Arhiiv

Kust leiame sõbralikku pilku, avali käsi? (nr 319/ 19.1.2018)

Foto: Karin Kallas

Sõbralik pilk, tervitavad sõnad, kaasa kutsuvad käed annavad märku sellest, et oleme kuhugi vastu võetud, kellegi poolt tervitatud. Seda on hädavajalik kogeda, et inimene ei tunneks end üksi jäetuna, ära tõugatuna. Inimene tahab olla vastu võetud, tahab, et tema olemasoluga arvestatakse, vajab, et teda tunnustatakse sellisena, nagu ta on, mitte ei esitata tema tunnustamiseks tingimusi. Paraku on igal ajal ja igas ühiskonnas nii üksikisikud kui inimeste rühmad, kes ei saa osa sellisest tunnustusest, isegi mitte kõige elementaarsemal tasandil – neid ei peeta tervituse väärilisekski, hullemal juhul ei peeta inimesekski. Kuid ärgem arvakem, et diskrimineerimine meistki kaugel on – mõelgem, kellest meie teadlikult või alateadlikult eemale hoiame, altkulmu vaatame või üldsegi ignoreerime.

Tallinna vangla kaplan Reet Eru kirjutab seekordses arvamusloos seksuaalvähemuste olukorrast kirikus. Välja koorub terve inimrühm, kelle suhtes ollakse umbusklikud, keda ei peeta võrdväärseks, keda stigmatiseeritakse. Õnnetuseks on kiriku ja homoseksuaalide suhe kirjeldatav väljendiga „kirikukujuline haav südames“. Kas jagub kirikul armu, sallivust ja võrdsustunnet ka suhtes nende tõrjututega? Või on ka tõrjutute seas rohkem ja vähem tõrjutud – ühed, keda võib teatud tingimustel tervitada, ja teised kelle jaoks armastust ei jagu?

Avaldame Luterliku Maailmaliidu 2016. aastal vastu võetud dokumendi „Kirik avalikus ruumis“ teise osa. Kui kirjeldada seda, milline võiks olla kirik avalikus ruumis, siis võiks ta just olla avali kätega, inimest tervitamas, lohutamas, julgustamas. Dokumendis on nimetatud kirikule mõned juhtnöörid: luua usaldussuhteid, astuda välja ebaõigluse vastu, avastada lootuse märke. Kirik peab olema oma ülesande kõrgune, kuid see kõrgus pole taevas, vaid kõigi inimeste juures, kõigi inimeste vahel. Kuidas astuda madalale, alla rahva sekka?

Seekordne mõtisklus otsib tuttavaid märke, suundi ja teeviite linnas ja looduses ringi ekseldes. Milline märk võiks eksinule parem olla kui sõbralik pilk ja tervitus? Eksinuid ja oma teerada otsijaid on palju meie kõrval ja ehk on täna just meie kord ulatada käsi ja julgustuseks sammuda koos eksinuga edasi.

Head lugemist!

 

Tänases numbris:

Luterlik Maailmaliit, Kirik avalikus ruumis, 2. osa.

Reet Eru, Seksuaalvähemused ja kirik.

Grace, Orienteerumismängud eluväljadel.

Lundi rist paigutati Kirikute Maailmanõukogu oikumeenilise keskuse kabelisse.

 

Kirik & Teoloogia ootab lugejate annetusi.

Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.

Vaata ka 2011.–2017. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama!

Print Friendly, PDF & Email
English