Arvamused

Teoloogiat õppijate võimalused sügisel 2017

Me alustame seda õppeaastat 500 aastat peale reformatsiooni algust ja sada aastat peale suurt revolutsiooni Venemaal. Maailmast ei ole kunagi puudunud keerulised ajad, kus kannatused vahelduvad võimalustega, ent viimaste päevade pingete keskel ei oska arvata, missuguseid uudiseid homme kuuleme. On vaja teadvustada ohte, et nende tagajärgi ennetada, ent oluline on näha meil olevaid võimalusi ja süvendada oskust teha õigeid otsuseid.

Pinged ja nendega kaasnevad võimalikud tulevikustsenaariumid nõuavad, et toodaks selgemalt esile usulised ja kultuurilised põhiväärtused, mis üksikisikut, kirikut ja rahvast kannavad ning mille murendamine murendab ka rahva selgroogu. Teoloogiaõpingud tähendavad ka elu ja saatuse küsimuste vaagimist ning nende välja ütlemist, ning siis saab selgemaks ka kiriku roll, võimalused ja kohustused.

Uue iseseisvusaja 26 aasta tööd ja saavutusi ei tohi lasta sattuda ohtu. Kummalisel moel elavnevad rahvuslikku iseteadvust alla suruvad ja aatelisust murendavad jõud, kus tõe, tõepärasuse ja vale kombineerimise abil moraalset segadust tekitatakse. Meie rahvas ja meie kirik jagavad saatust ning vastutust. Kummalistele survetele vastu astudes ühendame oma jõud Eesti saavutuste kaitseks. Hiljuti tuletas filosoof Eduard Tinn meelde, et aatelisuse puudumisel lakkame olemast eestlased. Mati Hint hoiatas, et võõras ja reetlik vaim maad ei võtaks (Maaleht 35 [31. august 2017]) ning teoloog Marju Lepajõe rõhutas, et rahvuslikkust tuleb jaatada ja selle üle uhke olla.

Rõõmuhelgina lisan veel juurde vabariigi presidendi Kersti Kaljulaiu vastuvõtul Roosiaias parima kõne pidanud noore dirigendi ja helilooja Rasmus Puuri visiooni ja andumuse. Ta on noor mees, kes usub aadetesse ja töötab nende nimel. Eesti elujõud, veendumused ja iseolemise julgus ning rikkus on saanud tema töö kaudu toetatud. Ta on üks paljudest noortest lootuse kandjatest vanima kaardiväe, Ülo Vooglaiu, Mati Hindi ja teiste kõrval.

Kuidas avaldub siin teoloogia? Vastutusena selle maa, rahva, laste ja noorte ees. Hoolena, et anda meie koolidele, haridusele, vaimulaadile, meelsusele, mõtteerksusele, lootusele ja teotahtele lisaväärtus, hing ja värskus. Täna me näeme, et üheks lootusrikkaks vastuseks sellel ebaselgel ajal olete teie, sellel aastal usuteadust õppima tulijad. Selleks lootuseks on teie äratundmine ja tahe osaleda Jumala töös, astuda õppeasutusse, mis paratamatult jätkab ühiskonnas teisitimõtlemist selleks, et vaimne tervis ja sisuline kriitikameel võiksid rahva hulgas ka laiemalt alles jääda ning ülesehitavat panust anda.

Mitmed tänased sisseastujad osutasid vestlustes oma tunnetatud vajadusele tõelise seesmise kasvamise järele, luterliku mõttekultuuri viljelemise ja teiste usuteaduse õppimisel esile tulevate väärtuste järele. Meie uued üliõpilased jagunevad ära kolme õppekava vahel, kus igal õppekaval on oma erijooned, kuid üks kandev usulisest mõtlemisest ja veendumusest kasvav alus. See teeb õppekavad omavahel üksteist täiendavaks ja õppijad üksteist toetavaks.

Nii toimib kolme õppekava vaheline sünergia, mis avaldub muu hulgas ka nendel õppesessioonidel ja muudel ettevõtmistel, kus kõigi kolme õppekava inimesed omavahel kohtuvad ja midagi koos teevad. Instituut on õppejõudude, üliõpilaste, majatöötajate, meid kandva kiriku, aga ka meie kõigi oma pereliikmete ühine rikastamise ja õnnestamise kese. Usuteaduse õppimisel ja evangeeliumi kuulutamisel on suur moraalne tähendus meie maale ja rahvale. Meil on ülesanne ja kasvav püüd puhastada ja tugevdada moraalset kompassi Eestimaa inimeste südametes.

Õppimine on rõõmu allikas, aga ka tõsine töö. Järgnevalt pöörame pilgu ühele meie ees seisvale ülesandele. See on teoloogiliste põhiainete süvatundjate järelkasvu tagamine.

EELK Usuteaduse Instituudi peamine rajaja, kauaaegne Vana Testamendi professor Evald Saag on öelnud, et teoloogile-pastorile ei maksta palka mitte selle eest, et ta jumalateenistusi peab, see on tema endastmõistetav töö. Talle makstakse palka selle eest, et ta on asjatundja. Nõukogude ajal oli palju neid üliõpilasi, kes õpingute ajal sellessamas instituudis suurt lisatööd tegid. Oma koolituse just instituudist said Toomas Paul, Kalle Kasemaa ja teised.

Head õpingute alustajad, leidke endale need valdkonnad ja kitsamad teemad, mida enda jaoks ja teaduslikult tähtsateks peate ja omandage siis juba õpingute ajal nende valdkondade osas teadmised eksaminõudeid ületava varuga. Selleks aitavad teid õppejõud. Siin täna olijate hulgas on need, keda on mõne aasta pärast vaja asjatundjatena.

Mis on õppimine ja missugused teoloogiaõpingute võimalused?

1. Õppimine on avastusretk, matk, kus parim tee ei ole otse läbi linna, vaid nagu Valdur Mikita mõttest järeldub, küla kaudu. Läheme mööda looklevat teed, ümber pajusalu ja kahara pähklipuu. Me näeme ja õpime. Käimine on õppimine, kohalolek on siinses elus ajutine peatushetk.

2. Õppimine on pikemate tekstide ja lugude lugemine, nende terviku hõlmamine ja nende väärtuse uuesti avastamine ning ausse tõstmine

3. Õppimine on teoloogi identiteedi ja enesehinnangu kujundamine.

4. Õppimine on ühistegevus, milles omavahel kokku lepitakse. Päris õigeid lepinguid teevad vaid vabad osapooled, vabad õppejõud ja vabad üliõpilased, Jumala armu poolt vabastatud inimesed.

Me oleme need, kes ühelt poolt hoiavad kokku, toetavad üksteist nende akadeemiliste nõuete täitmisel, kus me ei saa oma ülesande ja staatuse pärast teha akadeemilisi järeleandmisi, aga kus koostöös on kõik ette tulevad raskused ületatavad. Me oleme need, kes teiselt poolt annavad omandatu ühiskonnale edasi ja ulatavad käe nende suunas, keda suudame ise valgustada ja juhatada. Siis muutub meie ümbrus valgemaks.

Kuidas on lood tulevikuga? Mis on tulev? Kes on tulev? Kas meil on osa tuleviku kujunemises? On küll, siis kui meil on usku ja ideid, mida on võimalik tulevikus realiseerununa kohata, kas siis teiste poolt vastu võetud ideedena või kuidagi materialiseerununa.

Seniks aga elame nii, et me jõudu kogununa suundume ja sirutume ettepoole ja väljapoole, aidates õgvendada ligimeste keerulisi teid ning püüdes lihtsalt aidata kõikjal, kus vaja ja võimalik. Õppigem ja elagem nii, et me aitame muuta asjade kulgu seal, kus see on meie võimuses, ja seal, kus selleks avaneb võimalus.

Teoloogiaõpingute saateks professor Evald Saagi poolt aastakümneid tagasi sageli rõhutatud piiblisõna: „Kui te ei usu, siis te ei püsi“ (Js 7,9).

 

Randar Tasmuth (1955), dr. theol., on EELK vikaarõpetaja ja EELK Usuteaduse Instituudi Usuteaduskonna dekaan, Uue Testamendi professor.

Print Friendly
English