Esiletõstetud lood

Jumala andide pärijad (Hb 1:1–4)

Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt.

Palun võtta lahkelt istet ja seada end nii Toomkirikus, oma kodus või autos jõululainele suurele rõõmule kaasa elama.

Tänase esimese jõulupüha tekst on sisult ja keelelt sellevõrra rikas, et mõtteid võib rühmitada ja salme tõlkida mitmel kujul. Tegelikult ongi meile antud sõnum üks pikk kunstipärane lause ja ma loen selle siin tervikuna:

„Palju kordi ja mitmel viisil Jumal, kes on kõnelenud [meie] isadele prohvetite kaudu, on nüüd päevade lõpul rääkinud meile Poja kaudu, kelle ta on seadnud kõige pärijaks ja kelle läbi ta on teinud maailmad;

kes, olles tema kirkuse kiirgus ja loomuse jäljend, kes kannab kõike oma väe sõnaga, kes pärast pattudest puhastamise teostamist on istunud Ausuuruse paremale käele kõrgustes, on saanud sellevõrra ülemaks inglitest kuivõrd on ta pärinud neist ülevama nime!“(Hb 1:1–4)

Jõulude ajal me kuulame sageli emakeelsete laulude kõrval ka teistes keeltes kõlavaid jõululaule, vahel ka ladinakeelseid. Seepärast sobib hetkeks kuulata tänase pühakirja teksti meloodilist kreekakeelset algust: Polymerōs kai polytropōs palai ho theos lalesas tois patrasin [hemōn]

Heebrea kirjas on palju tsitaate Vanast Testamendist, mis kõik kinnitavad arusaama, et kirja muistsed adressaadid tundsid ja mõistsid nii Pühakirja kui ka selle kasutamise põhimõtteid, nii nagu neid tunti muistse Iisraeli usulises mõttemeeles ja komberuumis.

Aga kahe tuhande aasta jooksul on paljud rahvad saanud kristlasteks ja Iisraeli (esi)isad on usu läbi saanud ka otsekui meie isadeks. Nüüd aga laieneb kirja haare veelgi, kui paneme tähele, et päevade lõpul on Jumal rääkinud Poja kaudu ja nii saavad kõik rahvad ka Kristuse läbi kingitud Jumala jõuluanni pärijateks.

Vana Testamendi laulust 2:8 loeme: „Küsi minult, ja ma annan paganad su pärandiks ning ilmamaa otsad su omandiks. Kõikväeline Jumal on Poja kaudu loonud nii nähtava kui ka nähtamatu maailma ning on meie, inimeste pärast ning meie õndsuseks alla tulnud taevast ning lihaks saanud Püha Vaimu läbi neitsi Maarjast ja inimeseks saanud.”

Seepärast oleme koos Kristusega ka meie saanud Jumala andide pärijateks. Mis on siis pärand? Pärand ehk pärandus on kõik see, mis on kingitusena saadud, pärandus on kõik pärandatud väärtused. Usu pärand on rikkalik, selleks on Jumala rahu, Jumala ligiolek ja Jumalalt saadud tarkus selle maailma segamini läinud olukordade paremaks lahendamiseks ja õnnistuserohkeks elukorralduseks.

Kui pärand on kingitus, siis on see antud heaks kasutamiseks ja nii on meie ülesanne hoida Jumalalt saadud pärand puhtana ja pärandada see vara usus edasi. Selleks, et vanemate usk saaks taas meie usuks, meie rahva usuks, ja et me võiksime seeläbi maitsta ja näha, et Issand on hea.

Heebrea kirjas esitatud ajaskaala raames on kirja autor nimetanud Jeesuse siia maailma tulemise aega nende päevade lõpuks, mil Jumala kõnet vahendasid Iisraeli prohvetid ning kus nüüd on Jeesuse tulemisega alanud uus ajastu. Üks lõpp ja üks teine algus puutuvad selles salmis imeliselt kokku ja nende ühendaja on Jumala Poeg. Kes on algus, seesama on ka lõpp ja ümberpöördult.

Kristus on olnud maailmade loomise osaline ja on nüüd kõige loodu edasi kandja selles uues, Tema enda siia meie maailma tulemisega alguse saanud ajastus. Jah, jõuludel kujutame me Jeesust peamiselt ette just lapsena, ent kogu jõulusõnumiga kaasnev raamistik on ikka kandnud endaga kaasas seda imepärast kirkust, mis meie maises maailmas särab vastu ajalikult jõulupuult ja meie ootusrikastest silmadest, aga ka see imeline maine sära peegeldab tegelikult saladust, peegeldab kujutlust sellest Jeesusest, kes on alaliselt asetatud Au-suuruse paremale käele.

Heebrea kiri rõhutab seda, kuidas Jeesus on tõeline ja ainus ülempreester ning uue lepingu vahemees, kes taas ühendab taeva ja maa, Jumala ja inimese. Jeesuse isiku kaudu kirjeldatakse juba päris kirja alguses nähtavale tulevat aegade pööret ja uue, lõpuajana esitatud ajastu algust. See aeg, milles viibime ka meie, moodustab siiski koos eelneva prohvetite ajaga Jumala igikestva õndsusloo, kus Jumal kogu aeg kutsub meid taas enda poole pöörduma. Kutsub meid sinna, Tema juurde, kust me pärineme.

See esimeste jõuludega toimunud aegade pööre avas meile ukse, mis pöördub oma hingedel nii, et meid sisse lasta … Avatud uks kutsub meid elama suure Jumala tundmise ja turvalise juhtimise alla, mida iseloomustavad usaldus, usk ja rahu.

Praegu näeme enda ümber vaadates küll seda, et ebausk on kasvanud koos pealiskaudse hariduse levikuga ja meile vanematelt pärandatud usu vähenemisega. See annab märku, et meil on aeg ümber mõelda, oma elu suunda muuta, haarata uuesti ja teadlikult kinni kaduma kippuvaist usuväärtustest, et meie tuhmunud hingepeegel saaks tagasi algselt mõeldud läike.

Kristliku usu vähesus ei soosi mitte üksnes ebausu kasvu meie maal, vaid käib paarissammu ka ebateadusega ning ohtlike pooltõdedega. Ärgem laske end läbiproovitud tõest kõrvale juhtida ja moraalselt allapoole vedada. Meenub ühe Eesti loodusteadlase kaudu kuuldud mõte, et on rohkem asju taevas ja maal, kui teadus unes näeb. Tõelist teadust iseloomustab avatud võimaluste arvesse võtmine, kus on koht ka usus peituvatele võimalustele ja seepärast ei ole õige ega kasulik elada vabatahtlikus vales siis, kui Jumala tervendav mõju on kogu aeg käeulatuses. Jeesuse meile tuntud maailma sündimise valgus on kingitusena ikka ja alati olemas, on vaja ainult end avada ja pakutav õnnistus vastu võtta.

Me saame oma sammud jõuluvalguselt sõna otseses mõttes uueks seada. On võimalik teha uusi asju, näiteks on uuel aastal võimalik minna palverännule Piritalt Vastseliina palverännu keskusesse, palvetada iseenda, oma pere, oma maa ja meie ümmarguse planeedi eest.

Meie kordumatult kaunil Eestimaal on suurepärased eeldused ja võimalused leida üles puhta vee lätted, saada Jumala Vaimust uuendatuks ning hakata sammuma mitte teiste rahvaste järel, vaid vananeva Euroopa esireas usu, lootuse ja armastuse radadel.

Selleks on vaja võtta vastu Jumala enampakkumine. Enampakkumisest kuuldes me ilmselt tunneme, et meil ei ole ressursse, meil ei ole midagi ja seepärast me ei saa enampakkumist vastu võtta. Aga see Jumala enampakkumine on meie ressursse vaadates tegelikult vähempakkumine, see on null-pakkumine. Jumala omad on kõik ressursid ja võimalused ning tema enampakkumine on kingitus ja selle saamiseks on vaja üksnes meie otsust kingitus vastu võtta, lasta Jeesus sisse oma südamesse, oma ellu, oma tulevikku.

Aga Jumala enampakkumine on samas ka tõeline enampakkumine, sest sellest enamat ja suuremat ei saa üldse pakkuda. Meile pakutakse igavest pärandust, õnnist elu, mitte kerget, aga valgustatud ja eesmärgistatult elatavat elu.

Täna kutsutakse meid seda pakkumist vastu võtma Psalmi 34:9 sõnadega: „Maitske ja vaadake, et Issand on hea.“ Teeme siis seda, et õnnistuse päriks Eestimaa.

 

Jutlus on peetud EELK Usuteaduse Instituudi jõulujumalateenistusel 12. detsembril 2018.

 

Randar Tasmuth (1955), dr. theol., on EELK vikaarõpetaja ja EELK Usuteaduse Instituudi Usuteaduskonna dekaan, Uue Testamendi professor.

Print Friendly, PDF & Email
English