Karin Kallas

Karin Kallas has written 9 posts for K&T

Loodu pole müügiks – loodu heaolu kaitseks

Suhestun järgnevas arvamusloos Martin Koppi kirjutatud esseega „Jumala loodu vastutustundlikud hoidjad: kliimaõigluse kaitseks“ (Kogumikus Jumala armu poolt vabastatud, Tallinn: EELK Usuteaduse Instituut, 2016, 247–255), mis on avaldatud Luterliku Maailmaliidu (LML) reformatsiooniaasta puhul välja antud brošüüris „Loodu pole müügiks“. Kopp tutvustab lühidalt kliimamuutuste probleeme ning ohte, seejärel vastab küsimusele, kuidas kliimamuutused on õigluse küsimus. Kopp näitab, […]

Kuidas mõista ilmutust? Ilmutus kui üldlevinud nähtus ning eriomaselt teoloogiline nähtus

Me puutume kokku sõnaga ’ilmutus’ nii tavakõnes kui teoloogilises arutelus, ning mõni ehk kohtab ilmutust ennast ka kogemuses. Vaatamata sellele, kas inimene suudab enda puhul identifitseerida konkreetse ilmutuse kogemust, selle hetke, sisu ja tulemust, kasutatakse tihti kõnekeeles sõnu ’ilmutus’, ’ilmutama’, ’ilmutuslik’ tähenduses, et miski sai erakordselt hästi mõistetavaks või avanes mõni seni tundmatu perspektiiv. See, […]

Elu, mida edasi ei kanta ehk surma võit

Seal, kus hävitatakse, võtab maad surm. Seal, kus ei mäletata, võtab maad unustus. Elu hävi(ta)mine ja olemas olnud elu unustamine. Ehk on see parim viis, kuidas inimene või inimesed olematuks teha – panna nad vihkama oma minevikku ja saatust, panna nad selle pärast piinlikkust tundma, nii et nad ise tahavad oma päritolu unustada. Inimese mälu […]

Kristuse-tsentriline: theos ja anthropos

Kas mõni usuvorm on antropotsentrilisem kui teine? Kristlus on inimesekeskne erilisel viisil, kindlasti erinevalt, kui seda on teised religioonid. Iga usund on selles suhtes antropotsentriline, et inimene on kuidagi, mingil viisil seotud sellega, mida tähistab sümbol Jumal. See eriline viis, kuidas kristlus on antropotsentriline, on kätketud temasse, kelle kaudu kristlust mõista – see on Kristusesse. […]

Ettemääratud vabadus – ühe rabi pretensioon tunda ära Jumala tahe (2. osa)

Artikli esimese osa jätkuks olgu lühidalt kokku võetud eelnevalt kirjeldatud rabi Mordekai Josep Leineri õpetus. Seda on kõige parem visandada kahe piiblitsitaadi abil, mida rabi ise mitmel pool kasutab: „Issanda päralt on ilmamaa“ (Ps 24:1) ning „Aeg on Issandal tegutseda; on ju tehtud tühjaks su Seadus.“ (Ps 119:126) Esimene kirjakoht märgib Leineri usku täielikku jumalikku […]

Ettemääratud vabadus – ühe rabi pretensioon tunda ära Jumala tahe (1. osa)

Juutlikus traditsioonis on vähe neid, kes on julgenud väita või on veendunud selles, et „kõik on Taevaste kätes“ – seda rõhuasetusega sõnal kõik. Just nii väidab rabi Mordekai Josep Leiner. Rabi Leiner ning tema õpetus on suuresti tundmatu, seda ka judaismihuvilistele ning -uurijatele. Tema õpetust ei kantud edasi ilmselt seetõttu, et see oli ja on siiani üsnagi ebatraditsiooniline, kahtlemata pretensioonikas ning – kui […]

Tartu Ülikooli usuteaduskonna lõpetaja sõnavõtt

Austatud prorektor, peapiiskop, dekaan ja õppejõud. Kallid lõpetajad ja külalised! Me kõik alustasime oma teekonda teoloogidena erineval ajal, erineval viisil ning erinevatel ajenditel. Ometi on miski meid kõiki kokku toonud täna siia, nii, et meie teed ristuvad. Arvan, et meie teede ristumispunktiks on soov ning huvi, võib-olla ka vajadus küsida selle järgi, mis on tundmatu […]

Ettemääratus ja vabadus antiikjuutlikus mõttemaailmas

Inimese ettemääratuse ja/või vabaduse üle mõtisklemisest pole pääsenud ükski ajastu ega kultuur. Puudutab see ju meie enda eksistentsi, arusaama sellest, kes ja kuidas me oleme. Kas oleme iseeneses või seoses teis(t)ega. Huvitaval kombel ning erinevatel viisidel on selle teemaga suhestunud teise templi aegsed juudi koolkonnad (s.o 6. sajandi esimene pool kuni 70 pKr).  Judaismi erinevad […]

(Juudi) teoloogia õppimisest

Teoloogia õppimine ja õpetamine ülikoolides võib olla oma ülesehituselt sarnane, olenemata sellest, millise usu sisuga õppekava täidetakse. Seda võimalikkust olen kogenud õppides kristlikku ning juudi teoloogiat. Tõesti, on kristlikus ja juutlikus teoloogias küsimused, rõhuasetused ning (enesemõistmise) meetodid olnud erinevad, see on loomulik. Nende enesemõistmine on olnud omanäoline nende isepärase olukorra tõttu ühiskonnas. Ja lõppeks on […]