Arhiiv

„Mina kõnelen tema armastuses.” (Nr 346/ 27.7.2018)

Foto: Karin Kallas

„Nagu tuul läheb läbi kithara ja keeled kõnelevad, nõnda kõneleb minu ihuliikmetes Issanda vaim, ja mina kõnelen tema armastuses.” (Saalomoni oodid, VI:1-2)

Nõnda kõneleb ja laulab armastatu ja armastaja. Kristus ja ka inimene, kosmilised ihud. Armastatu ütleb: „Armsad, armastagem üksteist, sest armastus on Jumalast ja igaüks, kes armastab, on sündinud Jumalast ja taipab Jumalat.” (1Jh 4:7) Ennäe, millise armastusega pöördub me poole armastaja, ta kutsub meid armsateks! Meid!? Igaüht meist. Ta kutsub meid ja seab meid, armastagem.

„Ustava Jumala ande kasutades”, selline on tänase jutluse pealkiri, mille on tänuväärivalt jutlustanud Kaisa Kirikal, kes on EELK Tallinna Kaarli koguduse abiõpetaja ning Põhja-Eesti Regionaalhaigla hingehoidja. Armastusandide kasutamisest ja kasutajatest – arukad ja arutud majapidajad –  kõnelemiseks on ta võtnud kirjakoha Luuka evangeelimust, 12:42–48. „Mis te siin kogu päeva jõude seisate?” (Mt 20:6) Sest „ennäe, ma tulen kui varas” (Ilm 16:5)! Tegudele, seltsimehed, tegudele, sest Jumal ootab, „et võiksime meile kingitud elu elada Tema õnnistuse ja juhatuse all, et oleksime Talle ustavad ja arukad majapidajad kõiges, mida Tema meie kätte annab, ning teeniksime Teda ja oma ligimesi hoole ja armastusega”, nagu ütleb meile tänane jutlustaja. Vennad ja õed, armastagem üksteist!

Ülikoolid ei ole Jumalat välja mõelnud ega tõestanud, need on aga Jumala armastusväljendus inimkonnale. Sest Jumal on nõnda Eestimaad ja eestlasi armastanud, et on andnud neile nende oma ülikooli, mille krooniks on usuteaduskond. Teoloogia doktor Riho Altnurme, endine usuteaduskonna dekaan ja praeguse humanitaaria teadusprodekaan, tutvustab tänases numbris oma arvamusloos „Tartu Ülikooli usuteaduskonnast humanitaarvaldkonnas” teaduste teaduse käekäiku XXI sajandi alguse Tartus. Jumala armastus meie vastu pole lõppenud, ta on jätkuvalt viljakas, nagu võime tõdeda – „doktoriõppes on jätkuvalt suur konkurss õppima asumiseks – paljudel erialadel pole see tavaline”. Teoloogia ja teoloogiline mõtlemine on imbumas, laiali valgumas üle terve ülikooli tänu filosoofia isanda alavääristamisele. Jumala teed on imelikud, mis imelikud!

Viimaseks, kuid mitte tähtsusetuks asjaoluks Jumala armastuse müriaadis on kiriklik nähtus  episkope. Seda käsitleb ja annab põgusa, kuid piisavalt põhjaliku ülevaate Kirik & Teoloogia kolleegiumi liige Anne Burghardt, armastusekraadiga teoloog, kes on ühtlasi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vikaarõpetaja ning Luterliku Maailmaliidu oikumeeniliste suhete sekretär. Oma artikli, millest tänases numbris on esimene pool, pealkirjaga „Episkope’st luterlikes kirikutes”, on ta kirjutanud mitte kui kõrvaltvaataja, vaid kui seesolija – ütleb seda ju ka tema armastusameti nimetus. Oma erisustele – „erinevatesse konfessioonidesse kuuluvate kirikute juhtimisstruktuure vaadates torkab kerge vaevaga silma, et ühetaolisusest siin kõneleda ei saa” – vaatamata valitseb luterlikus maailmas ühtsus armastusosaduses, kedagi ei peeta esimeseks ega viimaseks, igaüks, nii ilmik kui vaimulik, on teenijate teenijate teenija – kõik on paavstid ehk lihtsad kristlased Kristuse ihus armastuse sidemega ühendatud.

Jumal on üksik, kosmosega mängija, kitarood. Ja Ta pole üksi, Tal on näiteks kõigi teiste seas ka Tema loomingut hävitavad Tema näolised armastusväärsed siinse maailma inimesed. Jumal armastab meid niivõrd, et Ta on andnud meile iseend, et igaüks, kes Temasse usub, see pääseb. Seda sõnumit kannab iga tahk kristlikus kuulutuses läbi jutluste, ülikoolide ja institutsionaliseeritud kristlike kirikute. Armsad lugejad, olge hoitud, ja armastagem, nagu ütleb Johannes Jumalasõnaõpetaja. Head lugemist!

 

Tänases numbris:

Anne Burghardt, Episkope’st luterlikes kirikutes, 1. osa.

Riho Altnurme, Tartu Ülikooli usuteaduskonnast humanitaarvaldkonnas.

Kaisa Kirikal, Ustava Jumala ande kasutades (Lk 12:42–48).

Kirikute Maailmanõukogu ajakirja uus number nelipühilaste misjoniteoloogiast on tasuta kättesaadav.

 

Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.

Vaata ka 2011.–2017. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama!

Print Friendly, PDF & Email
English