Arhiiv

Rahvuse loomine sada ja tuhat aastat tagasi (nr 324/ 23.2.2018)

Foto: Tõnu Tepandi

Aastatuhandeid tagasi valis Jumal välja ühe rahva ja lasi tal suureks kasvada. Selle rahva sünnilugu lugedes võib tõdeda, et ka neile järgnenud rahvad on oma loomisel teinud tegusid, algatanud traditsioone ja loonud sümboleid, sündival rahval on oma esimesed juhid. Kunagi algas rahva ja riigi loomine Punase mere lahutamisest ja üle Jordani minekust. Mõni tuhat aastat hiljem õnnestub ühel väikerahval Läänemere kaldal endale oma riik saada ‒ ja seda maailmasõja keerises, mil suuremadki rahvad riigita jäid. Ühe rahva alustrajavate tegude hulgas on Jeeriko müüride langemine ja linna vallutamine, hilisemal ajal ühe teise rahva jaoks on nendeks laulupeotraditsiooni säilitamine ja laulev revolutsioon.

Kirik & Teoloogia aastapäevanumbris tutvustame Martin Lipu mälestusteraamatuid. EELK Nõo koguduse juhatuse esimees Madis Kanarbik jälgib oma kirjutises Martin Lipu kujunemist tasakaalukaks rahvuslaseks, kes toetas Eesti alalhoidlikku arengut. Nõo koguduse eestvõttel ilmus 2017. aastal raamatuna teine osa Martin Lipu mälestustest. Martin Lipp meenutab eestluse jaoks olulisi isikud, kelle mõju teda tema elus on puudutanud. Rahva ja riigi loomise juurde on ikka kuulunud nimed, mille taga on suured teod, juhtimine ja vastutus. Kas need nimed on Mooses, Aaron ja Joosua või Hurt, Jakobson ja Koidula ‒ rahvas mäletab neid ja räägib nendest. Martin Lipu mälestusteraamat kõneleb ajast, kus viimati mainitud isikud oma loomingu ja valikutega eesti rahva eneseteadvuse kujunemist mõjutasid.

Igal rahval on keegi, kes paneb kirja selle esimese müüdi, rahvuse loomise loo, keegi, kes jutustab esimesena Joosepist ja vaaraost. Ja siis tulevad teised, kes müüti kordavad, uuesti mõtestavad, uuendavad või hoopis uue müüdi loovad. Eesti rahvuse kestmajäämise jaoks oluline müüdiloome saab puudutatud Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liikme Johann-Christian Põderi arvamusloos eesti identiteedi päästeoperatsioonist avatud ja dünaamilise Valdur Mikita loomingus.

Kiusatuste võitja Jeesuse üle mõtiskleb Kirik & Teoloogia selle nädala jutluses Tartu Ülikooli judaistika lektor Anu Põldsam.  Paastu- ja meeleparandusajal on hea mõelda ka sellele, mida see aeg meile tähendab. Paastu tähendus on loobumises, kuid missuguses loobumises? Anu Põldsam kirjutab: „Kuid palju kergem on loobumine millegi või kellegi nimel, millegi või kellegi hüvanguks, mõnd  suuremat eesmärki silme ees pidades. Loobuda ja seeläbi leida midagi palju enamat. Loobuda näiteks kallima, lapse või sõbraga koos olles oma nutitelefoni piilumast ning tõepoolest kuulata ja silmast silma vestelda.“ Või ehk loobuda rahvusriigi sünnipäeva auks naabri põrnitsemisest ja talle selle asemel naeratada?

Head vabariigi aastapäeva!

 

Tänases Kirik & Teoloogia numbris:

Madis Kanarbik, Eesti rahvuse ja riigi sünd kajastatuna Martin Lipu mälestustes.

Johann-Christian Põder, Mikita ja Anti-Mikita: ussiauk unistuste Eestisse.

Anu Põldsam, Kiusatuse võitmine ja loobumise läbi leidmine (Hb 2:17–18).

Kristlaste vastu suunatud Boko Harami terrorism Kamerunis ning rahulootus.

 

Kirik & Teoloogia ootab lugejate annetusi.

Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.

Vaata ka 2011.–2017. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama!

 

Print Friendly, PDF & Email
English