Alar Laats

Alar Laats has written 23 posts for K&T

Oikumeenilised kirikukogud ja ristiusu kontseptualiseerumine, 2. osa

Nestoriose ja Kürillose lugu 428. aastal tegi keiser Theodosios II Konstantinoopoli patriarhiks oma kõnekuse tõttu kuulsaks saanud munkpreester Nestoriose Antiookiast, mehe, kes oli kõikvõimalike hereesiate äge vastane. Üldjoontes oli pealinnas domineerivaks Antiookia koolkonna mõju. Aga suures linnas ei puudunud muidugi ka Aleksandria teoloogia kaitsjad. Umbes sellel ajal puhkes seal tüli kahe koolkonna pooldajate vahel küsimuses, […]

Oikumeenilised kirikukogud ja ristiusu kontseptualiseerumine, 1. osa

Kristluses toimusid I aastatuhande jooksul olulised arengud. Juhtrolli etendas siin kreekakeelne Rooma impeeriumi idaosa. II aastatuhandel jätkusid arengud eelkõige just ladinakeelses läänes. Ida seevastu jäi oma eelnevate arengute juurde. Loomulikult toimus siingi arenguid, aga mitte enam nii jõuliselt. Seetõttu on I aastatuhandel kujunenud teoloogilised arusaamad ja kiriku struktuur põhijoontes muutumatult kehtivad ka tänapäeva ida-ortodoksses kirikus. […]

Vene vanausuliste harud, 2. osa

Fedossejevlased Fedossejevlased[1] on märgatavalt rangemad vanausulised kui pomoorid. Ka nemad usuvad Antikristuse tegevusesse nii Vene Ortodoksses Kirikus (VOK) kui ka riigis ja ühiskonnas tervikuna. Seda usku viivad nad tegelikkuses ellu aga järjekindlamalt kui pomoorid. Kõik fedossejevlaste kogudused on iseseisvad ning neil ei ole siiani põhimõttelist kõiki ühendavat organisatsiooni, kuigi ettevaatlikke katseid kõiki haarava koordineeriva organi […]

Vene vanausuliste harud, 1. osa

Preesterlikud vanausulised Preesterlikud vanausulised on need, kes ei eita riigikirikut absoluutses mõttes. Seal ametisse seatud preestrid on pärast „parandamist“ kõlbulikud. Aga muidugi veelgi parem oleks, kui ei peaks piirduma ühel või teisel põhjusel riigikirikust lahkunud „parandatud“ preestritega, vaid oleksid oma piiskopid, kes ordineeriksid preestriteks oma kiriku kandidaate. Tänapäeval on olemas kolm vanausuliste kirikut oma piiskoppide […]

Vene sektid, 2. osa (duhhoboorid ja molokaanid)

Duhhoboorid Duhhoboorid on selle nime saanud oma vastaste, Vene Ortodoksse Kiriku (VOK) tegelaste käest. Neid nimetati vaimuga võitlejateks, kuna nad ei aktsepteerinud kiriklikku kultust. Hiljem hakkasid duhhoboorid aga ka ise seda nime enda kohta kasutama, kuigi teises tähenduses – nendena, kes vaimus teenivad Jumalat (Синявский 2001, 389). Nende algne enesenimetus oli „Jumala inimesed“ või ka […]

Vene sektid, 1. osa (hlõstid ja skopetsid)

Mõnikord räägitakse Vene sektidest koos või segamini vanausulistega ega tehta nende vahel selget vahet. Neid mõlemaid, nii sekte kui ka vanausulisi asetatakse üldmõiste „raskol“ (kirikulõhe) alla. Käesolevas artiklis jäävad vanausulised siiski kõrvale. Nad on vähemalt ise enda kohta väitnud, et jätkavad Vene Ortodoksse Kiriku (VOK) vana traditsiooni. Ning isegi VOK-i poleemikud peavad vaeva nägema, et […]

Vene vanausulised

Sissejuhatavad märkused 2010. aastal valmis mul ühe raamatu mahukas käsikiri. Oma žanrilt on see käsiraamat ning sisu poolest võiks kuuluda teoloogia sellesse valdkonda, mille saksakeelseks nimeks on Konfessionskunde. Esialgu oli ühel akadeemilisel kirjastusel plaanis see avaldada ning käsikirjale said osaks ka positiivsed eelretsensioonid. Praeguseks on aga raamatu kirjastamine mitmel põhjusel seiskunud. Idakristlus on väga lai […]

Sissejuhatus sakramenditeoloogiasse ja armulaud, 2. osa

Loeng on peetud 2005. aastal EELK Usuteaduse Instituudis. Eespool oli meil juttu sellest, et Õhtumaa sakramenditeoloogia väljakujunemisel on määravat rolli mänginud Augustinus. Kogu edaspidine lääne sakramenditeoloogia on kandnud endas nii oma tugevate külgede kui ka nõrkade aspektidega edasi seda Augustinuse rajatud vundamenti. Augustinuse enese teoloogias, eriti just sakramenditeoloogias peituv problemaatika on mutatis mutandis kuni siiani […]

Sissejuhatus sakramenditeoloogiasse ja armulaud, 1. osa

Loeng on peetud 2005. aastal EELK Usuteaduse Instituudis. Klassikalise luterliku teoloogia, eriti just luterlike usutunnistuskirjade kohaselt on luterlik kirik sõna ja sakramendi kirik. Nii väidab Augsburgi usutunnistuse (CA) VII peatükk, et kristlik kirik “on kõigi usklike kogu, kellele kuulutatakse puhast evangeeliumi ja kellele jagatakse sakramente kooskõlas evangeeliumiga”. Seega on nii sõna kuulutamine kui ka sakramentide […]

Patriarh ja kassid

Viimasel ajal on meedias palju kära seoses noortest naistest koosneva Vene punk-rokk ansambliga Pussy Riot. Nimelt astus ansambel 21. veebruaril üles Lunastaja Kristuse katedraalis Moskvas. See toimus väljaspool jumalateenistust enam-vähem tühjas kirikus. Vene meedias ja rahva hulgas on hakatud nende etteastet nimetama „punk-palvuseks“. Väga kiiresti muutus sündmus ka Youtube’is nähtavaks. Tagajärjeks oli see, et üsna […]

English