Jaan Lahe

Jaan Lahe has written 57 posts for K&T

Üks peatükk Uue Testamendi ajastuloost: sissejuhatavaid märkusi Augustuse ajastu ideoloogia ja keiser Augustuse kultuse kohta

Ei ole olnud palju Rooma keisreid, kelle valitsusaega käsitletakse täiesti omaette ajajärguna. Üks sellistest on olnud keiser Constantinus Suur [1] ja teine keiser Augustus, kellele on pühendatud käesolev artikkel. Keiser Augustus sai ainuvalitsejaks 31. a. eKr, pärast pikki aastakümneid kestnud kodusõdu [2] ja jäi ainuvalitsejaks kuni oma surmani 14. a. pKr. Nendesse aastatesse tuleb siis dateerida ka […]

Gnostikute seksuaalriitused – ketseritevastase poleemika stereotüüp või ajalooline tegelikkus?

Erinevalt kreeka või rooma usundist tunneme me antiikset gnoosist[1] eeskätt kirjalike allikate kaudu ja seetõttu on meie pilt tollest religioossest liikumisest kaunis ühekülgne. Suur osa varasemaid uurijaid on gnoosist vaadelnud eeskätt õpetusena, osad lausa filosoofiana[2], kuid selle vähese põhjal, mida me teame, ei ole selline arusaam siiski põhjendatud. Nii gnostikute endi tekstid kui ka gnostikute […]

Pauluse Rooma. Rooma linn Juliuste-Claudiuste dünastia valitsusajal

Öeldakse, et kõik teed viivad Rooma. Umbes 60. a jõudis Igavesse Linna ka apostel Paulus, kes elas ja tegutses siin vähemalt kaks aastat (Ap 28:30). Tänu Paulusele sai impeeriumi pealinnast Piibli linn, mille ajaloo ja mälestiste tundmine on oluline Uue Testamendi kaasaja mõistmise seisukohast. Käesolev artikkel annab ülevaate Pauluse-aegsest Roomast ja selle olulistest paikadest. Artikli […]

Uue olemise vägi (Jh 4:39–42)

„Aga palju samaarlasi sellest külast uskus Jeesusesse naise sõnade tõttu, kes tunnistas: „Tema ütles mulle kõik, mis ma olen teinud.” Kui siis samaarlased tulid tema juurde, palusid nad teda jääda nende juurde. Ja Jeesus viibis seal kaks päeva. Ja Jeesuse enda sõnade tõttu hakkas temasse uskuma veel palju enam inimesi. Aga naisele nad ütlesid: „Me ei usu mitte […]

Reformatsiooni viljad ja väljakutsed: luterliku reformatsiooni tähendusest piibliteadustele

31. oktoobril möödub 500 aastat reformatsiooni algusest Saksamaal. Kirjutades reformatsiooni tähtsusest ja mõjust, ütleb teoloog Thomas-Andreas Põder: „Reformatsiooni 500. aastapäevale mõeldakse ja seda tähistatakse väga erinevate huvide, kaalutluste ja tonaalsustega, mis omakorda kombineeruvad ja põimuvad väga mitmeti. See ei ole midagi, mis läheks korda nt üksnes luterlastele või luterlikele kirikutele või siis ka laiemalt üksnes […]

Miks saurused välja surid?

„Pärast seda oli juutide püha ja Jeesus läks üles Jeruusalemma. Aga Jeruusalemmas on Lambavärava juures tiik, mida heebrea keeles hüütakse Betsata; sellel on viis sammaskäiku.  Siin lamas suur hulk haigeid, pimedaid, jalutuid, halvatuid [kes ootasid vee liikumist, sest aeg-ajalt tuli ingel alla tiiki ja segas vett. Kes nüüd esimesena pärast veesegamist sisse astus, sai terveks, […]

Pilguheit 2. sajandi kristluse vaimuilma. Saatesõna Saalomoni oodide internetiväljaandele

Meie teadmised 2. sajandi kristlusest on kasinad. Suur osa tollasest kirjandusest – ja mitte ainult hiljem „hereetiliseks“ kuulutatud voolude kirjavarast – ei ole säilinud, ning me tunneme paljusid teoseid vaid hilisemate autorite poolt ära toodud tsitaatide või üksnes nende poolt mainitud pealkirjade järgi.[1] Selle vähese põhjal, mis on aga säilinud, teame me, et 2. sajandi […]

Surmajärgne elu antiiksetes müsteeriumikultustes

„Müsteeriumikultusteks“ nimetatakse antiikseid kultusi, mille keskme moodustas eriline müsteeriumiinitsiatsioon – rituaal või õigemini hulk omavahel seotud rituaale, mille läbiteinut peeti kultusesse sissepühitsetuks. Kuigi müsteeriumikultusi on nimetatud „salakultusteks“, ei ole see nimetus päriselt õigustatud. Müsteeriumikultuste olemasolu kreeka-rooma ühiskonnas ei olnud saladus ja mõned müsteeriumikultused, nagu näiteks Eleusise müsteeriumid Kreekas, olid koguni (linn)riigi poolt toetatud ja suure […]

Mithra kultus Rooma keisririigis – iidse päritoluga importkultus või keisririigi ajajärgu uususund?

Mithra kultus on üks nn idamaistest kultustest,[1] mis levisid Rooma riigis alates hilisest vabariigi ajajärgust. Idamaisteks kultusteks nimetatakse antiikseid kultusi, mille keskmes on mõni Lähis-Idas juba iidsetel aegadel austatud jumal või jumalanna. Kuna Vahemere kultuuriruum oli avatud erinevatele kultuurikontaktidele juba pronksiajal,[2] siis pole kahtlust, et Lähis-Ida päritoluga jumalused olid kreeklaste ja roomlaste hulgas tuntud juba […]

Athanasius – kompromissitu pühak

Raamatuarvustus: Manfred Clauss, Athanasius der Grosse. Der unbeugsame Heilige. Biographie. Darmstadt: Wissenschaftliche Buchgesellschaft, 2016, 256 lk. Pühakute elulood on osa kristlikust kultuurist, ent pühakute kujutamine on teisenenud ajas. Kui varasemal ajal oli pühakute elulugudel eeskätt hingekosutuslik eesmärk, siis tänapäeval, mil läänekirik on omaks võtnud ajaloolise lähenemisviisi oma minevikule, on muutunud oluliseks pühakute vaatlemine nende ajastu […]

English