Arhiiv

Trinitatis (nr 337/ 25.5.2018)

Foto: Kreet Aun

 

Suur kevad on käes. Pea kuu aega tagasi kartsime, et lumesadu ei lõppegi enne jaanipäeva, nüüd kõik õitseb ja pakatab. Võime olla tänulikud ja rõõmsad, et saame tunda seda looduse kaunidust, mis kestab küll üürikest aega. Aga seda vastuvõtlikumad on me meeled neile kevadistele lõhnadele ja värvidele.

Pühapäeval tähistab kristlik kirik kolmainupüha, mis on järgmisel pühapäeval pärast nelipühi ehk suvistepühi. Rahvakalendris nimetatakse kolmainupüha ka luja- ehk loojapäevaks, mis on tore meeldetuletus, et oleme külalised imelises Looja aias. Jumala aias. Igavese Kolmainu Jumala ajalikus ja muutuvas aias. „Ja siiski ei ole kolme igavest, vaid üks igavene, nagu ei ole ka kolme mitteloodut, vaid üks mitteloodu ja üksainus mõõtmatu. Niisamuti on kõigeväeline Isa, kõigeväeline Poeg, kõigeväeline Püha Vaim, ja siiski ei ole kolme kõigeväelist, vaid üks kõigeväeline. Nõnda on Isa Jumal, Poeg Jumal, Püha Vaim Jumal, ja siiski ei ole kolme Jumalat, vaid on ainult üks Jumal,“ seisab Athanasiuse usutunnistuses, ühes kolmest ristiusu aluseks olevast vanakiriklikus usutunnistuses.

Kolmainupüha jutluses (Ef 1:3–6, 11–14) kirjutab Elva koguduse õpetaja Vallo Ehasalu: „Kui inimesed kurdavad, et Piiblist ei saa midagi aru, siis kõige enam võiks see käia just Kolossa ja Efesose kirjade kohta. Kuid meid see grammatiline keeristorm ei ehmata, näeme ju sõnu lendavat meist üle, meie aga imetleme seda kui loodusnähtust. Selles on hoogu ja pidulikkust. /…/ Ning kui loeme seda esimest, ülipikkadest lausetest lehekülge veel kord, otsides sõnu Isa, Jumal, Kristus, Armastatud (Poeg), Vaim, siis märkame, et selles on täiesti õige kolmainuõpetus. Ning see on pandud loo sisse, kuidas Isa teeb oma tegusid Pojas ja Pühas Vaimus.“

Artiklite rubriigis avaldame Usuteaduse Instituudi dekaani ja piibliteaduste professori Randar Tasmuthi ettekande „Mäletatud Jeesus ja austatud Jeesus“, mille ta pidas käesoleva aasta aprillis Usuteaduse Instituudis Uue Testamendi konverentsil „Varajane kristlus antiigi kontekstis”. Professor Tasmuthi sõnul on Jeesuse tähendus inimese usule ja üldse isikule alustrajav nii siis kui inimene on koguduse liige või teoloog kui ka siis, kui ta Jeesuse kutset veel tähele ei ole pannud. Ettekande üks lähteprobleeme on „Miks järgis Jeesust tema maapealse elu ajal nii palju inimesi ja pärast seda veel rohkem? Oleme 2000 aastat peale kristluse sündi status questionis olukorras ja õigete küsimuste leidmine on korraga tõenäolisim tee mingite tulemuste saamiseks.“ Autor tõdeb, et uurides Jeesuse tähendust nii tema kaasaegsetele kui tulevastele põlvedele, seisame suure mõistatuse ees, kuna meil puuduvad selle müsteeriumi mõistmiseks analoogiad.

Religioonipsühholoog Tõnu Lehtsaar mõtiskleb inimese võime ja potentsiaali üle lahti lasta. Lahtilaskmine kannab endas positiivset võimalust vabanemiseks ning loob alati uue vabastatud olukorra. Lehtsaar selgitab, kuidas saab lahtilaskmist näha ühenduses usuga.

Head lugemist!

 

Tänases numbris:

Randar Tasmuth, Mäletatud Jeesus ja austatud Jeesus.

Tõnu Lehtsaar, Lahtilaskmisest.

Vallo Ehasalu, Köiega taevast ja maad ühendades. Kolmainupüha (Ef 1:3-6, 11-14).

Lõputööde avalikud kaitsmised Tartu ja Tallinna usuteaduskondades.

 

Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.

Vaata ka 2011.–2017. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama!

Print Friendly, PDF & Email
English