Arhiiv

Isiklikust ja universaalsest (nr 358/ 19.10.2018)

Foto: Kerstin Kask

Igasügisene lehtede kolletamise aeg, hetkeline värvikirev ilu, millest saab peagi pelk mälestus, aitab meid tihti välja ajaliku maailma piiratusest, juhtides meie mõtted ja igatsused kaugemale ajaliku elu piiridest. Seekordne Kirik & Teoloogia number kutsub kaasa mõtlema mitmel inimest ja ühiskonda puudutaval teemal, mis ühelt poolt on väga isiklikud, iga üksiku inimese individuaalseid mõtteid ja tundeid, aga ka tõekspidamisi ja hoiakuid peegeldavad, ning teisalt oma isiklikkuses ja intiimsuses ootamatult universaalsed, kogu ühiskonda puudutavad.

Arvamusloos kirjutab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma sellest, kuidas surma mõtestamisest oleneb see, kuidas mõtestatakse ja elatakse oma elu: „Meie ees on igavene dilemma, sest me oleme kahe riigi kodanikud. Me elame samaaegselt kaduvikus ja igavikus: oma sünni- ja surmahetke vahelises ajalikus maailmas, ja samal ajal Kristuse jüngritena – Tema igavese kuningriigi lastena – võime eelmaitsena kogeda igavesest elu. Et Jeesust järgida, tuleb täita oma ülesannet ajalikus maailmas, samal ajal valmistuda vastu võtma Jumala armu kaudu meile osaks saavat õigeksmõistmist ja igavest elu.”

Jutlus, mille on kirjutanud piiskop Simon Burton-Jones, on osa sündmusest, millega tähistati 80 aasta möödumist Lambethi kokkuleppe sõlmimisest, mis tunnistab Inglise Kiriku ning Eesti ja Läti luterlike kirikute täielikust osadusest: „Meie oma lepinguga andsime tunnistust ühest, tõelisest Jumalast, kes on kõrgemal ebajumalateenimisest nii Idas kui Läänes. Me näitasime, et Kristuses on ühtsus ja side, mida ei saa lõhkuda ei rassi-, klassi- ega ükski muu ideoloogia. See ühtsus oli siis ja on ka nüüd tunnistuseks Jumala armust ja halastusest. Ükski ühiskond, kes tahab peegeldada Jumala olemust, ei too ohvriks neid, kelle mõtlemine, välimus ja tegutsemine ei ole vastavuses hetkel võimul oleva valitsuse seatud standardiga.”

Eestlaslikust maailmatunnetusest Uku Masingu tekstide põhjal kirjutab oma artiklis Tartu Ülikooli kirjandusteaduse üliõpilane Roland Sinirahu: „Uku Masing käsitleb … eesti religioossust kui selgelt erinevat elutunnetust indoeurooplaste religioossusega võrreldes. Ajastutruult maalib Masing pildi muistsetest eestlastest kui kõrge vaimse taseme ja rahumeelse hoiakuga rahvast. Ta on suurepärane detailidelt üldistustele liikuja ja näeb eesti keele grammatika eripärades – grammatilise tuleviku puudumises, samuti grammatilise soo puudumises ja vahetegemises nominatiivse, akusatiivse ja partitiivse objekti vahel – eestlasliku maailmavaate aluseid. Me elame siin ja praegu, ühes loodusega ja ei ihka midagi valitseda, samuti on meile tähtis elukogemuse kvaliteet, intensiivsus. Ka eestlaslikku vagadust iseloomustab alandlikkus, kõige oleva imetlemine ja sõbralikkus.”

Head lugemist ja kaasamõtlemist!

 

Tänases numbris:

Roland Sinirahu, Eestlaslikust maailmatunnetusest Uku Masingu 1930. aastate tekstide põhjal.

Urmas Viilma, Elus kinni.

Simon Burton-Jones, Lambethi kokkulepe – jutlus lõikustänupühal, 14. oktoobril 2018 Tallinna toomkirikus.

Prof dr Jaan Lahe esitati Eesti Teaduste Akadeemia kandidaatiks.

Saksamaa luterlike kirikute tippdelegatsioon külastab 18.–22.10.2018 luterlikke kirikuid Soomes ja Eestis.

 

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama! Hakka meie püsiannetajaks!

Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik aastatel 2010-2017.

Vaata ka 2011.–2017. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Print Friendly, PDF & Email
English