Arhiiv

Magna carta (nr 321/ 2.2.2018)

Narva Aleksandri kiriku laevõlv. Foto: Kerstin Kask

Täna on Tartu rahu aastapäev. Eesti õigusteadlane ja rahudelegatsiooni liige Ants Piip (1884–1942) on öelnud: Tartu rahuleping on „meie riigi ja rahva sõltumatuse ja vabaduse rahvusvaheline Suur Kiri, magna charta.“ Magna Carta oli  Inglismaa kuninga John Maata 1215. aastal  välja antud õigusakt, millega seati piirid Inglise monarhide võimule. Sellel dokumendil oli peale kuninga enda allkirja paavsti ja templirüütlite esindajate,  piiskoppide, abtide ja  aadlike allkirjad. Magna Carta tähendas, et kõik inimesed on sõltumata seisusest ja varandusest võrdsed Jumala, seaduse ja kohtu ees. Seda dokumenti  loetakse ka üheks tänapäeva riikide seadusandluse eelkäijaks ja nimetatakse  üheks tähtsamaks dokumendiks  demokraatia kujunemisloos.

Avaldame rahudelegatsiooni liikme Ants Piibu kõne, mille ta pidas 2. veebruaril 1936. aastal. Ise sündmustest osavõtjana kõneleb ta neist raskeist tingimustest, mis olid rahuläbirääkimiste taustaks: „Meie kõik, kes oleme vanas ja keskeas, mäletame oma isiklike kogemuste järgi väga hästi, nooremad teavad ajalooõpetuse ja ilukirjanduslikkude toodete kaudu meie Vabadussõja raskusi ja ohtusid, kus Eestil kui väikesel Taavetil tuli sõdida vägeva vaenlasega, enamlise Vene Koljat-sõjaväega. Samuti kui muistsel vana-seaduse ajal, seisis ka Eesti-Taavet oma püha õiguse eest, et saada peremeheks omas kodus, maa enese valitsejaks, elada iseseisva riigina siin päikese all omal vabal pinnal.“

Artiklite rubriigis avaldame Tartu ülikooli Lähis-Ida usundiloo dotsent Amar Annuse käsitluse „Usk nõidusesse ja tänapäeva maailm“. Annus kirjutab: „Nõidusesse uskumist võib seletada inimese kalduvusega liigselt omistada vaimu, kavatsusi ja eesmärke seal, kus neid ei ole. Seda tehakse „parem karta kui kahetseda“ ning „parim kaitse on rünnak“ põhimõtete järgi. Hüperaktiivsete sotsiaalsete moodulitega saab usku nõidusesse seletada, kui kellelegi või millelegi omistatakse üleloomulikke võimeid ning kurje mõtteid, plaane ja kavatsusi. Seda võidakse teha ka heas poeetilises keeles, nagu Babüloonia loitsud tunnistust annavad.“

Teoloog ja tõlkija Riina Ruut tutvustab Bingeni Hildegardi vastset tõlkeraamatud „Valik kirju”. „Bingeni Hildegard (1098–1179) on kahtlemata keskaegse õhtumaa üks silmapaistvamaid naisi. Tema austavatele tiitlitele Reini sibüll ja prophetissa teutonica, mis rõhutavad Hildegardi jumalikku kuulutaja-andi lisandus 2012. aastal veel üks eriti väärikas, kui paavst Benedictus XVI nimetas ta kiriku doktoriks, tunnustades nii ametlikult Hildegardi sõnumi aegu ja ajastuid ületavat iseloomu. Kas ja kuivõrd Hildegard ka tänapäeva inimest kõnetada suudab, võib eesti lugeja nüüd ise otsustada, sest Tallinna Ülikooli Kirjastuses on ilmunud tõlkevalik tema laialdasest kirjavahetusest.“

 

Head kaasamõtlemist!

 

Tänases numbris:

Ants Piip, Tartu rahu vaim. Kõne 2. veebruaril 1936.

Amar Annus, „Usk nõidusesse ja tänapäeva maailm“.

Riina Ruut, Bingeni Hildegardi sõnum.

Soome Oikumeeniline Nõukogu algatas arutelu vihakõne üle ühiskonnas.

 

Kirik & Teoloogia ootab lugejate annetusi.

Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.

Vaata ka 2011.–2017. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama!

Print Friendly, PDF & Email
English