Arhiiv

Jumal tabab alati märki (309/ 10.11.2017)

Foto: Kadri Lääs

 

Tänases Kirik & Teoloogia numbris jätkub Luterliku Maailmaliidu avaldus „Alguses oli Sõna“ (Jh 1:1): Piibli koht luterliku osaduskonna elus. Luterliku hermeneutika uurimisdokument”. 

Seda dokumenti kinnitab imeliselt ja ilmekalt Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liikme Kreet Auni isiklik kogemus bibliodraamast Piibli tekstidele. Need on kaks erinevat allikat, aga nende kogemused ja sõnum on üks. Kas sellepärast, et tegemist on luterlastega? Üks asi, mis neid iseloomustab, on julgus. Usujulgus, mis tunnistab: „Erinevates kontekstides ilmnev tähenduste paljusus rikastab piiblitekstide algset tähendust. See on piibliuurimise tõeline ülesanne.” Jumal kõnetab inimest, „bibliodraama rühmas osalemine on andnud mulle kogemuse, et kaks-kolm tuhat aastat tagasi kirja pandud Piibli tekst kõneleb kaasaegsele inimesele.” Luterlikud teoloogid on sellise kogemuse kokkuvõtnud nimetatud avalduses näiteks selliselt: „Kui Piibli autorid kasutavad uue argumendi või olukorra jaoks pühakirjaviiteid, nagu evangelistid ja Paulus seda teevad, lähevad nad tagasi tsiteeritava Pühakirja juurde. Seda tehes nad lihtsalt ei korda teksti, vaid pigem loevad seda uuesti oma konkreetse olukorra valguses.” Inimene ei ole staatiline olevus, ega Jumal, „bibliodraamas kogetud piiblilood tulevad ju ikka ette ka teises kontekstis. Kui kuulen pühapäevase jumalateenistuse ajal mõnd bibliodraamas läbi tehtud lugu, siis tulvab hinge soojus. Lugu tundub omane ja kõnetab aina uuesti ja uuesti. Ka järgmine kord, järgmisel kokkupuutel, järgmisel kuulmisel või lugemisel.” Jumal on üha uuesti uus, seesama Jumal, keda me Vanajumalaks nimetame. Seetõttu saab Martin Junge kirjutada nimetatud avalduse eessõnas: „Seoses 2017. aastal tähistatava reformatsiooni 500. aastapäevaga soovis luterlik osaduskond pöörduda uuesti oma teoloogiliste juurte ja identiteedi juurde.” Jumala juurde, kes ilmutab ennast oma Sõnas eile, täna ja homme. 

Ja inimeseks saanud Jumal tuli Samaaria naise juurde, kõnetas teda, luges teda, ning sellest inimesest sai esimene kristlane Jeesuse-aegses Samaarias, nagu kirjutab tänases Kirik & Teoloogia jutluses auväärne pastor ja teoloogiadoktor Jaan Lahe. Sellest loost on õppida, et iga kristlane on teoloog, teoloogiliselt põhjendades, sest igas neis on Püha Vaim, Jeesuse Vaim. Ja iga kristlane on sääraselt tõlgendaja, mille esmaseks väljenduseks on tunnistus – Jeesus on Päästja. Selle aluseks aga kogemus, nagu ütleb tänane jutlus: „Meiegi kohtumine Jeesuses ilmunud uue olemise ehk Jumala riigiga on tavaliselt ootamatu – me ei oska iial aimata, kus ja millal see meile osaks saab. Aga kui see on sündinud, ei ole meie elu enam endine, sest meis on tärganud üks uus võime, mis on uinuvas olekus küllap olemas igas inimeses, ent mida saab äratada vaid Jumal – võime uskuda.” Mitte võime uskuda, et Jumal on olemas, vaid usk kui usaldus Jumala suhtes ja uue tegelikkuse tajumine, „see avab meie vaimusilmad nii, et me suudame näha kaugemale argitõelisusest, oma poolikusest ja piiratusest ning hoomata juba siin ja praegu uue olemise, uue maailma kontuure, mis on sisenenud meie aegruumi koos Jeesusega ja tema isikus”.  

Kirik & Teoloogia kolleegium soovib teile head ja ilusat lugemist, väljakutsuvat lugemist, Jumala lugemist ja enda lugemist. See tähendab, Piibli lugemist, eelkõige. Ja pähe, südamesse õppimist valguses, et Jeesus Kristus on iga inimese Päästja. Seda viimast kuulutab kirik ja seda õpetab kiriklik teoloogia. Kõik muu on teisejärguline. 

 

Tänases numbris:

Luterlik Maailmaliit, „Alguses oli Sõna“ (Jh 1:1): Piibli koht luterliku osaduse elus. Luterliku hermeneutika uurimisdokument, 2. osa.

Kreet Aun, Bibliodraama kui viis jõuda Piiblile lähemale.

Jaan Lahe, Uue olemise vägi (Jh 4:39–42).

Brüsselis toimus kõrgetasemeline Euroopa usujuhtide kohtumine Euroopa Liidu esindajatega.

 

Kirik & Teoloogia ootab lugejate annetusi.

Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.

Vaata ka 2011.–2016. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama!

Print Friendly
English