Ergo Naab

Ergo Naab has written 20 posts for K&T

Arutlus meetodist: võimuproblemaatika kui universaalne ajalooline enesestmõistetavus

Halli habemega Islandi päritolu Vana Testamendi professor Gudmundur Olafsson tavatses ikka loengutes korduvalt rõhutada, et Jumal räägib alati ja eranditult inimesega vastavalt tema kultuurilisele vastuvõtuvõimele. Kui keegi soovib teada, mida Piibel ütleb, siis tuleb tal arvestada, et piiblitekst on esmalt keeleline ja kultuuriline nähtus. Sisuliselt tähendab see aga ajaloolis-kriitilist piibliuurimist, mis lähtub hermeneutika põhireeglist, et […]

Taevariik on lähedal!

Mõnikord võib tunduda, et see, kuidas inimesed usuasjadest aru saavad, on kummaline. Näiteks käis ühes linnas üks vanemapoolne naisterahvas alati kirikus oma kassiga. Ja alati kui jagati armulaua leiba, murdis ta saadud leivatüki pooleks ja jagas ühe poole oma kassile. Kui temaga sel teemal räägiti, siis ta pahandas ja vastas alati, et kass on tema […]

Tervenemine lootuses

Ükskord otsustasin ronida sügavasse kaevu. Vesi oli must ja kaev vajas puhastamist. Laskusin mööda nöörredelit alla kaevu põhja. Kui ma tagasi üles ronima hakkasin, avastasin, et olin teinud redeli pulgad liiga suurte vahedega. Mu jalg ei ulatunud järgmisele pulgale. Sel hetkel sattusin paanikasse. Üles vaadates nägin kaugel kaevu suud, väikest valget laiku, tükike taevast kättesaamatus […]

Ajataju ja tõde: lühike sissejuhatus fenomenoloogiasse

Ühes muistses vaidluses surnute olukorra ja hauataguse elu üle juhib Jeesus tähelepanu heebrea pühakirja tekstile, kus Jumal ütleb Moosesele: „Mina olen sinu vanemate Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal!“ Jeesus väidab selle teksti põhjal, et „Jumal ei ole surnute, vaid elavate Jumal, sest kõik elavad temale“ (vt 20:27–40 või Mk 12:18–27), ehk teisiti […]

Andestuse kuningriik (Jh 18:36)

„Minu kuningriik ei ole sellest maailmast. Kui minu kuningriik oleks sellest maailmast, küll mu sulased oleksid võidelnud, et mind ei oleks antud juutide kätte. Aga minu kuningriik ei ole siit.” (Jh 18:36) Muistsed inimesed teadsid kuningatest rohkem kui meie täna. Tänapäeva maailmas omavad kuningad sageli vaid esindusfunktsiooni ning sümboolset võimu. Kuid iga lapski teab vast […]

Ülestõusmisuskumus N. T. Wrighti pilgu läbi

Britt Nicholas Thomas Wright (sündinud 1948 ja tuntud ka kui Tom Wright) on kahtlemata üks olulisimaid Uue Testamendi teadlasi, kristlikke mõtlejaid ja viljakaid kirjanikke (keda Eestis küll tuntakse, kuid kelle uurimusi pole siin ülearu palju populariseeritud). Evangelikaalne ajakiri Christianity Today on teda nimetanud kõige mõjukamaks tänapäeva nn „elus olevaks“ teoloogiks. Olles omandanud oma teoloogiadoktori kraadi […]

Mis värvi on armastus? (Jh 13:31–35)

„Kui nüüd Juudas oli lahkunud, ütles Jeesus: „Nüüd on Inimese Poeg kirgastatud ja Jumal on temas kirgastatud.  Kui Jumal on temas kirgastatud, siis kirgastab Jumal temas ka ennast ja ta kirgastab teda just nüüd. Lapsed, ma olen teiega veel pisut aega. Te hakkate mind otsima, ja nagu ma  ütlesin juutidele: „Kuhu mina lähen, sinna ei […]

Et repleti sunt omnes Spiritu Sancto: Nelipüha jahmatus (Ap 2:1–13)

Sissejuhatus Kirjeldus Püha Vaimu tulekust Ap 2:1–13 on koos sellele järgneva Peetruse kõnega (Ap 2:14–41) osa inauguratsioonilisest sissejuhatusest Apostlite tegudesse. Sellega saab alguse kogu edaspidine koguduse elu ja evangeeliumi kuulutamise kirjeldus Jeruusalemmast erinevatesse maailmaosadesse Rooma impeeriumis. Nagu juba eksegeesi aluseks olevas perikoobis ilmneb, on rõhuasetus kuulutusel ehk kērygmal Jeesusest Kristusest, mida kirgastab eriline ülemaine ja […]

Tiine tühjus

„Aga nooruk ütles neile: „Ärge kartke! Te otsite ristilöödud Jeesust, Naatsaretlast. Ta on üles äratatud, teda ei ole siin. Näe, siin on paik, kuhu ta pandi!“ (Mk 16:6) Ehk on lugeja kohanud mõnda vana raamatut, mille kaaned on kadunud ja isegi tiitellehte pole. Või veelgi enam, mitu lehte algusest ja lõpust on koos kaantega kaotsi läinud. Raamat […]

Paulus ja impeerium: sissejuhatus postkolonialistlikku piiblikriitikasse

Viimastel kümnenditel on klassikalist ajaloolis-filoloogilise eksegeesi meetodikaanonit rikastanud mitmesugused uuemad metoodilised lähenemised, mille seast üks hilisemaid on postkolonialistlik piiblikriitika. Nagu ka teised uuemad meetodid,[1] täiendab ka postkolonialistlik piiblikriitika tekstide interpreteerimise võimalusi, kuid kuna meetod ei esinda süstemaatiliselt toimivat tervikut, siis ei saa seda ka automaatselt käsitleda kui vaieldamatult objektiivset instrumenti. Postkolonialistlik piiblikriitika on üks võimalikke […]

English