Arhiiv

Kannatusaeg (nr 327/ 16.3.2018)

Foto: Ergo Naab

 

Kuigi kannatusaja peamine mõte on tuletada meelde Kristuse lunastavaid kannatusi ja tema ristisurma meie eest, ei tähenda see, et me ei võiks sel ajal mõelda kannatustele ka üldisemalt – inimese kannatustele, inimkonna kannatustele, kannatuste kohale meie elus. Kuigi kristlik kuulutus rõhutab ühest küljest Kristuse surma ja kannatuste võrreldamatust, tunnistavad vähemalt kaks Uue Testamendi autorit – apostel Paulus ja Heebrea kirja meile tundmatu autor –, et meie kannatuste ja Kristuse kannatuste vahel on mingi salapärane side. Kirjas roomlastele ütleb Paulus, et meie, kes me oleme ristitud Kristusesse, oleme koos temaga maha maetud surmasse, oleme „kasvanud kokku tema surma sarnasusega“ (Rm 6:4–5). Heebrea kirja autor ütleb aga, et Jeesus, kes koges kiusatusi ja kannatusi, pidi neis saama „kõigiti vendade sarnaseks“ (Hb 2:17–18). Ehk aitavad Kristuse kannatused siis mõista meil sügavamalt ka inimlikke kannatusi ja oma inimeseksolemist.

Tänases numbris avaldame kaks käsitlust kannatusaja tekstide kohta. Esimeses avab EELK Usuteaduse Instituudi dekaan ja piibliteaduste professor dr Randar Tasmuth paastumaarjapäevaks antud perikoopi Rm 8–14. Teisena käsitleb sama õppeasutuse piibliteaduste professor ja ajakirja Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liige dr Jaan Lahe Suure Reede perikoopi Hb 5:7–10. Mõlemale Kristuse kannatuste üle mediteerivale tekstile on kirjutanud tõlgendusloolised ja liturgilised kommentaarid Harju-Madise koguduse õpetaja Joel Siim.

Tänases arvamusloos mõtiskleb koolitaja ja religiooniantropoloog Jaanus Kangur kannatusajale sobivalt mõistete „süü“, „karistus“ ja „andestamine“ kasutamise üle ilmalikus keelepuugis. Autor näitab, et nende mõistete puhul ei saa kuidagi mööda minna nende sügavamast, piibellikust tähendusest. Ehk näitab seegi kannatusaja kristliku ja üldinimliku tähenduse kokkukuuluvust.

Tänases numbris:

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, EELK perikoopide abimaterjal 7: paastumaarjapäev (Rm 8:1–4).

Jaanus Kangur, Räägime konfliktidest kiriku sõnavaraga.

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, EELK perikoopide abimaterjal 8: Suur Reede (Hb 5:7–10).

In memoriam: lahkus suur Göttingeni filosoof Günther Patzig (1926–2018).

Usuteaduskonda Tallinnas juhib dekaanina jätkuvalt professor Randar Tasmuth.

Marju Lepajõe kaitseb doktoritöö.

 

Kirik & Teoloogia ootab lugejate annetusi.

Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.

Vaata ka 2011.–2017. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama!

Print Friendly, PDF & Email
English