Arhiiv

Kas kõik on Jumala tahe? (308/ 3.11.2017)

Foto: Karin Kallas

„Alguses oli sõna” (Jh 1:1): Piibli koht luterliku osaduse elus. Luterliku hermeneutika uurimisdokument.” Sellist pealkirja kannab Luterliku Maailmaliidu avaldus aastast 2016, mille eestikeelse tõlke Kirik & Teoloogias avaldame. Selle nädala numbris saab lugeda dokumendi esimest osa, peatükke teemadel „Piibel ja selle tõlgendamine kui luterlike kirikute tähelepanu kese” ning „Mida tähendab sola scriptura? Piibli lugemine luterliku reformatsiooni valguses”. Üks igavesti kestev põhiküsimusi selles on „Kuidas me Piiblit loeme? Kuidas me seda tõlgendame?” Täiesti arusaadavatel põhjustel ei olnud Jeesus lugenud Uut Testamenti. Kuidas oleks Jeesus – Uue ja Vana põhisisu ning meie usu alustaja – tõlgendanud Uut? Või teatud osi sellest. Kas me teame? Auväärt teoloogiadoktor Evald Saag õpetas kunagi, et pole õige tõlgendada Jeesust Pauluse kaudu, vaid vastupidi. Alguses oli ju sõna? Mihhail Bulgakov on oma „Meister ja Margaritas” üsna kriitiline Sõna tõlgendamise osas, kui laseb Jeesusel öelda evangelist Matteuse teksti kohta, et Tema küll pole midagi niisugust rääkinud, ja Temast on valesti aru saadud.

„Homoseksuaalsusest – mitte porno, vaid romantiliste filmide tasandil”, sellist pealkirja kannab üks tänastest arvamuslugudest auväärse teoloogiadoktori Roland Karo sulest. Autori arvamus sisaldab ka väga olulist dokumenti eesti keeles, „WMA (World Medical Association) avaldus inimese seksuaalsuse loomulikest variatsioonidest” (vastu võetud 64. üldkogul Fortalezas, Brasiilias, oktoobris 2013). Kas Soodoma ja Gomorra hävitati inimeste homoseksualismi tõttu? Või hoopis seetõttu, et nad olid äärmiselt külalislahkuseta ehk äärmiselt sallimatud üldsusest erinevate suhtes? Kas kõik juhtus ikka sääraselt, kuidas loeme Vanast? Kas homoseksualism on haigus? Teadus ei ütle midagi patu kohta. Kas ei ütle? Mida ütleme meie oma fantaasiates teise inimese kohta? Ja nüüd üks küsimus: kas mees ja naine, olles kristlikus abielus, tohivad Sõna kohaselt harrastada naudingu eesmärgil anaalvahekorda? Mida ütles selle kohta Jeesuse tõlgendaja Paulus? Kui siin jätkata piinlikke küsimusi, siis, kas kristlikus abielus olevad mees ja naine tohivad harrastada oraalvahekorda? Mida ütles selle kohta Jeesuse tõlgendaja Paulus? Ja edasi, kas inimene tohib iseennast seksuaalselt rahuldada? Mida ütles …? Kui palju sõltub meie tõlgendus meie fantaasiatest enda jaoks tehtud tabude kohta? Kui palju teadusest? Aga kas orja tohib pidada (Ef 6:5)?

„Sakraalne ja profaanne”, sellist pealkirja kannab meie tänane teine arvamuslugu auväärse EELK pastori Merike Küti sulest. Kuhu me tõmbame piiri? Millistel alustel? Sõna alusel? Vana-vanasõna ütleb, et püha jaoks on kõik püha. Saagem siis pühadeks! Selle protsessi käigus me aga tõmbame piirid. Tähendab siis see ju, et mittepühad otsustavad, mis on püha. Näiteks, kas on olemas olnud pühasid ehk kristlikke ühiskondi? Praegused ju pole. Välja arvatud Poola, kelle kuningaks on  Jeesus Kristus. Meie fantaasiates küll. Aga pühasid kristlikke kirikuid? Vastamiseks peame alustama terminite „püha” ja „kristlik” tõlgendamisest. Ja oleme niimoodi igapäevaselt tagasi alguses, Sõna juures.

„Saladuslik loodu”, niimoodi on pealkirjastanud meie tänase mõtiskluse auväärne EELK pastor Mikk Leedjärv. Kui tõmmata tema mõtisklusest joon meie tänase numbri põhiteemale, tõlgendamisele, siis peame endale tunnistama, olles ausad eneste vastu, et meie tänane tõlgendus Sõnast, mis toetub eilsele tõlgendusele, muutub kehtetuks ehk saab mullaks tulevikus. Meie oma tarkusega oleme täielikult mööduv nähtus, ole sa „konservatiiv” või „liberaal”. Aga Sõna jääb endiselt saladuslikuks, seda tunnistab meile Piibli uurimise ajalugu.

Head lugemist teile, head lugejad. Olge vaprad, ja teadke, et Tõde on suurem meist igaühest.

 

Tänases numbris:

Luterlik Maailmaliit, „Alguses oli Sõna“ (Jh 1:1): Piibli koht luterliku osaduse elus. Luterliku hermeneutika uurimisdokument, 1. osa.

Roland Karo, Homoseksuaalsusest – mitte porno, vaid romantiliste filmide tasandil.

Merike  Kütt, Sakraalne ja profaanne.

Mikk Leedjärv, Saladuslik loodu.

Anglikaani osadus kinnitas õigeksmõistuõpetuse ühisavaldust 31. oktoobril toimunud pidulikul jumalateenistusel.

ILMUNUD: „Reformatsioon 500 – vaimsus, kultuurimõjud, perspektiivid“. Kõne raamatu esitlusel Tallinna toomkirikus usupuhastuspühal, 31.10.2017.

 

Kirik & Teoloogia ootab lugejate annetusi.

Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.

Vaata ka 2011.–2016. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama!

Print Friendly
English