Arhiiv

Kaduvad ja kadumatud aarded (nr 338/ 1.6.2018)

Foto: Ergo Naab

 

Kaduva ja kadumatu, ajaliku ja igavese suhe ja omavaheline pinge on teemad, mis kristlikust usust ja maailmavaatest rääkides tänases aina ruttavas, mitmekesises ja kiiresti muutuvas maailmas ikka ja jälle esile kerkivad. Kõik tänase numbri lood käsitlevad omast temaatikast ja vaatenurgast lähtuvalt küsimusi: kuidas suhestuvad omavahel kaduv ja kadumatu, mida teha, et ajalikus kiiruses võiks ka igavikulised teemad mõjule pääseda. Mis on need kadumatud aarded, mida tahksime järeltulevatele põlvedele pärandada? Kuidas seda teha?

Avaldame esimese osa dr Külli Tõniste artiklist „Tunnistav kirik Johannese ilmutuse raamatus: sõnum Pergamoni kogudusele ja nägemus kahest tunnistajast”. Tõniste soovib näidata, et Ilmutusraamatu kogu potentsiaal avaldub kõige paremini siis, kui me paneme tähele nii autori enda kui ka raamatu kanoniseerinud kiriku eesmärke: „Autori eesmärk oli eelkõige anda edasi sõnum oma esialgsele ajaloolisele lugejaskonnale, kuid kirik, kes Ilmutusraamatu Uue Testamendi koosseisu lisas, tunnustas selle raamatu tähtsust kogudusele kõigil ajastutel.”

Lastekaitse päeval kirjutab vaimulik, EELK Perekeskuse juhataja Pia Ruotsala kaduvatest ja kadumatutest aaretest: „Ühel päeval kaome meie ja ühel päeval kaovad meie lapsed, sest igal inimesel on oma aeg. Mida ja kuidas me saame täna teha selleks, et meist võiks jääda võimalikult palju kadumatuid aardeid, mida meie ühised Eesti lapsed kannavad põlvest põlve? Armastus ei hävi ilmaski ja ei kahane jagades – seda jätkub ka naabri lastele.”

Meil on rõõm avaldada järjekordne olümpiaadiesse, mille autor on Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilane Anni Varjo. Essee teemaks on „Missugune kirik kõnetaks kaasaegset inimest?“ Varjo tõdeb, et „Eesti on avatud igasuguste usuliikumiste ja vaimsete praktikate tõmbetuultele. Igaühel on võimalus leida oma maitsele midagi.” Ta järeldab, et „meil, inimestel, on vaja midagi, millesse uskuda. Või kedagi, kellesse uskuda. /…/ Selles mõttes on kõik inimesed usklikud. Nad vajavad kõnetamist, head sõnumit ja armastust.”

Avaldame ka literaat Karmo Taltsi filosoofilist laadi mõtiskluse, dialoogi vormis jutustuse kristlase ja ontoloogi vahelisest arutlusest „Ontoloogiline teism”.

Head kordaminekut ja õnnistust soovime oikumeenilisele suursündmusele Novi Sadis. 31. maist kuni 6. juunini koguneb seal Euroopa Kirikute Konverentsi täiskogu.

 

Tänases numbris

Külli Tõniste, Tunnistav kirik Johannese ilmutuse raamatus: sõnum Pergamoni kogudusele ja nägemus kahest tunnistajast, 1. osa.

Karmo Talts, Ontoloogiline teism.

Anni Varjo: Olümpiaadiessee: Missugune kirik kõnetaks kaasaegset inimest?

Pia Ruotsala, Jutlus lastekaitsepäevaks.

Novi Sadis toimub Euroopa Kirikute Konverentsi täiskogu. Otseülekanded oikumeeniliselt suursündmuselt internetis.

Usuteaduse Instituudis asutati hingehoiu toetusfond.

 

Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.

Vaata ka 2011.–2017. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama!

Print Friendly, PDF & Email

Viimati lisatud

c s-v põder
Karl Barthi kiriklik dogmaatika
Christine Svinth-Værge Põder
Foto: Tanel Valdna, ERR
Luterlik ristiteoloogia ja kiriku kuulutusülesanne tänapäeva Eestis
Meelis Süld
Allan Kährik
Ootamisest ja pilve sees tulijale silma vaatamisest (Lk 21:25–36)
Allan Kährik
Jõulupöördumine
Euroopa kirikute rändekomisjon, Euroopa Kirikute Konverents
English