Arhiiv

Usutunnistus ja vääriskivi (nr 400/ 9.8.2019)

Foto: Kreet Aun

Tänane number on ajakirja Kirik & Teoloogia 400. number.

Jätkame 399. numbris alustatut ning avaldame teise osa usuteadlase ja orientalisti, Chicago Luterliku Teoloogiakooli emeriitprofessori Arthur Võõbuse (1909–1988) 1980. aasta augustis Torontos peetud sümboolikaloengutest. Täna ilmuvas osas käsitleb prof Võõbus usutunnistuse kõige esmasema vormi teket ning triaadilisi jt usutunnistuslikke vormeleid. Eriline tähelepanu on täna avaldatavas osas pööratud kõige vanemale usutunnistuslikule vormelile – vana Rooma ristimise sümbolile. Usutunnistuses kajastub tollane veendumus, et patud antakse andeks vaid korra, läbi ristimise. Prof Võõbus ütleb: „[…] ristitud ei tohtinud enam pattu teha. Selle vaate järeldused olid rasked: kui keegi patustas pärast ristimist, viis tema tee ainult kogudusest välja.“

Tänapäeval mõistame usutunnistust kaasaegse teoloogia seisukohtadest lähtuvalt. Aeg on edasi läinud, tsivilisatsioon on muutunud ja arenenud. Tsivilisatsioon oma keerulisuses on ühteaegu võimas, hämmastav ja elegantne. Järjest suurem hulk inimesi on tsivilisatsiooni arenedes vabastatud toidu ja baasiliste elatusvahendite tootmisest. Inimestel on võimalik luua muusikat, kunsti, filosoofiat, teoloogiat… Filosoofia ja teoloogia on inimtsivilisatsiooni tippsaavutuste mailt, kus inimene suudab erakordse täpsuse, keerukuse ja elegantsiga seletada kõikvõimalikku, sealhulgas ka kõige lihtsamaid tõdesid. Nagu näiteks see, et Jumala arm on lõpmatu ning Kristuses õige elu elamine on keeruline.

Sander-Ingemar Kasak vahendab arvamusloos mõtteid kolmelt erinevalt kaasaegselt teoloogilt, kes vaatlevad religioonita religiooni ja esitavad provotseerivaid küsimusi. Need mõtlejad on protestant Dietrich Bonhoeffer (1906–1945), katoliiklane John D. Caputo (s 1940) ja Põhja-Iirimaal katoliiklaste-protestantide konflikti keskel üles kasvanud Peter Rollins (s 1973). Inimeste otsingud tulenevad nende juurtest. Vastused võivad olla sarnased.

Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liige, EELK Kose koguduse õpetaja Kerstin Kask räägib tänases jutluses hoiakutest, mis on meie enda valida, ja meenutab, et õiged valikud tulevad ka kristlase elus sageli raskuste või hilinemisega. Kas me mõistame kohut ja toome esile puudujääke või andestame, armastame ligimest ja otsime temaga ühisosa? Mõistujutt hinnalisest vääriskivist kutsub mõtlema, millele rajame oma elu.

Nautige meie 400. numbri lugemist ja kaasa mõtlemist!


Tänases numbris:

Arthur Võõbus, Sümboolika, 2. osa (V– IX).

Sander-Ingemar Kasak, Põgus sissevaade religioonita religiooni olemusse.

Kerstin Kask, Hinnaline vääriskivi (Lk 6:36–42).

Evangeelne Luterlik Kirik Ameerikas valis Elizabeth Eatoni’i tagasi juhtivaks piiskopiks


Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!

Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik aastatel 2010-2017.

Vaata ka uuendatud 2011.–2018. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Print Friendly, PDF & Email
English