Johann-Christian Põder

Johann-Christian Põder has written 20 posts for K&T

„Palimplastid“ ja teodiike

Teodiike – usu fundamentaalküsimus Me kogeme maailmas nii head kui kurja. Meie olukord on ambivalentne. Ideoloogiaks sulgunud pessimismile ja nihilismile leidub piisavalt komistuskive: selleks on mõtte, headuse ja ilu algupärased kogemused, mis kannavad ja inspireerivad meid tegelikult ka siis, kui me nende reaalsust eitame. Siiski – kannatuse ja mõttetuse kogemus on justkui veritsev haav meie […]

Ja mina annan teile hingamise! Kolm vanglajutlust

JA MINA ANNAN TEILE HINGAMISE „Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!“ (Mt 11:28.) Elada ei ole lihte ja kerge. Muidugi on hetki, mil asjad laabuvad. Hetki, mil oleme rõõmsad ja täis julgust, kogeme usaldust ja sõprust, armastust ja avatust. Ilma selleta ei oleks elu võimalik. Kui meie […]

Kierkegaardi armastus

Homo amans – armastav inimene Järgnevas tahaksin puudutada kahte küsimust või aspekti – esiti tutvustada armastuse mõistet Kierkegaardi mõtlemises, lõpetuseks osutada aga lühidalt küsimusele, miks peaksime – kui üldse peaksime – armastama Kierkegaardi? Armastus on teema, millele erinevad mõtlejad on pühendanud erineval määral tähelepanu. Mõne puhul tuleb viiteid ja arutlusi armastuse kohta otsida justkui tikutulega, […]

Mis on haigus? – Mõiste ja mõte

Mis on haigus? Selline küsimus võib tunduda triviaalne. Kes meist siis ei oleks olnud haige? Ja seetõttu ei teaks, mis haigus on? Siiski – nagu ka paljude teiste inimelu puudutavate nähtuste puhul, ei ole selget ja ühemõttelist vastust sugugi nii lihtne leida. Sarnasele „mis“-küsimusele aja kohta vastas Augustinus: „Kui keegi seda minult ei küsi, siis […]

Prohvetid ei armasta hobuseid. Laudatio Kalle Kasemaale

Professori idee Raske uskuda – sellest on 17 aastat, kui alustasin õpinguid Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Õpingud viisid Tartu kõrval ja mööda hansaradu peatselt Greifswaldi ja Göttingeni ülikooli, aga esimesed kolm semestrit Tartus olid midagi erilist. See „eriline“ hõlmab alustamise tõsidust ja võlu, isepäraseid olukordi, muljeid ja tutvusi, sisaldab kustumatuna aga ka mälestust professor Kalle Kasemaast. […]

Demokraatia hoidmisest

(Enese-)kriitika kuulub olemuslikult demokraatia juurde. On ju tegemist riigi- ja eluvormiga, mis vajab eksisteerimiseks ning arenemiseks hoidmist ja vaeva, jätkuvat kriitilist läbikatsumist ja parandamist. Tihti võib aga just kristlaste seas kohata kergekäelist demokraatia totaalkriitikat ja mõne teise, väidetavalt kristlikuma riigivormi ihalust. Alternatiivina pakutakse seejuures enamasti kuningriiklust. Taoline paleus on ühteaegu nii naljakas kui ka kurb. Naljakas, kuna silme ette […]

Jumal elu piiril, surmas – ja ülestõusmises!

Knud E. Løgstrup, 20. sajandi suurim Taani teoloog ja filosoof, pidi 1969. aasta sügisel matma oma lapselapse. Jens oli 14 kuud vana, kui temast sai võitu haigus. Løgstrup oli kaheses rollis, ühelt poolt  lähedane pereliige, teisalt vaimulikuna matuse läbiviija. Mida sellises olukorras öelda? Mida öelda oma pojale ja tema abikaasale, lapse kaotanud emale? Mida öelda iseendale? Mida […]

Mida vannutakse? Vaimuliku ametivandest

Inimest ei ole teisiti kui suhetes. See on tema olemise – tema olemuse – konstitutiivne osa. Mõistet „inimene“ ei ole võimalik avada, vaadates mööda suhetest, mis määravad tema olemise. Inimene on „mina“ ainult „teises“. Me võime olla „mina“ vaid läbi „sina“, mitte kunagi üksi; meie identiteet on rajatud extra se, mitte per se. See Georg Wilhelm […]

Võõrapärasuse eetikast

Eetiline mõõde iseloomustab meie elu kõiki tahke. Seda märkame näiteks siis, kui vaatleme keelt, mida igapäevaselt kasutame. Keel on inimsuhete omapärane, kõike ja kõiki hõlmav element. Nagu kala vees, eksisteerib inimene igapäevakeeles. Ja nagu vesi kujundab kala, kujundab keel inimest. Aristoteles defineeris seetõttu inimest kui sõna, „logost“ omavat looma (zoon logon echon). Millisel määral väljendub […]

Eksimus ja uus elu (Mt 3: 1-2)

1. RESIGNATSIOON JA LOOTUS „Neil päevil tuli Ristija Johannes ja kuulutas Juuda kõrbes: „Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!““ Need sõnad Matteuse evangeeliumi kolmandast peatükist on tuttavad tihti ka neile, kes kristlased ei ole ja kirikus ei käi. Advendiaja teisel nädalal, üsna jõulueelsel ajal, on põhjust küsida nende sõnade tähenduse järele. Mis tähendab üleskutse parandada […]

English