Uudised ja oikumeenia

Luterliku Maailmaliidu president Musa kohtus paavst Franciscusega

LML president peapiiskop dr Panti Filibius Musa ja paavst Franciscus Vatikanis (foto: LWF/A. Danielsson)

Luterliku Maailmaliidu (LML) president peapiiskop dr Panti Filibus Musa kohtus 7. detsembril 2017 Vatikanis paavst Franciscusega. Oma kõnes tänas Musa paavsti reformatsiooni 500. aastapäeva oikumeenilise tähistamise eest ning tundis rõõmu suhete tihenemise üle kahe kiriku vahel.

“Teie kohalolu ja osalemine reformatsiooni ühisel mälestusteenistusel Lundis oli meie jaoks oluline kingitus. See oli pöördepunktiks katoliiklaste ja luterlaste suhetes, kus mineviku konfliktid ei varjuta enam meie suhteid, vaid need on kantud ühtsusest, mis on Püha Vaimu and,” ütles Musa.

Lundi ühispalvust meenutades kinnitas paavst Franciscus: “Meie jaoks oli oluline kohtuda ennekõike palves, sest ühtsuse and ei kasva ega õitse usklike seas mitte inimlike ettevõtmiste tulemusena, vaid Jumala armust. Ainult palvetades saame üksteisest hoolida. […] Palve on kui kütus teel täieliku ühtsuse poole.” Pärast tervitussõnu kutsus paavst kõiki kohalolnuid üles ühiselt Meie Isa palvet palvetama. Musat, kes on Nigeeria Luterliku Kristuse Kiriku peapiiskop, saatsid kohtumisel seitsme LML-i piirkonna asepresidendid, LML-i peasekretär dr Martin Junge ja teised osaduse büroo töötajad.

LML-i president kõneles julgustavatest lugudest mitmel pool maailmas, kus Lundi ühispalvuse järel toimusid ühised palvehetked ja avanesid uued ühised usu tunnistamise võiamlused. “Me ülistame Jumalalt kõigi nende andide eest,” lisas ta. Musa tõi näiteks Kolumbia, kus LML-i Maailmateenistus ja Caritas tegutsevad üheskoos rahu nimel ühiskonnas. Kristuse ihu osadus “väljendub kõige ehedamalt siis, kui ta toob kaasa meie elus sellise muutuse, et hakkame elama tõeks armastuse kaksikkäsku.”

Paavst Franciscus sõnas, et Jeesusele lähemale jõudmiseks vajame “konkreetseid samme ja väljasirutatud käsi. See tähendab esmajoones heategevusele pühendumist, vaeste ja rõhutute poole pilgu pööramist.”

Musa sõnul oli Lundi palvus lootusemärgiks just eri konfessioonidest segaperedele, “kes jagavad oma elus kõike muud peale leiva ja veini” armulaual ning see on “eriti valusaks meenutuseks sellest lahtisest haavast.”

Ta avaldas lootust, et luterlaste ja katoliiklaste dialoog saab olema rikastatud “pastoraalse oikumeeniaga”, mis tähendab “ühises kutsumuses oma inimeste kõrval kulgemist, nende lugude kuulamist ning palves Jumala kutse äratundmist kiriku jaoks, Jumala rahva eest hoolitsemist Tema ande laiali jagades.” Ta lisas, et “armulaud ei ole mitte ainult meie ühise teekonna eesmärk, vaid meie suhete kese ning usu teekonna teemoon,” eriti eelnimetatud perekondade jaoks.

Viidates luterlaste ja katoliiklaste vastastikku võetud kohustusele reformatsiooni 500. aastapäeva ühisel meenutamisel, rõhutas Musa, et “me oleme alustanud pöördumatut teekonda konfliktist osaduseni ja me ei taha enam kunagi sellelt lahkuda.” Paavst lisas: “Me oleme samuti kutsutud olema valvsad kiusatuse suhtes poolel teel seisma jääda. Nii vaimulikus kui ka kiriklikus elus tähendab seismajäämine tagasiminekut.”

Musa valiti LML-i presidendiks mais 2017  maailmaliidu 12. Täiskogu poolt Windhoekis, Namiibias. Täiskogu kinnitas ka LML-i nõukogu liikmed, kelle hulka kuuluvad piirkondlikud asepresidendid õp. dr Jeannette Ada Epse Maina (Aafrika); Desri Maria Sumbayak (Aasia); peapiiskop Urmas Viilma (Kesk- ja Ida-Euroopa); praost Astrid Kleist (Kesk- ja Lääne-Euroopa); peapiiskop Antje Jackelén (Põhjamaad); õp. dr Nestor Friedrich (Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkond) ja piiskop Elizabeth A. Eaton (Põhja-Ameerika).

 

Allikas: Luterlik Maailmaliit

Print Friendly, PDF & Email
English