Jaan Lahe

Jaan Lahe has written 52 posts for K&T

Miks saurused välja surid?

„Pärast seda oli juutide püha ja Jeesus läks üles Jeruusalemma. Aga Jeruusalemmas on Lambavärava juures tiik, mida heebrea keeles hüütakse Betsata; sellel on viis sammaskäiku.  Siin lamas suur hulk haigeid, pimedaid, jalutuid, halvatuid [kes ootasid vee liikumist, sest aeg-ajalt tuli ingel alla tiiki ja segas vett. Kes nüüd esimesena pärast veesegamist sisse astus, sai terveks, […]

Pilguheit 2. sajandi kristluse vaimuilma. Saatesõna Saalomoni oodide internetiväljaandele

Meie teadmised 2. sajandi kristlusest on kasinad. Suur osa tollasest kirjandusest – ja mitte ainult hiljem „hereetiliseks“ kuulutatud voolude kirjavarast – ei ole säilinud, ning me tunneme paljusid teoseid vaid hilisemate autorite poolt ära toodud tsitaatide või üksnes nende poolt mainitud pealkirjade järgi.[1] Selle vähese põhjal, mis on aga säilinud, teame me, et 2. sajandi […]

Surmajärgne elu antiiksetes müsteeriumikultustes

„Müsteeriumikultusteks“ nimetatakse antiikseid kultusi, mille keskme moodustas eriline müsteeriumiinitsiatsioon – rituaal või õigemini hulk omavahel seotud rituaale, mille läbiteinut peeti kultusesse sissepühitsetuks. Kuigi müsteeriumikultusi on nimetatud „salakultusteks“, ei ole see nimetus päriselt õigustatud. Müsteeriumikultuste olemasolu kreeka-rooma ühiskonnas ei olnud saladus ja mõned müsteeriumikultused, nagu näiteks Eleusise müsteeriumid Kreekas, olid koguni (linn)riigi poolt toetatud ja suure […]

Mithra kultus Rooma keisririigis – iidse päritoluga importkultus või keisririigi ajajärgu uususund?

Mithra kultus on üks nn idamaistest kultustest,[1] mis levisid Rooma riigis alates hilisest vabariigi ajajärgust. Idamaisteks kultusteks nimetatakse antiikseid kultusi, mille keskmes on mõni Lähis-Idas juba iidsetel aegadel austatud jumal või jumalanna. Kuna Vahemere kultuuriruum oli avatud erinevatele kultuurikontaktidele juba pronksiajal,[2] siis pole kahtlust, et Lähis-Ida päritoluga jumalused olid kreeklaste ja roomlaste hulgas tuntud juba […]

Athanasius – kompromissitu pühak

Raamatuarvustus: Manfred Clauss, Athanasius der Grosse. Der unbeugsame Heilige. Biographie. Darmstadt: Wissenschaftliche Buchgesellschaft, 2016, 256 lk. Pühakute elulood on osa kristlikust kultuurist, ent pühakute kujutamine on teisenenud ajas. Kui varasemal ajal oli pühakute elulugudel eeskätt hingekosutuslik eesmärk, siis tänapäeval, mil läänekirik on omaks võtnud ajaloolise lähenemisviisi oma minevikule, on muutunud oluliseks pühakute vaatlemine nende ajastu […]

Igaviku ajalugu

Raamatuarvustus: Bernhard Lang, Colleen McDannell, Heaven. A History. London and New Haven: Yale University Press, 1988. Kahekümnendal sajandil on kirjutatud palju raamatuid erinevate ideede ajaloost – meenutame kasvõi selliseid teoseid nagu Michel Foucault’ (1926–1984) „Seksuaalsuse ajalugu“[1] või Umberto Eco (1932–2016) „Ilu ajalugu“[2] ja „Inetuse ajalugu“[3]. Kuigi see võib kõlada paradoksaalsena, on kirjutatud raamatuid ka taeva (mida […]

Heidelbergist Cataniasse. Reisikiri

Öeldakse, et kõik teed viivad Rooma. Minu seekordne teekond viis mind Rooma aga läbi Heidelbergi, kus töötasin kuu aega sealse ülikooli külalisteadurina. Sõitsin Heidelbergi, kuna mu hea kolleeg, professor Manfred Clauss, ütles mulle, et Heidelbergi ülikoolis asub Euroopa parim antiigialane raamatukogu. Lisaks sellele oli mul juba aastaid unistus tutvuda Saksamaa vanima ülikoolilinnaga, millest on nii […]

Reformatsiooni aegumatu tähendus

Seoses läheneva reformatsiooni viiesajanda aastapäevaga on viimasel ajal usupuhastusest palju kirjutatud ja räägitud ning seda nii meil kui mujal maailmas. On käsitletud reformatsiooni erinevaid aspekte – selle mõju kultuurile, haridusele, ühiskonnaelule ja ka teoloogiale. Kuna usupuhastuse näol on tegemist vaieldamatult murrangulise sündmusega Euroopa ja küllap ka maailma ajaloos,[1] on reformatsiooni tähenduse ja mõju vaatlemine üksikute […]

Mithras – ühe antiikse kultuse olemus ja ajalugu, 3. osa

XI Püha söömaaeg Üheks olulisimaks toiminguks Mithrase kultuses oli vennaskonna söömaaeg. Selle alg- ja eeskujuks oli Mithrase ja Helios / Soli püha söömaaeg, millest on säilinud arvukalt kujutisi. Söömaaeg leidis ilmselt aset härja tapmise ja jumalate sealpoolsusesse siirdumise vahel. Söömaajaga kinnitasid jumalad oma sõpruslepingut ja, nagu vihjavad reljeefid, mis kujutavad lauana, mille taga söömaaeg aset […]

Mithras – ühe antiikse kultuse olemus ja ajalugu, 2. osa

VI Jumal Mithras Jumala nimi on tradeeritud allikates mitmel erineval kujul, kuid neist kõige levinum on Sol Invictus Mithras (ld „võitmatu päike Mithras“). Algselt olid Sol Invictus ja Mithras kaks iseseisvat jumalat. Esimene neist oli Süüria päritoluga jumal, kelle nimi oli algselt Elagabal[1]. Han J. V. Drijversi arvates tuleks nime tõlkida „jumala mägi“ (Drijvers 1981, […]

English