Uudised ja oikumeenia

Jõulupöördumine

Allkirjastanud Euroopa kirikute juhid – ühiselt koostanud Euroopa kirikute rändekomisjon ja Euroopa Kirikute Konverents:

 

Jõulude eel kutsume teid üles töötama külalislahke ja kaasava Euroopa nimel ning selle eest palvetama.

Kristlased, valmistudes Kristuse sünni tähistamiseks, meenutavad lootuse ja ootusega südames Jesaja ettekuulutust: „Rahvas, kes käib pimeduses, näeb suurt valgust.“ (Js 9:1)

Me kutsume Euroopa riike ja rahvaid, poliitilisi juhte ja kirikuid üles mitte muutuma teiste kannatuste suhtes ükskõikseks.

Selle asemel pidagem kalliks abi vajavate inimeste väärikust ja mõistkem, et külalislahkus võõraste suhtes on osa meie kristlikust ja euroopalikust pärandist.

Olgem julged ja kindlad Jumala Pojas, maailma valguses, kelle sündi me tähistame.

Kristus näitab meile teed meie ühisesse tulevikku.

Tänapäeva maailm kogeb jätkuvalt tagakiusamiste, konfliktide ja sõja süngust. ÜRO andmetel on ligi 70 miljonit inimest olnud sunnitud varjupaika ja elatist otsides kodust põgenema. Enam kui pooled nendest on lapsed.    

ÜRO pagulasvolinik on öelnud: „Keegi ei vali endale vabatahtlikult pagulase saatust, aga meil teistel on võimalik valida, mil moel me abi osutame.“ Kristlastena on meie juhtnööriks Piibli õpetus ja Kristuse eeskuju. Jõuludeks valmistumise ajal tuletatakse meile meelde meie vastutust, aga ka Jumala tõotust tuua sellesse maailma valgust ja elu.

Jeesus sai inimeseks: jõuludega tähistatakse Jumala inimesekssaamist.  Kristlastele on see märk Jumala piiritust armastusest inimeste vastu. Sõimes sündinud lapsest saab rõõmusõnum kõigile rahvastele (Lk 2:10). Nagu iga inimese loomine Jumala näo järgi (1 Ms 1:27), nii kinnitab ka Jeesuse inimesekssaamine kõigi inimeste väärikust. Ükski indiviid ega inimrühm ei ole lahendamist vajav „probleem“. Nad väärivad austust inimestena, keda Jumal armastab. Me kõik, eristamata võõraid kohalikest, oleme ühtmoodi inimesed.

Jeesus kui pagulane: lapsena leidis ta varjupaiga Egiptuses, kui Maarja ja Joosep põgenesid Heroodese tapmiskäsu eest. Lisaks elas Jeesus Rooma okupatsiooni all ning oli seetõttu teadlik võtetest, millega inimestelt võeti vabadus ja tallati jalge alla nende väärikus. Jeesus, olles sündinud kodutuna ning kogenud nii türanniat kui  kannatusi, samastab ennast pagulaste ja rõhututega ning kutsub meidki üles osavõtlikkusele kaitsetute suhtes.

Jeesus kui võõras: Jeesus ütleb, et meie suhtumine võõrastesse näitab meie suhtumist temasse endasse (Mt 25:40). Kui me suudame võõra palges ära tunda Kristuse, õpime nägema ligimeses Jumalat. Selles uues meie-suhtes ei jaga me inimesi enam omadeks ja võõrasteks, vaid ligimesega kohtumisest saab õnnistus ja võimalus üheskoos inimesena kasvada.

Me jälgime praegu sügava murega, kuidas Euroopas reageeritakse uute inimeste saabumisele. Lähtudes Piibli sõnumist ja teoloogilisest refleksioonist ning võttes arvesse peaaegu 20 aastat tagasi Euroopa Ülemkogu 1999. aasta Tampere tippkohtumisel tehtud avaldusi, väidame järgmist:

  • Niinimetatud rände juhtimise poliitika tagajärjel tekkinud olukord, kus Euroopasse suunduvate inimeste massiline hukkumine on midagi tavapärast ning ekspluateerimist ja vägivalda peetakse argiseks tõsiasjaks, on vastuvõetamatu. Meil on vaja turvalisi sissepääsuvõimalusi (mis hõlmavad nt ümberasustamist, humanitaarviisasid ja realistlikku töörändepoliitikat) ning otsingu- ja päästetuge teekonnal Euroopasse.
  • Kinnitame, et Tampere tippkohtumisel sõnastatud ideed, eriti „varjupaiga taotlemise õiguse tingimusteta austamine“ ning „Genfi konventsiooni täielik ja kaasav rakendamine“, peaksid olema ka praeguse varjupaigapoliitika juhtpõhimõteteks. See tähendaks muuhulgas toimivat ja ligipääsetavat varjupaiga taotlemise protsessi olenemata sellest, kuidas ja kustkaudu isik Euroopasse on jõudnud.
  • Endiselt on oluline kaitsta inimesi päritolupiirkonnas ja parandada lähteriikides valitsevaid tingimusi, et nad ei oleks sunnitud lahkuma. Ent seni, kuni püsivad rände põhjused, peaks Euroopa kui üks maailma rikkamaid ja enimarenenud piirkondi tunnistama oma kohustust olla külalislahke ja pakkuda kaitset, selle asemel et sundida kolmandaid riike rännet Euroopasse tõkestama.
  • Rände ja eriti pagulaste vastuvõtmise korraldamisel tuleks eelkõige juhinduda solidaarsusest. Solidaarsus tähendab, et tugevamad võtavad endale rohkem kohustusi kui nõrgemad, aga ka seda, et igaüks aitab jõudumööda kaasa.
  • Me ei nõustu käsitusega, mille järgi uute saabujate vastuvõtmine on kahjulik neile, kes praegu juba Euroopas elavad. Poliitikad peaksid olema suunatud Euroopasse saabujate konkreetsetele vajadustele ning aitama kaasa, et nad saaksid omalt poolt ühiskonda panustada, austades samal ajal seniste elanike traditsioone ja vajadusi.
  • Rännet ja pagulasi käsitlevaid arutelusid peaks iseloomustama väärikus, lugupidamine ning, kus võimalik, kaastunne. Valede, kontrollimatute ja lõhestavate sõnumite levitamine üksnes muudab väljakutset pakkuva ühiselu veel keerulisemaks.
  • Erineva rahvusliku ja usulise taustaga inimeste ühiseluga kaasnevad paratamatult konfliktid, eriti kui ümbritsevad olud samal ajal kiiresti muutuvad. Mitmekesises ühiskonnas koos elamine võib olla nii rikastav kui ka väljakutset pakkuv. Me taotleme sallivuse ja hea tahte vaimu ning kohustumist ülesehitavale koostööle.

Me kohustume veelgi selgemalt kõnelema ja tegutsema kaasava osalusühiskonna saavutamise nimel – nii äsjasaabunute kui seniste elanike huvides.

 

Jõulupöördumise on heaks kiitnud järgmised kirikute juhid:

(üleandmise hetkel Euroopa Parlamendi kaaspresident Mairead MacGuiness’ile)

Austria:

Augsburgi Usutunnistuse Evangeelne Kirik Austrias: piiskop dr Michael Bünker

Belgia:

Ühinenud Protestantlik Kirik Belgias (EPUB): sinodi president õp Steven Fuite

Küpros:

Küprose Õigeusu Kirik: tema õndsus Chrysostomos II, Uue Justinianoupolise ja kogu Küprose peapiiskop

Tšehhi:

Böömi Vendade Evangeelne Kirik: sinodi vanem Daniel Ženatý ja sinodi kuraator Vladimír Zikmund

Eesti:

Eesti Evangeele Luterlik Kirik: Urmas Viilma, Tallinna peapiiskop ja EELK ülemkarjane

Eesti Apostlik Õigeusu Kirik: tema õndsus Stefanus, Tallinna ja kogu Eesti metropoliit

Soome:

Soome Evangeelne Luterlik Kirik: Turu ja Soome peapiiskop Tapio Luoma

Soome Õigeusu Kirik: tema kõrgestipühitsetus Leo, Helsingi ja kogu Soome peapiiskop

Prantsusmaa:

Prantsuse Protestantlik Föderatsioon: president pastor François Clavairoly

Saksamaa:

Evangeelne Kirik Saksamaal (EKD): nõukogu eesistuja maapiiskop prof dr Heinrich Bedford-Strohm ja piiskop Petra Bosse-Huber

Kreeka:

Kreeka Õigeusu Kirik: tema õndsus Hieronymos II, Ateena ja kogu Kreeka peapiiskop

Kreeka Evangeelne Kirik: täitevkomitee sekretär õp Dimitris Boukis

Itaalia:

Protestantlike Kirikute Föderatsioon Itaalias (FCEI): president pastor Luca Maria Negro

Evangeelsete Metodisti Kirikute Ühing Itaalias (OPCEMI): täitevnõukogu president pr pastor Mirella Manocchio

Evangeelne Valdeslaste Kirik Itaalias: Valdeslaste nõukogu moderaator pastor Eugenio Bernardini

Holland:

Protestantlik Kirik Hollandis: peasekretär dr René de Reuver

Norra:

Norra [Evangeelne Luterlik] Kirik: eesistuv piiskop Helga Haugland Byfluglien

Rumeenia:

Augsburgi Usutunnistuse Evangeelne Kirik Rumeenias: piiskop Reinhard Guib ja pr Erika Klemm, põgenike osakonna juhataja

Hispaania:

Hispaania Evangeelne Kirik (IEE): president pastor Alfredo Abad

Rootsi:

Rootsi [Evangeelne Luterlik] Kirik: dr Antje Jackelén, Uppsala peapiiskop ja Rootsi Kiriku ülemkarjane

Suurbritannia:

Suurbritannia Baptisti Liit: peasekretär õp Lynn Green

Šoti [Reformeeritud] Kirik: täiskogu moderaator õp Susan Brown

Keerubite ja Seeravite [Evangeelsed] Kirikud: Ühinemise nõukogu Euroopa osakonna juhataja eriapostel pastor John Adegoke

Metodisti Kirik Britannias: konverentsi president õp Michaela Youngson ja konverentsi kaaspresident pr Bala Gnanapragasam

Ühinenud Reformeeritud Kirik Ühendkuningriigis: täiskogu moderaator õp Nigel Uden ja hr Derek Estill

Kirikud üheskoos Britannias ja Iirimaal (CTBI): piiskop Jonathan Clark, Croydoni piiskop, allkirjastanud CTBI kirikute pagulasvõrgustiku juhatajana

Rahvusvahelised:

Oikumeenilised organisatsioonid ja kristlikud maailmaosadused

Anglikaani Osadus: Canterbury peapiiskopi esindaja Euroopa institutsioonide juures, Euroopa Gibraltari piiskop dr Robert Innes

Euroopa kirikute rändekomisjon (CCME): moderaator pr Lemma Desta ja kaasmoderaator pr Efthalia Pappa ja pr Dora Kanizsai-Nagy

Euroopa Kirikute Konverents (CEC): president õp Christian Krieger ja kaaspresident piiskop Guli Francis-Dehqani ja Rootsi ja kogu Skandinaavia metropoliit tema kõrgestipühitsetus Cleopas

Oikumeeniline Patriarhaat: Rootsi ja kogu Skandiinaavia metropoliit tema kõrgestipühitsetus Cleopas, allkirjastanud tema pühaduse oikumeenilise patariarhi Bartholomeuse nimel

Euroopa Oikumeeniline Noorte Nõukogu: juhataja Angelita Tomaselli

Luterlik Maailmaliit:

Kaaspresidendid:

Kesk- ja Ida-Euroopa: peapiiskop Urmas Viilma, Eesti Evangeelne Luterlik Kirik

Kesk- ja Lääne-Euroopa: praost Astrid Kleist, Evangeelne Luterlik Kirik Põhja-Saksamaal

Põhjamaad: peapiiskop dr Antje Jackelén, Rootsi Kirik

Reformeeritud Kirikute Maailmaosadus: Euroopa juhkomitee president, pr Martina Wasserloos-Strunk

Kirikute Maailmanõukogu: peasekretär õp dr Olav Fykse Tveit

 

Allkirjade lisamiseks palun võtta ühendust: Torsten.moritz@ccme.be

 

Originaali leiab siit. Eesti keelde tõlkinud Alar Helstein.

Print Friendly, PDF & Email

Viimati lisatud

c s-v põder
Karl Barthi kiriklik dogmaatika
Christine Svinth-Værge Põder
Foto: Tanel Valdna, ERR
Luterlik ristiteoloogia ja kiriku kuulutusülesanne tänapäeva Eestis
Meelis Süld
Allan Kährik
Ootamisest ja pilve sees tulijale silma vaatamisest (Lk 21:25–36)
Allan Kährik
Jõulupöördumine
Euroopa kirikute rändekomisjon, Euroopa Kirikute Konverents
English