Martin Luther

Martin Luther has written 16 posts for K&T

Saksamaa kõigi linnade raehärradele, et nad peaksid kristlikke koole asutama ja ülal pidama (1524), 2. osa

Samuti on kogemus seda näidanud ja näitab jätkuvalt. Sest õige varsti pärast apostlite aega, kui keeled lakkasid olemast, hakkasid ka evangeelium ja usk ja terve kristlus üha enam kahanema, kuni nad paavsti all hoopiski põhja läksid; ning sellest ajast saadik, kui keeled kahanesid, pole kristluses enam midagi erilist esile kerkinud. Küll aga on keelte mitteoskamise […]

Saksamaa kõigi linnade raehärradele, et nad peaksid kristlikke koole asutama ja ülal pidama (1524), 1. osa

Saateks Keskajal oli hariduse andmine Lääne-Euroopa aladel peamiselt kloostrikoolide ja toomkoolide ülesanne. 16. sajandi alguse maadeavastused, majandusliku jõukuse kasv ning intensiivistunud kaubandus aitasid kaasa sellele, et kaupmeheamet näis paljudele vanematele oma laste jaoks teoloogi-, juristi- või arstiametist parema ja tulutoovama perspektiivina. Üha enam tuli ette seda, et vanemad ei tahtnud enam oma lapsi ei kiriku […]

Sermon headest tegudest (1520), 3. osa

Järgneb teine käsutahvel. Moosese teise käsutahvli esimene käsk. Sina pead oma isa ja ema austama. Sellest käsust õpime, et esimese kolme käsu suurepärastest tegudest pole paremaid tegusid kui sõnakuulekus ja kõigi teenimine, kes on meie ülemateks seatud. Seepärast on sõnakuulmatus ka suurem patt kui tapmine, iharus, varastamine, petmine ja kõik muu, mis selle alla võib […]

Sermon headest tegudest (1520), 2. osa

Kolmandast käsust Esiteks: me nägime nüüd, kui palju häid tegusid kuulub teise käsu juurde, mis ei ole head iseenesest, vaid üksnes siis, kui nad toimuvad usus ja kindlas lootuses jumalikule armulikkusele, ja kui palju meil on juba teha, kui tahame ainult seda käsku täita. Kahjuks tegelevad paljud muude tegudega, kes ei ole sellest käsust üldse […]

Sermon headest tegudest (1520), 1. osa

Saateks „Sermon headest tegudest“ väärib tegelikult arvestamist tekstide hulka, mis pärinevad pöördelise tähtsusega 1520. aastast ning mida tavatsetakse nimetada reformatsiooni „peamisteks kirjutisteks“. Need kirjutised[1] kujunesid erakordselt mõjukateks suunanäitajateks kristlaskonna olukorra parandamisel. Neis sõnastati reformatsiooni tarvis otsekui programm – otsustavalt evangeeliumist lähtuv kristliku usu olemuse ja tõe mõistmine – ning suunad ja sammud, kuidas tuleks kujundada […]

Usutunnistus (1528)

Saateks „Usutunnistus“ pärineb Lutheri 1528. aasta kevadel ilmunud suurest kirjutisest „Kristuse armulauast. Tunnistus“, moodustades selle kolmanda ja ühtlasi viimase osa. Raamatut ennast mõistis Luther toona oma viimase sõnana juba mitu aastat väldanud väitluses ja vaidluses armulauamõistmise üle. Vahetuks ajendiks olid Zwingli jt Lutheri seisukohti kritiseerinud kirjutised 1527. aasta kevadest. Raamatu viimases osas asetab Luther eelnenu […]

Sermon või jutlus sellest, et lapsi koolis tuleb hoida (1530), 2. osa

Teine osa peab käsitlema ajalikku ja ilmalikku kasu ja kahju. Esiteks on ju tõsi, et ilmalikku valitsust või ilmalikku ametit ei saa kuidagi võrrelda vaimuliku Jumala Sõna kuulutamise ametiga, nagu püha Paulus seda nimetab (Kl 1:25), sest seda ei ole Jumala Poja vere ja suremisega nii kallilt ja hinnaliselt ostetud kui jutlustamisametit. Seepärast ei saa […]

Sermon või jutlus sellest, et lapsi koolis tuleb hoida (1530), 1. osa

Saatesõna Martin Lutheri kirjutisele „Sermon või jutlus sellest, et lapsi koolis tuleb hoida“ Martin Lutheri kirjutis „Sermon või jutlus sellest, et lapsi koolis tuleb hoida“ on kirja pandud 1530. a ning on teatud mõttes jätkuks 1524. a ilmunud kirjutisele „Saksamaa kõigi linnade raehärradele, et nad kristlikke koole rajaks ja alal hoiaks“ (An die Ratsherren aller […]

Lihtne viis palvetada, heale sõbrale (1535), 2. osa

Kolmas käsk: „Pea meeles, et pühitseksid pühapäeva“. Sellest õpin ma esmalt, et pühapäev on seatud mitte logelemiseks ega lihalikuks heaoluks, vaid selleks, et me teda pühitseks. Teda ei pühitseta aga meie tööde ega tegemiste kaudu; sest meie tööd [üksi] ei ole pühad, vaid ainult Jumala sõna kaudu, mis on ainsana päris puhas ja püha ning […]

Lihtne viis palvetada, heale sõbrale (1535), 1. osa

Saateks Lutheri „Lihtne viis palvetada“ ilmus 1535. aastal ja on adresseeritud konkreetsele inimesele, Lutheri vanale ja heale sõbrale habemeajajale ja haavaarstile Peter Beskendorfile. Kirjutatud tõenäoliselt sõbra palvel ja ärgitusel, on see samas mõeldud kõikidele kristlastele. Kirjutis ilmus arvatavasti päris aasta alguses – igal juhul ei maini see sõbraga seotud traagilisi sündmusi. Too tappis Vaiksel laupäeval oma […]

English