Arhiiv

Jumalast mõeldes (nr 386 / 3.5.2019)

Küsimus Jumalast ei paelu mitte üksnes teoloogide, vaid ka filosoofide, eriti religioonifilosoofide meeli. Tartu ülikooli filosoofia ajaloo dotsent dr Roomet Jakapi tutvustab tänases artiklis Ameerika analüütilise filosoofi Alvin Plantinga mõtteid, kes on tegelenud monoteistliku jumalakäsituse kaitsmise ja põhjendamisega. Plantinga on püüdnud näidata, et religioossed uskumused saavad olla ratsionaalsed ka siis, kui nad ei toetu argumentidele ega tõenditele. Plantinga fundatsionismi esindajana leiab, et uskumused sellesse, et Jumal on olemas, et Kristus on üles tõusnud, et patud antakse andeks jne, kuuluvad samuti alususkumuste kategooriasse ning et religioossed alususkumused võivad olla ratsionaalsed samade kriteeriumide järgi nagu alususkumused.

Jumalasse võib uskuda kui algprintsiipi või ka kui kõikvõimsasse monarhi. Õigemini tuleks siis vist öelda: uskuda saab Jumalat. Kuid uskuda Jumalasse, usaldada Jumalat ristiusu kombel tähendab uskuda, et Jumal on Jeesuse Kristuse kannatuses ja surmas ise kohal. Ehk nagu ütleb õp prof Thomas-Andreas Põder oma tänases jutluses: „See, mis sünnib Jeesusega, sünnib Jumalas endas“ ning „[u]skumine, et Ristilöödu on „minu Issand ja minu Jumal“, on osalemine Isa ja Poja osaduses“. Sellest osadusest osa saades avaneb jüngrite tunnistus ülestõusnud Issandast Püha Vaimu väel tõena ja laseb veel tänagi tõdeda, et usk on elu.

Hetkel ei ole aga mitte üksnes ülestõusmisaeg, vaid ka poliitiliselt pinev aeg. Ühed valimised on seljataga, teised ees. Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas nõukogu on Euroopa valimiste puhul koostanud avalduse, mille avaldame arvamuste rubriigis. Sarnaselt oikumeenilise liikumise ühele põhimõttele – ühtsus erinevuses – on pealkirjastatud ka avalduse tekst: „Euroopa valimised – viis kujundada ühtsust mitmekesisuses“. Avaldus ütleb muuhulgas EKOE 8. Täiskogu avaldust tsiteerides: „Parlamentaarne ja õigusriiklik demokraatia vastab riikliku korraldusena „Jumala loomise kaudu kingitud kõigi inimeste väärikusele, vabadusele ja võrdsusele. Võimude jagamise, piiramise ja vastastikuse kontrolliga arvestab õigusriiklik demokraatia inimeste ekslikkusega ja patususega. Õigusriiklikult rajatud institutsioonid kaitsevad ja võimaldavad iga üksikisiku vabadust ning kõikide kooselu.““ Andku see avaldus mõtteainet enne oma hääle andmist.

Head lugemist!


Tänases numbris:

Roomet Jakapi, Sissevaade Alvin Plantinga religioonifilosoofiasse.

Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas nõukogu avaldus: Euroopa valimised – viis kujundada ühtsust mitmekesisuses.

Thomas-Andreas Põder, Usk on elu – usutunnistus on elutunnistus (Jh 20:19-31).

Uurimus: Saksamaa kirikute liikmeskond võib väheneda poole võrra.


Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!

Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik aastatel 2010-2017.

Vaata ka uuendatud 2011.–2018. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Print Friendly, PDF & Email
English