateist defineerib „imet“ kui mõistusega seletamatut ja loodusseaduste järgi võimatut sündmust ning terutab rahulolevalt: imesid ei ole olemas ega saagi olla, absoluutselt kindel. Mida siis teha Piibli imedega? Kõigepealt tuleks vaadata, kas on ikka tegemist samade nähtuste üldnimega. Uusaja teaduseusku inimese maailmapilt erineb ju üpris põhjalikult antiigiaja inimese omast […]

Mis on tõde? (Jh 18:37–38)

„Pilaatus ütles nüüd talle: „Või sina oled siis ikkagi kuningas?“ Jeesus vastas: „Sina ütled, et mina olen kuningas. Mina olen selleks sündinud ja just selleks tulnud maailma, et tunnistada tõe poolel. Igaüks, kes on tõe seest, kuuleb minu häält.“ Pilaatus küsib temalt: „Mis on tõde?““ (Jh 18:37–38). Rooma asehaldur Pilaatus ootas kohtualuselt ei-või-jah vastust, kas […]

Alguses oli sõna

Kuna pealkirjaks on piiblitsitaat „alguses oli sõna“, tuleb alata algusest ja küsida: mida tähendab algus?[1] Eesti etümoloogiasõnaraamat seletab: „algama“ – ‘(peale) hakkama; saabuma’. Nii ka teistes läänemeresoome keeltes. Tegemist on soome-ugri või uurali tüvega, ent üllatav on sõna tähendus handi ja mansi keeles – ‘algus, lõpp, ots’ (EESS, 49). Niisiis algus on millegi esimene ots, […]

Paatoseta prohvet

Tänavu on Avatud Eesti Raamatu sarjas üllitatud üks teoloogiline tellis teise järel. Suvel ilmus pragmatismi rajaja William Jamesi „Usulise kogemuse mitmekesisus. Uurimus inimloomusest“ (Tartu: Ilmamaa, 2013, 544 lk). Esimest korda lugesin seda saksa keeles pool sajandit tagasi usundipsühholoogia eksamiks. Eduard Tennmanni kuiva „Üldise usundipsühholoogia“ (1936) kõrval oli Jamesi teos värvikas ja mõjuv panoraampilt usuelu kirevusest, […]

Üheliikmeline leibkond

Meie usuisa Martin Luther asetab seksi üldinimliku möödapääsmatu tarbena teiste kehaliste vajaduste kõrvale, nagu „joomine, söömine, sülitamine või potil käimine“.[1] Loetletud füsioloogilised toimingud ei ole siiski võrdselt reflektoorsed. Sülje eritamist ei saa vältida, küll aga valida, kuhu see väljutada. Lutheri päevil oli söömise ajal laua alla sülitamine normaalne nii vürsti palees kui talupoja tares. Mäletan […]

Luther ja meie

Charles Darwini „Liikide tekkimise“ eestikeelse tõlke esitlusel 20. septembril 2012 ütles „üks paremaid Darwini tundjaid“[1]: „Täna on mu elus õnnelik hetk. Hoiame käes raamatut, mille üheks toimetajaks olin. Enne seda polnud ma teost tervikuna lugenud.[2] Mind üllatas Darwini rikkalik mitmekesine tõestusmaterjal oma teooriatele, mille aluseks on tema lai silmaring. Tema loogika ja filosoofia on muljetavaldav, […]

Kuningas ja eesel (Mt 21:1–9)

Nädal tagasi tähistati luterlikes kirikutes Kuningas Kristuse püha. Kristus kui õiglane kohtunik lahutab aegade lõpul õiged ja ülekohtused, nagu Idamaa pudulojuste karjus eraldab õhtul lambad (kr probation) kitsedest resp. sikkudest (kr eriphos). Viimsepäeva kohtus ei maksa vähimatki usulised vaated ega vagadus, loeb üksnes südameheadus ja sotsiaalne närv. Need, kes ei ole endi keskel inkognito viibivat […]

Paabeli torni püstitamine

Elukultuuri Instituudi (vt siit) poolt välja antud „Surmakultuuri arhitektid“ (vt siit ja siit) ei ole uusaja mõtte süvatrendide kirjeldamine ja analüüs, nagu on hiljaaegu eesti keeles ilmunud Hannah Arendti „Mineviku ja tuleviku vahel“, vaid esitab Donald DeMarco ja Benjamin Wikeri kahekümne kolme väljavalitud 19. ja 20. sajandi „tegija“ portree. Pjedestaalile üles rivistatud persoonide käsitlused on […]

English