Uudised ja oikumeenia

Kirikute Maailmanõukogu ja kohalikud kirikud väljendavad sügavat muret juudi rahvusriigi seaduse üle

Kirikute juhid Iisraelis ja okupeeritud Palestiina territooriumil reageerisid heitunult ja murega Iisraeli knesseti (parlamendi – toim.) poolt 19. juulil 2018 vastu võetud uuele aluseadusele „Iisrael kui juudi rahva rahvusriik”, mis määratleb, et „Rahvusliku enesemääramise teostamiseks on Iisraeli Riigis eriomane õigus juudi rahval“.

Kreeka õigeusu kiriku Jeruusalemma patriarh Theophilos III täheldas, et uus seadus ei maini kristlasi ja moslemeid, kes on neil aladel elanud nii enne kui ka pärast Iisraeli riigi rajamist, ning nentis, et uus seadus „tugevdab rassismi institutsionaliseerimist ja hajutab lootusi võrdsusele”. Piiskop Sani Ibrahim Azar Jordaania ja Püha Maa Evangeelsest Luterlikust Kirikust nimetas seadust „üdini lõhestavaks, rassistlikuks ja laastavaks”.

Piiskop Azar märkis, et uus seadus „tahtlikult välistab 1,5 miljonit Iisraeli kodanikku, kes identifitseerivad end araabia iisraellastena” ning „eirab kodanike ja alaliste elanike kohalolu, kes kuuluvad teistesse religioossetesse rühmadesse, ja nende olulist panust Iisraeli ühiskonda.”

Ladina (rooma-katoliku kiriku – toim.) Jeruusalemma patriarhaat rõhutas, et „seadus ei paku mingeid põhiseaduslikke õiguslikke tagatisi põliselanikele ja teistele riigis elavatele vähemustele” ning „annab Iisraeli palestiinlastest kodanikele ühemõttelise signaali, et see maa ei ole nende kodu”. Seda signaali tugevdab araabia keele taandamine ametlikust keelest „eristaatusega“ keeleks.

Kirikujuhid tõstsid ühtlasi esile ohtusid, mis on seotud uue alusseaduse sättega, mille kohaselt „riik peab juudi asunduse arendamist rahvuslikuks väärtuseks ning tahab julgustada ja edendada selle loomist ja tugevdamist”. Piiskop Azari ütles: „Raske on mõista, kuidas segregeeritud, monokultuuriliste, monoreligioossete kogukondade õhutamine ja toetamine õiguspärases Iisraelis (või ebaseaduslike asundustena Palestiina territooriumil) viib Iisraeli riiki tuleviku suunas, kus valitseb rahu.”

Patriarh Theophilos väljendas muret, et see säte annab jõudu nendele asundusrühmitustele, mis tahavad võtta oma valdusse kiriku omandusi Jeruusalemmas ja mujal. Ta nentis, et uue seaduse peamised toetajad on need samad organisatsioonid, mis on püüdnud kehtestada seadust, mis võimaldaks Iisraeli riigil konfiskeerida kõikide kirikute maad. Diskussioonides, mis järgnesid käesoleva aasta veebruaris langetatud kirikute juhtide otsusele sulgeda Püha Haua kirik, oli peaminister Netanyahu lubanud sellise seaduse kehtestamist ära hoida.

Ladina patriarhaadi avalduses viidatakse sellele, et uus alusseadus läheb vastuollu Iisraeli enda iseseisvusdeklaratsiooniga, mis sisaldab kohustumusi „edenda maa arengut kõigi selle elanike hüvanguks”, „tagada sotsiaalsete ja poliitiliste õiguste täielik võrdsus kõigile elanikele sõltumata religioonist, rassist või soost”, „tagada usu, südametunnistuse, keele, hariduse ja kultuuri vabadus” ja „olla ustav Ühinenud Rahvaste Harta põhimõtetele”.

Sarnaselt märkis Peter Prove, Kirikute Maailmanõukogu (KMN) kirikute ja rahvusvaheliste suhete komisjoni direktor, et Iisraeli alusseadus inimväärikusest ja vabadusest, mis kehtestati 1995. aastal, „määrab inimväärikuse ja vabaduse Iisraeli riigi põhiliste väärtustena”. Ehkki see seadus ei sisalda otsesõnu mitmeid põhilisi ja rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigusi (nt nagu sõnavabadus, kogunemisvabadus või usuvabadus), tunnustab see siiski inimväärikuse ja inimõiguste kaitsmise olulisust Iisraeli riigi kui „juudi- ja demokraatliku riigi” (rõhutamine – Peter Prove) tuleviku jaoks.

Ka mitmed juudi juhid Iisraelis ja üle maailma on väljendanud muret uue alusseaduse tagajärgede pärast Iisraeli demokraatiale. Teatatud on Laimuvastase Liiga (Anti-Defamation League) tegevdirektori Jonathan Greenblatti kommentaarist, mille kohaselt uus seadus „tõstab tõsiseid küsimusi valitsuse pikaajalise pühendumise kohta [Iisraeli riigi] pluralistlikule identiteedile ja demokraatlikule iseloomule”.

Samas vaimus kõlab Ladina patriarhaadi avalduse kokkuvõte: „Iisraeli kristlastest kodanikel on selle seadusega ühenduses samasugune mure nagu kõigil teistel mitte-juudi kogukondadel. Nad pöörduvad palvega kõikide Iisraeli riigi kodanike poole, kes jätkuvalt usuvad ühe [Iisraeli riigi] rahva kodanike võrdsuse põhimõttesse, et nad väljendaksid oma vastuseisu sellele seadusele ja ohtudele, mis sellest kasvavad selle maa tulevikule.”

KMN-i peasekretär õp dr Olav Fykse Tveit rõhutas, et „küsimuse all on Püha Maa ja kolme usundi pühad paigad. Jeruusalemm peab olema ühiselt jagatud. See ei saa teistele vastanduvalt olla vaid ühe usu või ühe rahva eksklusiivne omand. Jeruusalemm on ja peab jätkuvalt olema kolme usundi ja kahe rahva linn”.

„Jeruusalemma peavad pühaks linnaks ja armastavad, armastavad siiralt ja sügavalt, kõik kolm aabrahamlikku usku – juudid, kristlased ja moslemid,“ kinnitas Tveit. „Seda armastust ja sügavat kiindumust tuleb austada ja jaatada igal lahendusel, mida võidakse vaimusilmas näha, kui see tahab olla elujõuline.“

 

Allikas: KMN

Statement from the Presidential Committee of Church Affairs (Heads of Churches Jerusalem)

Statement from Bishop Azar Expresses “Deep Concern” About Jewish Nation-State Law

Latin Patriarchate issues statement about new Israeli Nation-State Law

Solidarity with churches in the Middle East

Vt ka Lutherans concerned about Jewish nation-state law (allikas: LWF)

Print Friendly, PDF & Email
English