Uudised ja oikumeenia

Kristlaste vastu suunatud Boko Harami terrorism Kamerunis ning rahulootus

Õp Robert Goyek Daga (Foto LML/ C. Kästner)

Kameruni Luterlike Vendade Kiriku liikmed elavad Boko Harami terroriohu all. Sõjaliste üksuste märklauaks on nii kirikud kui kirikuõpetajad. Kiriku president õp Robert Goyek Daga töötab rahu nimel, otsides dialoogi piirkonna mõõdukate moslemi juhtidega.

Kui õp Robert Goyek Daga läheb mõnda oma kogudust külastama, siis liigub ta piirkondades, mis on võõrastele sisenemiseks keelatud. Ka temal ei ole seal liikudes turvaline. Kameruni Luterlike Vendade Kirikul, mida Daga juhib, on kogudusi ka riigi kõige põhjapoolsemates osades, mida on tugevasti mõjutanud Boko Harami terrorism.

Loodes on Kameruni naaberriigiks Nigeeria ning kirdes Tšaad. Nii Tšaad kui Kamerun on Boko Harami sõjaväega Nigeerias sõjajalal. Kogu Tšaadi järve piirkond ning Nigeeria ja Kameruni piiril asuvad külad kannatavad terrorirünnakute all, mis on suunatud kristlaste, mõõdukate moslemite ja välismaalaste vastu.

 

Kaovad inimesed, kirikud, elatusallikad

„Boko Harami terrorism mõjutab meid palju. Ma kaotame oma [kiriku] liikmeid, me kaotame jumalateenistuspaiku, põlde ja kariloomi,“ ütleb Daga, meenutades viimastel aastatel toimunud kirikuõpetajate tapmisi ja röövimisi. Õp Jean-Marcel Kesvere juhtum jõudis meediasse 2014. aastal, kui Boko Haram röövis kaheksa lapse isa reidi käigus tema kodulinna Bagarami.

Kirik toetab nüüd tema perekonda, nii nagu ka paljusid teisi, kes on kaotanud oma kodud ja talud, põgenedes sõjaväe terrori eest. Enam kui 100 000 inimest on ümber asustatud piiriäärsetest küladest suurematesse linnadesse, et pääseda islamistliku terrori käest. „Kõige hullem on olukord vanurite jaoks, kes ei suuda joosta. Me võtame nad vastu oma kirikutes ja koolides ning anname abi,“ ütleb Daga. „Meil on palju ümberasustatud inimesi. See on meie raske elu tegelikkus [riigi] põhjapoolseimas osas.“

Kiriku ressursid on kahanenud alates sellest, kui Boko Harami kriis algas 2013. aastal. Paljud kirikuliikmed on kaotanud oma kodud ja elatusallikad. Varem olid nad talupidajad või kalurid Tšaadi järve piirkonnas. Kui Boko Haram ründas nende kodulinnu, põgenesid nad suurematesse linnadesse lõunas, jättes maha oma sissetulekuallika.

Poliitilise kriisi kõrval toimuvad ka looduskatastroofid. Nii nagu kõigis Kesk-Aafrika riikides, on ka Kamerunis väga kuiv aastaaeg ning vihmane aastaaeg, kuid kliimamuutuste tõttu on looduse ringkäik muutunud äärmuslikuks. „Iga viie aasta tagant on katastroof,“ ütleb Daga. „Jõed on tühjad, loomad surevad ja inimesed kannatavad. Hiljem tulevad vihmad väga jõuliselt ning üleujutused hävitavad kõik.“

 

Dialoog rahu nimel

Nii on diakoonia ja humanitaarabi muutunud Kameruni Luterlike Vendade Kiriku peamiseks tähelepanupunktiks. Kirikul on arendusosakond, mis koosneb 16 inimesest peakontoris ja 1200 inimesest, kes töötavad hädalistega. Nad koolitavad kogudusi põllumajanduse valdkonnas ning õpetavad, kuidas toimida põgenike ja ümberasustatud inimestega, kusjuures abi andmisel ei piirduta vaid oma kiriku liikmetega. „Me peame andma endast parima, et luua jätkusuutlik põllumajandus ja kariloomade pidamine, et toita meie inimesi,“ ütleb Daga. „Igal aastal jõuame me vahetult enam kui 12 000 puudust kannatava inimeseni.“

Õp Daga on ise alustanud dialoogi moslemitega. Asutatud on kohalik komitee, kuhu kuulub liikmena 15 religioosset ja noort juhti. Nende eesmärk on muuta ühiskond tundlikuks rahumeelse kooselu suhtes ning edendada dialoogi erinevate usuliste kogukondade vahel.

„Boko Haram väidab, et nemad on tõeline islam, kuid nad ei ole midagi muud, kui vaid vägivaldsed äärmuslased,“ ütleb Daga. Ühiselt samal meelel olevate Garoua, Maroua ja Mora mošeede usujuhtidega töötab Daga projekti kallal, mille eesmärk on kasutada haridust terrori vastu, mida põhjustab rühmitus, mille nimi Boko Haram tähendab otsetõlkes ’raamatud on patused’.

Daga näeb selles koostöös rahu ja turvalisuse lootust. „Alguses me kartsime,“ ütleb ta. „Kuid nüüd on meil väga hea suhe oma naabritega. Kirikuõpetajad, imaamid, traditsioonilised tervendajad, traditsioonilised juhid ja kohalikud võimud – me oleme kõik koos. Me kõik loodame, et saame elada rahus.“

 

Allikas: LML

Print Friendly, PDF & Email
English