Artiklid

Soolise õigluse põhimõtted, 1. osa

Eessõna

Piibli üleskutse õigluse eest seista on meie osaduse enesemõistmise keskmes. Jumala arm vabastab meid, liidab meid Kristuses ühte ja võimaldab elada ja üheskoos töötada õigluse, rahu ja lepituse heaks.

Luterlik Maailmaliit (LML) on võtnud endale kohustuse olla kaasav organisatsioon ja võimaldada naistele ning meestele täielik ja õiglane osalemine kiriku ning ühiskonna elus, selle otsustamisprotsessides, tegevustes ja programmides. LML vaatab tagasi oma otsuste ajaloole ja tegevustele, milles see kohustus väljendub.

LML-i soolise õiguse põhimõtted, vastu võetud LML-i nõukogu poolt 2013. aastal, on vahend osaduses kaasatuse suurendamiseks. Need on välja kasvanud liikmeskirikute kogemustest erinevate osapoolte kaasamisel, neid on rikastanud meie luterliku identiteedi piibellikud ja teoloogilised alused ning need on meile juhtnööriks ja vahendiks regioonide tegevus- ja arengukavade konteksti paigutamisel ning soolise aspekti tähtsustamisel eri valdkondi läbiva prioriteedina kogu osaduse tegevuses.

Sarnaselt LML-i varasemale pühendumusele naistevastase vägivalla ületamisele ning naiste toetamisele juhtivatel ametikohtadel on soolise õigluse põhimõtted järjekordne verstapost teel LML-i kaasatuse visiooni elluviimisel.

Käesolevas dokumendis välja töötatud plaan pakub võimaluse osaleda muutusi toovates liikumistes, suhetes ja struktuurides. See on üleskutse kõigile – eriti kirikujuhtidele, teoloogidele, naistele ja meestele juhtivatel ametikohtadel ja otsustamisprotsessides, projektide ja programmide juhtidele – käsitleda soolist õiglust usu küsimusena. Seega, sooline õiglus viitab kirikuks olemise olemuslikule mõõtmele ja selle prohvetlikule häälele avalikus ruumis.

Soolise õigluse põhimõtted jõuavad teie ette ajal, kui naised on jätkuvalt silmitsi väljakutsetega kirikus ja ühiskonnas ning kus nii naised kui mehed kuulevad Jumala pidevat kutset, et meie suhted oleksid rajatud õiglusele. See dokument on avaldatud ajal, kui LML-i osadus kuuleb kutset pidevaks uuenemiseks (semper reformanda), valmistudes luterliku reformatsiooni 500. aastapäevaks 2017. aastal. Ma usaldan selle teie kätte palves uurimiseks ja mõistmiseks, nii et see leiaks tee ja väljenduse kiriku elus ja struktuurides. Kuna sugudevahelised suhted on samuti allutatud Jumala muutvale väele, on neid võimalik uuendada ja muuta õiglasemaks ning võrdsemaks.

Õp Martin Junge
Peasekretär
Luterlik Maailmaliit

 

Üheskoos teel soolise õigluse suunas: õpetlik teekond

„Püstita enesele märgikivid, aseta teeviidad, pea meeles maanteed, rada, mida oled käinud!“ (Jr 31:21).

LML-i osaduses toimuv arutelu soolise õigluse üle annab oma panuse laiemasse refleksiooni, kuidas me soovime õpetada, õppida, olla kaasteeliseks, manitseda ja vastastikku üksteist toetada teel konkreetse väljenduse leidnud inklusiivse osaduse suunas. LML-i soolise õigluse põhimõtted toetuvad reeglitele ja põhimõtetele, mis annavad suuna konkreetsetele sammudele soolise õigluse rakendamisel. Need on abiks tegevuskavade elluviimise protsessis erinevates situatsioonides.

Me loeme:

„Issanda Seadus on laitmatu,
see kosutab hinge;
Issanda tunnistus on ustav,
see teeb kohtlase targaks.
Issanda korraldused on õiglased,
need rõõmustavad südant;
Issanda käsk on selge,
see valgustab silmi.
Issanda kartus on puhas,
see püsib igavesti;
Issanda seadused on tõde,
need on kõik õiged;
need on ihaldatavamad kui kuld
ja kui palju selget kulda,
ja need on magusamad kui mesi
ja kui kärjemesi.“ (Ps 19:8-11)

Piibellik pilt seadusest ja korraldustest, mis kosutavad hinge ja rõõmustavad südant, aitab naistel ja meestel taasluua oma suhetes õiglust ja väärikust.

Käesolev dokument on jagatud kahte ossa: soolise õigluse põhimõtted ja soolise õigluse põhimõtete metodoloogia.

LML-i soolise õigluse põhimõtted annavad raamistiku, kuidas rakendada soolise õigluse osas võetud kohustusi osaduse kõigil tasanditel.

 

Soolise õigluse põhimõtted

LML-i osaduse arusaam soolisest õiglusest on võetud kokku kümnesse põhimõttesse. Need võtavad kokku soolise õigluse tähenduse osaduse jaoks; need on läätsed, mille läbi hinnata osaduse tegevusi, ning suunamärgid või teetähised osaduse teekonnal soolise õiguse poole.

 

Soolise õigluse põhimõtete metodoloogia

LML-i soolise õigluse põhimõtete metodoloogia annab töövahendi soolise õigluse põhimõtete rakendamiseks kohalikus kontekstis, nii regionaalselt kui ka liikmeskirikutes.

Seda protsessi jälgitakse piirkondlike võrgustike kaudu, mis on seotud LML-i regionaalsete avaldumisvormidega. Globaalsel tasandil teeb peasekretär LML-i nõukogule ülevaate LML-i soolise õigluse põhimõtete rakendamisest osaduses.

Selleks et huvitatud grupid liikmekskirikutes suudaksid programmid ja protsessid lihtsamalt omaks võtta ja omaksid neile paremat ligipääsu, arendatakse metodoloogiaid ja töövahendeid. Eesmärgiks on asutada õpperühmi ja praktikagruppe, kus jagada teadmisi ning tulemuslikult üksteist vastastikku toetada.

 

 

Piibellik alus ja põhjendus

„Alguses lõi Jumal taeva ja maa. Maa oli tühi ja paljas ja pimedus oli sügavuse peal ja Jumala Vaim hõljus vete kohal. /–/ Ja Jumal vaatas kõike, mis ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea.“ (1Ms 1:1–2, 31a).

Esimese Moosese raamatu loomislood on loomisjutustused, mis tuletavad meile meelde, et kõik loodu on täielikult sõltuv Jumalast. 1. Moosese raamatu 2. peatüki loomislugu kasutatakse sageli väitmaks, et mitte ainult inimkond ei eksisteeri vastandites, vaid ka üks inimese vorm (meessugu) on ülem teisest (naissugu). Samas võib 1. Moosese raamatu loomislugusid mõista ka selle idee väljendusena, et kõige olulisem erinevus on Jumala ja loodu ning mitte mehe ja naise vahel. Loodu sõltub Jumalast – see on primaarne teoloogiline suhe, mis puudutab loomist.

Põhimõtteline eristus Jumala ja loodu vahel on kujundatud armastusest, mitte välistavast soolisest binaarsusest inimkonnas või inimeste omavahelistes suhetes. Vaatamata sellele, et loomislugusid on mõnikord loetud nii, et nad toetavad mitte ainult sugude eristamist, vaid ka naissoo alavääristamist meessooga võrreldes, viitab põhjalikum lugemine selle paikapidamatusele.

Teine lähtepunkt võiks olla võrdsus (vrdl 1Ms 1:27). Jumal lõi kõik võrdsetena. Jumal kutsub ka kogu inimkonda võrdselt osalema jagatud juhtimiskutsumuses, et kanda hoolt Jumala pideva loomise eest. Sellises 1. Moosese raamatu lugemise viisis kajastuv hoolitsemise ja armastuse eetika rõhutab soolise võrdsuse eetikat, sest ülekaalu saavad külalislahkus, armastus ja erinevuste aktsepteerimine, tulenevalt sellest, et inimesed elavad alati Jumala palge ees või tema kohalolus. Inimesed on üheskoos kutsutud hoolt kandma üksteise ja kogu loodu eest.

„Ja Jumal ütles: „Tehkem inimesed oma näo järgi, meie sarnaseks, et nad valitseksid kalade üle meres, lindude üle taeva all, loomade üle ja kogu maa üle ja kõigi roomajate üle, kes maa peal roomavad! Ja Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja naiseks.“ (1Ms 1:26–27).

Pühakiri on aluseks kaasamise põhimõttele. Nagu võime lugeda evangeeliumitest, oli Jeesuse viis naistega suhtlemisel avatud, kaasav, osalema kutsuv ja taastav. Piibel tunnistab, et Jumala sõna on üliküllusliku elu sõna kõigile – meestele ja naistele.

Võrdsete osadusena on kirik kutsutud ristimise läbi prohvetlikult kuulutama ja praktiseerima kaasatust. Nagu me loeme Pauluse kirjast galaatlastele 3:27–28: „/–/sest kõik, kes te olete Kristusesse ristitud, olete Kristusega rõivastatud. Ei ole siin juuti ega kreeklast, ei ole siin orja ega vaba, ei ole siin meest ega naist, sest te kõik olete üks Kristuses Jeesuses.“

Need piibellikud ja teoloogilised tekstid innustavad osadust pidama sugudevaheliste suhete osas muutusi kaasa toovat dialoogi. Naiste ja meese täielik ning võrdne partnerlus on võimalik ainult sooliste stereotüüpide kõrvaldamise läbi, mis allutavad eriti naisi, aga ka mehi ning riivavad neile Jumala poolt antud terviklikkust ja väärikust. Püha Vaim vabastab meid osadusena teel usu ja lootuse poole tõlgendama Piibli tekste eluandval ja elujaataval viisil. See on LML-i otsustustasandil tegevuskavadele põhimõtteliseks aluseks.

 

Mandaat

Oktoobris 2009 võttis LML-i nõukogu vastu dokumendi „„Nõnda ei tohi olla teie seas!” Soost ja võimust usu vaatenurgast[1]  ning hääletas selle poolt, et „julgustada liikmeskirikuid aktiivselt osalema jätkuprotsessis, mis viiks LML-i soolise võrdõiguslikkuse põhimõtete koostamiseni.“

2010. aastal võttis Luterliku Maailmaliidu 11. peaassamblee vastu kaks olulist otsust:

 

LML-i kaasatuse põhimõtted:

Sooline tasakaal:

LML-i peaassamblee, nõukogu, töötajaskond ja kõik komisjonid ning töörühmad, sealhulgas kõikidel kohalikel tasanditel, koosnevad vähemalt 40 protsendi ulatuses naistest ja vähemalt 40 protsendi ulatusest meestest. Neid sookvoote võetakse arvesse ka noorte esindajate puhul.

LML austab kõigis oma tegevustes, mida ta korraldab ka kohalikul tasandil, seda põhiprintsiipi. LML-i personal julgustab oma koostööpartnereid sama tegema.[2] See printsiip kehtib ka LML-i osaduse büroo juhtivtöötajate puhul.[3]

 

Otsus soolise õigluse küsimuses:

Me kutsume assambleed ärgitama liikmeskirikuid panustama tõelisesse, praktilisse ja efektiivsesse LML-i põhimõtete ning otsuste rakendamisse, arvestades naiste täieõigusliku osalemisega nii kiriku ja LML-i osaduse kui ka ühiskonna elus.

Me kutsume liikmeskirikuid üles kehtestama vastavaid seadusandlikke akte ja regulatiivseid põhimõtteid, mis võimaldavad ja tagavad naiste esindatuse juhtpositsioonidel – nii ordineeritud kui ilmalikes ametites – ning teoloogilise hariduse omandamisel. Me palume kirikutel, kes ei ordineeri naisi, kaaluda palvemeeles selle tegevusetuse ja keelu mõju neile, kelle jaoks on välistatud Jumala poolt antud kutse täitmine, sest nad on naised. Tõrjutuse valu ja Jumala kingitud andide kaotsiminek on kogetavad kogu kirikus.

Me kutsume liikmeskirikuid ja LML-i sekretariaati üles kasutama soolist analüüsi piibelliku ja teoloogilise töövahendina osaduse liikmeskirikute elu kõigis aspektides, kaasa arvatud diakooniatöös ja huvide kaitsmisel.

Me taotleme selget tegevuskava kontekstuaalse soopoliitika arendamiseks, mida on võimalik rakendada liikmeskirikute kõigil tasanditel ja mis oleks kohustuslik LML-i sekretariaadile. Me kutsume nõukogu üles välja töötama ja vastu võtma sellist suunda andvat protsessi.

Me kutsume üles toetama naisjuhte, nii vaimulikke kui ilmikuid, eriti naisi piiskopi- ja presidendiametis, kui osaduse elutähtsaid liikmeid.

Me kutsume LML-i ja tema liikmeskirikuid astuma selgelt vastu perevägivallale, teadvustades iga inimese õigust tunda end turvaliselt ja väärikalt kohelduna ka enda kodus.

Me taotleme nõukogult soolise õigluse teema aktuaalse küsimusena oma päevakorda kaasamist. Kuna sellel peaassambleel puudub sooline tasakaal mees- ja naissoost noordelegaatide vahel, siis peaks nõukogu pöörama sellele erilist tähelepanu.[4]

LML-i nõukogu esitas oma kohtumisel 2012. aastal Bogotas, Kolumbias, osaduse büroole taotluse koostada nõukogule LML-i soolise õigluse põhimõtete eelnõu 2013. aastaks. Nõukogu kiitis need põhimõtted heaks oma kohtumisel Genfis 2013. aasta juunikuus.

 

Definitsioon

LML-i soolise õigluse põhimõtted on osadusele aluseks soolise õigluse saavutamisel.

Sooline õiglus tähendab naiste ja meeste väärikuse kaitsmist ning edendamist, kuna nad on loodud Jumala näo järele ja on kaasvastutavad loodu eest hoolitsemisel. Sooline õiglus väljendub naiste ja meeste võrdsuses ning tasakaalustatud võimusuhetes ning diskrimineerimist alalhoidvate institutsionaalsete, kultuuriliste ja isikutevaheliste privileegide ning rõhumise süsteemide kõrvaldamises.

 

Sooline õiglus: osaduse visioon

Jumala armu poolt vabastatud osadus Kristuses, kes elab ja töötab ühiselt õiglase, rahumeelse ja lepitatud maailma nimel.[5]

Osadus on kutsutud elama ja töötama Kristuses selle nimel, et teadvustada valitsevat ebaõiglust ja rõhumist, muuta reaalsust ja luua hea elu kogukondi sooliselt võrdsete suhetega, mis toetavad kõiki inimesi ja aitavad kaasa nende edenemisele.

Osaduseks olemine tähendab muuhulgas vaimuliku teekonna jagamist, mida toetavad evangeelium Jumala armust, ristimise vastuvõtmine ja seda teostades elamine, Jumala ning üksteisega armulauaosaduses olemine. Kristuses olemine tähendab, et kuigi meie erinevused jäävad, on sellel mitmesuguseid tähendusi: meie erinevused on annid, millest üks pole parem kui teine. Erinevus ei vii ebavõrdsuseni.

Sooline perspektiiv on alati seoses erinevate suhete ning ühiskondlike kategooriatega. Sellest vaatenurgast nähtub, et teatud identiteedi aspektid, mis on omavahel seotud, on diskrimineerimise allikaks; sellised kategooriad nagu sugu, rass, rahvus, vanus, puue ja  sotsiaalne klass on individuaalsetel ja strukturaalsetel tasanditel omavahel seotud. On olemas ebavõrdsuse süsteemid, mida tuleb analüüsida eraldi, kuigi need on võimu teljel omavahel seotud. Rassist, sotsiaalsest klassist, kastist ja vanusest lähtuva rõhumise tegelikkust võib analüüsida ka teiste vahenditega. Organisatsioon saab muutusi luua nende vastasmõjus ja ristumisel sooküsimustega.

Inimsuhteid ja -struktuure juhivad süsteemid ja organisatsioonid, mis kindlustavad õigluse teostamise. Ülemaailmsed ja rahvusvahelised organisatsioonid nagu ÜRO tagavad üldise õigusliku raamistiku riikide ja inimrühmade tegevuse reguleerimiseks. Sellist õiguspraktika käsitlust tunnistavad ka käesolevad LML-i soolise õiguse põhimõtted. Usuühenduste ja kirikute puhul liitub see õiguskäsitlus piibellike ja teoloogiliste arusaamadega. Õiglust väljendatakse piibellikus, prohvetlikus ja teoloogilises keeles. Sellisest arusaamast lähtuvalt toimub konteksti ja olukorra kriitiline analüüs vahenditega, mis on dialoogis inimõiguste perspektiivi ja teoloogiliste mõistetega.

LML-i soolise õigluse põhimõtted ja metodoloogia on püüe täita eelnimetatud kohustusi soolise õigluse vallas ja julgustada naisi ning mehi tagama soolise võrdõiguslikkuse süvitsi laiendamist kõigis tegevusvaldkondades ja struktuurides.

 

Kriteeriumid. Soolise õigluse kriteeriume määratledes on üks keskne esitamist vajav küsimus: mida vajavad tõrjutud ja diskrimineeritud inimesed, kes kannatavad soolise rõhumise all?

Mõningaid allpool nimetatud kriteeriume võib kasutada ühiste indikaatoritena, et mõõta üldisi soolist õiglust puudutavaid muutusi hoiakutes või organisatsioonilistes struktuurides.

  • mittekahjustamise printsiip: igasugune vägivald, elu või teovõime kaotamine ‒ nii nagu seda määratleb grupp, kel puuduvad sotsiaalsed ja religioossed privileegid;
  • näitajate kindlaks määramine: naiste ja meeste võrdne osalemine (arvud), võrdse osalemise asjakohasus (kvaliteet);
  • võrdne osalemine juhtpositsioonidel ja otsustustasandil ‒ kvantiteet ja kvaliteet;
  • võrdne ligipääs ressurssidele ja nende kasutamisele;
  • ÜRO ja inimõiguste standardite ning konventsioonide rakendamine.

Erinevates kontekstides tuleb määratleda konkreetseid signaale, fakte, numbreid, arvamusi ja tajusid, et osutada muutustele ja edenemisele käesolevas dokumendis loetletud soolise õigluse põhimõtete rakenduskavades.

 

Eesmärk

LML-i soolise õigluse põhimõtted on taotlus anda poliitilised kavatsused ja töövahendid, et edendada soolist õiglust selleks, et saavutada kaasavad ja jätkusuutlikud kogukonnad ning kirikud.

LML-i soolise õigluse põhimõtted on osadusele ja selle liikmeskirikutele, -kogudustele, rühmadele ja organisatsioonidele soolise võrdsuse saavutamise vahendiks, kui nad rakendavad konkreetsesse konteksti sobivaid õiglust ja väärikust edendavaid meetmeid.

 

Otstarve: Miks on vaja soolise õigluse põhimõtteid?

Eesmärk on luua loomingulisi impulsse, mis panustavad nii näiteks ühiskondlike olude, normide, väärtuste või jõusuhete muutmisesse kui ka uute tegevuste tekkesse, mis aitavad kaasa soolise õigluse tagamisele. LML-i soolise õigluse põhimõtete vastuvõtmisega loodetakse saavutada see, et liikmeskirikud ja osaduse büroo:

  • tunnistavad neid põhimõtteid ja rakendussuuniseid osaduse kohustusena soolise õigluse osas;
  • hindavad kaasavas protsessis kirikute ressursse ja väljakutseid teel soolise õigluse poole;
  • analüüsivad naiste ja meeste osalemist kiriku elus lähtuvalt nende kohast otsustustasandil ja ligipääsul teoloogilisele haridusele ning toovad esile võimaliku ebavõrdsuse neis valdkondades;
  • julgustavad naisi ja mehi arutlema ning reflekteerima rollide üle, mida neile on traditsiooniliselt antud kanda, liikudes edasi traditsioonilistest, kultuuriliselt tingitud ülesannetest kiriku elus ja ühiskonnas, nii et need, kellel on oskused ja soov teenida teistes ametites, rikastaksid koguduste ja kogukondade dünaamikat;
  • julgustavad kiriku juhtkonda arutlema ja reflekteerima pühade tekstide interpreteerimise üle, mis näitavad teksti erinevas valguses ja tõlgendavad seda, kui vaja, naiste ja meeste rollide ning ülesannete osas uuesti. Kirikujuhtidel on võimalus töötada koos usu- ja ilmalike liidritega soolise võrdsuse toetamise nimel.

 

Mida tähendavad need põhimõtted LML-i kontekstis?

Põhimõtted on väärtuste väljendus, visioon, mis näitab suunda soolise õigluse teostamisele, annab raamistiku tegevusele.

Osaduses leidub erinevaid poliitikas osalemise tasandeid. Liikmeskirikute osas on osadus üles ehitatud nii, et nõukogu ja peaassamblee otsused toetuvad vastastikusele jagamisele ja vastutusele.

Põhikiri sätestab selgelt, et LML on oma autonoomsete liikmeskirikute instrument ning sel puudub igasugune hierarhiline võim.

Vabadusega kaasneb vastutus. Seepärast sätestab Põhikirja III artikkel „Olemus ja funktsioonid“, et liikmeskirikud „on üksmeelel Jumala sõna kuulutamise osas ja on ühendatud kantsli- ning altariosaduses.” Sellele lisaks Luterlik Maailmaliit:

– edendab ühist tunnistust Jeesuse Kristuse evangeeliumist;

– edendab liikmeskirikutes ülemaailmselt diakoonilist tegevust, inimlike vajaduste rahuldamist, rahu ja inimõiguste edendamist, sotsiaalse ja majandusliku õigluse edendamist, hoolitsemist Jumala loodu eest ja ressursside jagamist;

– edendab ühise uurimistöö läbi liikmeskirikute enesemõistmist ja osadust.[6]

Põhimõtete fikseerimine on üks viis, kuidas LML väljendab liikmeskirikute ühist tunnistust, inimõiguste ja õigluse edendamist ning nende enesemõistmist. See on üks viis detailsemalt väljendada, mida tähendab olla osadus kas erinevatel tasanditel või teatud vastutusaladel.

 

Nõukogu otsused

Nõukogu hääletas oma 2013. aasta kohtumisel selle poolt, et:

– võtta vastu LML-i soolise õigluse põhimõtted ja soovitused raamistikuna, kuidas viia soolise õigluse kohustusi ellu kõigil osaduse tasanditel;

– võtta vastu LML soolise õigluse põhimõtete metodoloogia ja soovitada selle rakendamist regionaalselt ja liikmeskirikutes ootusega, et see metodoloogia sobitatakse kohalike oludega;

– teha peasekretärile ülesandeks anda nõukogule aru LML-i soolise õigluse põhimõtete rakendamise edenemisest osaduses.

 

Vastutuse tasandid

Lähtuvalt LML-i Põhikirjast eeldatakse järgnevate tasandite osalust põhimõtete ellu viimisel.

 

Peaassamblee, nõukogu ja ametnike komisjon

  • kasutavad põhimõtteid üldise suuna andmisel ja osaduse büroo tegevuse organiseerimisel, juhtorganid vastutavad põhimõtete ja otsuste mõju hindamise eest naistele ja meestele ning tagavad, et organisatsiooni struktuur ja programmiline tegevus on kooskõlas soolise õigluse põhimõtetega.

 

Osaduse büroo, selle programmid ja projektid, samuti LML-i riiklikud programmid

  • peavad igal võimalikul juhul rakendama põhimõtteid töö arendamiseks ja hindamiseks. Põhimõtete rakendamine tähendab panustamist teadlikkuse ja oskuste suurendamisse, soolisele õiglusele viivate protsesside toetamist ja kaasaaitamist. Juhtkond peab süstemaatiliselt üle vaatama institutsiooni protseduurid ja pühendumise soolisele analüüsile ning tagama, et oleksid olemas asjakohased süsteemid ja mõõdikud soolise võrdsuse ja õigluse edendamiseks oma programmilises tegevuses ja personalitöös.

 

Liikmeskirikud

  • tagavad peaassamblee ja nõukogu otsuste rakendamise ning toetavad vastastikuses vastutuses üksteist soolise õigluse põhimõtete kontekstualiseerimisel.

Iga liikmeskiriku autonoomiat tema oma kontekstis ja tegelikkuses austatakse, liikmeskirikud on valinud käia oma teed ühiselt, vastastikuses sõltuvuses ja vastutuses. See nõuab nii otsuste ja resolutsioonide järelkontrolli kui ka nende kohandamist ja konteksti asetamist.

 

Regionaalne tasand

  • pakub võimalusi LML-i soolise õigluse põhimõtete konteksti asetamiseks läbi erinevate kontekstide vahelise dialoogi ja kogemuste jagamise.

Regioonid pakuvad platvormi, kus vastastikune jagamine ja vastutus leiavad väljenduse kokkulepitud raamistikes, töövahendites ja metodoloogiates. Need loovad ruumi, kus erinevate kontekstide kogemused võivad rikastada kohaliku tasandi arusaamasid.

 

LML-i soolise õigluse põhimõtted

LML on kirikute osadus, kes on pühendunud:

  1. edendama soolist õiglust teoloogilise alusena väärikuse ja õigluse kuulutamisel kõigile inimestele ning edendama soolist võrdsust kui üldtunnustustatud inimõigust;
  2. alal hoidma väärikuse ja õigluse, kaasatuse ja osalemise, vastastikuse vastutuse ja läbipaistvuse väärtusi, mis väljendavad austust kõigi inimeste annete vastu;
  3. viima regionaalsel ja kohalikul tasandil ellu LML-i peaassamblee ja nõukogu otsuseid kaasatuse, soolise ja vanuselise tasakaalu kohta, tagades naiste ja meeste võrdse esindatuse ja osaluse kõigil otsustustasanditel;
  4. tagama sooanalüüsi tegemise kõigis humanitaar- ja arenguabi tegevustes ning pöörama tähelepanu soolisele võrdsusele selleks, et õiglus ja kaasatus võiksid tugevneda. Seetõttu on oluline mõista ja analüüsida kõigi arenguprotsesside mõju soolisele võrdsusele;
  5. tugevdama naiste mõjuvõimu võtmestrateegiana rikkuse ja konfliktide ebavõrdse jaotuse lõpetamiseks ning soopõhise vägivalla ennetamiseks ja sellele reageerimiseks;
  6. aktiivselt suurendama meeste osalemist muutunud mehelikkuse rollide analüüsimisel, mis on seotud soolise õiglusega;
  7. reageerima süsteemsetele ja strukturaalsetele praktikatele, mis loovad takistusi naiste täielikule osalemisele juhtivatel ametikohtadel ja kõigil otsustustasanditel;
  8. tagama, et organisatsiooni kesksed põhimõtted, süsteemid, praktikad, eelarve, inimressursside juhtimine, personalitöö, esindatus, koolitus, juhtimine ja otsustuskogud on sooliselt tasakaalustatud ning toetavad naiste ja meeste võrdset osalemist;
  9. tagama, et sooanalüüs moodustab osa kõigist programmidest ja projektitsükli etappidest: hindamine, plaanimine, rakendamine, seire ja lõpphindamine;
  10. kaasama soolise õigluse perspektiivi kõigisse teoloogia aspektidesse, liturgiasse ja vaimulikku ellu.

 

LML-i soolise õigluse põhimõtete metodoloogia

LML-i soolise õigluse põhimõtete metodoloogia suunab soolise õigluse elluviimise protsessi.

Suunised, mida see pedagoogiline lähenemisviis soolisele õiglusele pakub, toetuvad kolmeosalisele metodoloogiale – näe, otsusta ja tegutse –, mis annab teekonna kirjelduse nende põhimõtete rakendamiseks oma kontekstis.

Kõiki osaduse väljendusvorme julgustatakse toimima selle metodoloogia raames, kohaldades ja rakendades neid põhiarusaamasid oma kontekstides ja keeltes.

  • Näe tähendab jälgimist ning iga tegelikkuse ja konteksti mõtestamist;
  • otsusta tähendab piibellike, teoloogiliste ja üldiselt kokku lepitud inimõiguste käsitluste kasutamist, et seda tegelikkust eristada, ning peamisi küsimusi, mis sellest kontekstist kerkivad;
  • tegutse tähendab toimimist. Tegelikkuse lugemise ja eristamise järel lepitakse kokku tegevused selles konkreetse konteksti jaoks.

 

Näe: Kus asub osadus teel kaasatuse suunas? See esimene osa annab meile lähtepunkti, kus me asume naiste osalemise ja sooanalüüsi küsimuses. See jutustab meie naiste osalemisest osaduse elus ja kuidas soo teemast kujuneb selles teoloogiline töövahend. Tegelikkuse vaatlemist ja osaduses erinevate häälte hoolikat kuulamist, mis puudutab sooteemat ja takistusi, millega eriti naised silmitsi seisavad, on soovitatud ka esimese sammuna LML-i soolise õigluse põhimõtete rakendamisel. Sooteadlikkuse ja -poliitika kujundamise protsess ei alga kunagi tühjalt kohalt, vaid toetub erinevate rühmade, kogukondade ja asjaosaliste isikute teadmusele.

Otsusta: piibellik ja teoloogiline alus. Miks on sooline õiglus luterliku osaduse jaoks oluline? Osaduses on Piibel ja luterlik traditsioon läätsed, läbi mille käsitletakse soo teemat usu perspektiivist. Usu keeles tähendab sooline võrdsus soolist õiglust. Õiglus on võrdsete suhete üle arutamise lähtekoht. Õiglus on prohvetlik kuulutus ja alus, millele rajada muutused ja tagada inimväärikus kõigile. Piibellik õigluse mõiste läbistab teoloogilist diskussiooni ja tõstab esile selle tähtsust. Luterliku identiteedi keskseid teoloogilisi arusaamu analüüsitakse soolise õigluse vaatenurgast. Sellest dialoogist kujuneb välja soolise õigluse põhimõtete teoloogiline käsitlusviis.

Tegutse: rakendamine ja konteksti asetamine. Kolmas osa kirjeldab strateegilisi põhimõtteid ja rakendussuuniseid. Teekonda soolise õigluse suunas kirjeldatakse läbi seitsme punkti: sissejuhatus väärtustesse ja kohustustesse, millele järgneb strateegiliste sammude loetelu selle teostamiseks. LML-i soolise õigluse põhimõtted on mõeldud osalusprotsessina, kus reflekteeritakse ja toimitakse soolise õigluse nimel, eesmärgiga kehtestada elavad põhimõtted, mida kohaldada ja rakendada erinevates piirkondades. Kuna osadusse kuulub 142 liikmeskirikut seitsmest geograafilisest piirkonnast (Aasia, Aafrika, Põhjamaad, Ida-Euroopa, Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika ning Ladina-Ameerika ja Kariibid), on selles kontekstid väga erinevad. Üks asjaolu on osaduses kasutatavate keelte suur hulk, samas kui osaduse büroo töötab inglise, prantsuse, saksa ja hispaania keeles. Seda mitmekesisust on keeruline kirjalikult väljendada ja esitada vaidlusküsimusi sellisel viisil, et need kutsuksid dialoogi jätkama ning osalema ja olema avatud selle kohaldamisele erinevates tegelikkustes. Kuidas koostada teksti, mis kutsub üles arutlema ja viib muutustele?

LML-i soolise õigluse põhimõtted on kutse osaleda kiriku, ühiskonna ja elu suhete ning ülesehituse muutustes. Arusaamas, et elu on esimesel kohal, teeb see metodoloogiline raamistik ettepanekuid, kuidas teatud kontekstis kohaldada põhimõtetes defineeritut. Seega, alustades selle konteksti analüüsimisest, kuhu meid on seatud, ning esitades küsimusi ja lugedes tundlikult konteksti, teeme esimesed sammud, millele järgneb teoloogiline refleksioon dialoogis inimõiguste aspektidega ning arengut, struktuure ja kultuurilisi traditsioone kriitiliselt hindavate mudelitega. Aga analüüsist üksi ei piisa, oluline on praktika, mõistete ja väärtuste elluviimine. Nende rakendamine ja saavutamine on seepärast oodatud ja vajalik tulemus.

Konteksti kohaldamine erinevate kultuuride jaoks, milles osadus tegutseb, on jätkuvalt probleemiks. Ehkki kultuuri määratletakse teadmise süsteemidena, mis haarab endasse teatud inimrühma poolt omaks võetud ja jagatud kombed, uskumused, väärtused ja sümbolid, eeldatakse ometi, et see pole mitte staatiline, vaid dünaamiline. Kohaldamise protsess peab seepärast võtma arvesse kultuurilisi komponente ja dünaamikat. Iga kontekst määratleb prioriteedid, mida selles konkreetses olukorras rakendada. Üks tegelikkus ei saa teisele midagi ette kirjutada ega öelda, mis on oluline. Vastastikune õppimine ja jagamine rikastab konkreetseid tegevusi soolise õigluse saavutamisel kõigis kiriku ja ühiskonna valdkondades.

Selle protsessi peamine küsimus on: milliseid muutusi toovad need põhimõtted endaga kaasa inimeste eludes, kes osalevad selles refleksioonis ja neis tegevustes?

Ja mitte viimases järjekorras: olge rõõmsad ja tähistage seda! Tähistage võimalust tulla kokku ja arutada olulisi muutusi kiriku elus ja teoloogias. Tähistage osadust, tähistage koosolemist. Palvetades ja üheskoos lauldes: „Jumal kutsub oma rahvast nüüd üles uuele elule, kulgedes üheskoos käsikäes; uus aeg on küps muutusteks, õige hetk on nüüd. Lähme koos, keegi ei saa minna üksi! Seega, tule meiega!“ (Thuma Mina 221; Deus chama a gente pra um momento novo)

 

Kus asume teel kaasava osaduse suunas?

Naised juhtpositsioonidel ja nende osalus

Luterlik Maailmaliit on toiminud aastakümneid kooskõlas oma teoloogiliste ja praktiliste arusaamadega käsitleda kaasatust ühe oma põhiväärtusena. Seda on näha varasemates otsustes, mis kindlustavad naiste osalust:

  • 1952. aasta teisel LML-i peaassambleel Hannoveris Saksamaal asutati naisi puudutavate küsimustega tegelev sektsioon, mis toimis edasi naiste komisjonina, mis oli 1975. aastal asutatud esimese naistetööd koordineeriva nõuandva komitee eelkäija. Otsus luua naistetöö eest vastutava sekretäri ametikoht võeti vastu 1970. aastal, viiendal LML-i peaassambleel Evianis, Prantsusmaal.
  • 1984.a võttis seitsmes peaassamblee Budapestis Ungaris vastu ajaloolise otsuse naiste ja ilmikute osalemisest, millega kehtestati „kvoodisüsteem”, et tagada vähemalt 40% naiste osalus. Kaheksas (Curitiba, 1990) ja üheksas (Winnipeg, 2003) peaassamblee kinnitasid seda otsust.

 

LML-i liikmeskirikute protsent, kes ordineerivad naisi. Sinine: kirikud, mis ordineerivad naisi; Punane: kirikud, mis ei ordineeri naisi

 

Liikmete protsent, kes kuuluvad naisi ordineerivatesse LML-i liikmeskirikutesse.
Sinine: naisi ordineerivate kirikute liikmed; punane: naisi mitteordineerivate kirikute liikmed

Alumine diagramm näitab, et suurem osa 70,5 miljonist osaduse luterlasest kuuluvad LML-i liikmeskirikusse, kus ordineeritakse naisi.

  • Peaassambleed ja nõukogud, osaduse büroo otsustuskogud on tõdenud, et naiste osalemine ordineeritud ametis on ülemaailmses osaduses järgimist vääriv praktika. Üks pool on naiste kaasamise teoloogiline refleksioon ja selle eklesioloogiline mõju. See näitab, kuidas kirik end ise mõistab ja annab tunnistust kaasava evangeeliumi elamisest ning kuulutamisest.

Naiste osalus vaimulikus ametis on eluliselt oluline ‒ kuigi mitte ainus ‒ samm edasi kaasava osaduse suunas. Naise ja meeste täielik osalemine otsustuskogudes on järgmine tähtis samm kaasatuse poole. LML kehastab endast ecclesia semper reformanda’t, põhimõtet reformatsiooni pidevast protsessist kõige erinevamatel viisidel.

Osaduse sees on olnud palju positiivseid püüdlusi ja ellu viidud muudatusi nende läbimõeldud ning ühiste otsuste põhjal, mis toetavad naiste täielikku osalemist. Nii näiteks toetab ja edendab kvoodisüsteem LML-i institutsionaalsete struktuuride (nagu peaassambleed ja nõukogud) jagatud juhtimist. Kvootide rakendamine on strukturaalne mehhanism, mis on mõeldud aitama mitmesuguste praktiliste takistuste vastu, millega naised seisavad silmitsi erinevatele ametikohtadele kandideerides. LML-iga seotud naiste gruppide läbi aitavad naised ja tüdrukud kaasa ühiskonna heaolu kasvule, osutades diakoonia teenuseid oma naabruskonnas. Sellele vaatamata ei ole kirik veel täiel määral hinnanud seda, millisel viisil soopõhised süsteemid ja suhted loovad privileege ühtedele ning rõhuvad teisi, mõjutades sellega meie ühist elu kirikus ja ühiskonnas.

Ehkki kvoodisüsteem on oluline töövahend naiste osalemise tagamisel, jäävad täieliku osalemise teele sageli mitmed tõsised takistused. Tundub, et ülemaailmselt peaassambleedel langetatud otsuste ja kohalikul tasandil toimuva vahele jääb teatud katkestus. Kvootide täitmisest üksi ei piisa. Kvoodid võivad tagada küll kohal olemise, aga ei taga ilmtingimata osalemist. Selleks et jätkata varasematel peaassambleedel vastuvõetud põhimõtetega ja jõuda täieliku kaasatuse eesmärgile, on meil kiriku ja ülemaailmse osadusena hädavajadus muutuda selles väes, mida naised ja noored endaga kaasa toovad.

LML-i osaduse elu üks olulisi teetähiseid on olnud prohvetlik hääl, mis kõlab dokumendis „Kirikud ütlevad ei naistevastasele vägivallale“ [7] mis tunnistab vägivalla olemasolu ka kirikute sees, ning arutleb selle üle, milliseid vahendeid kasutatakse sellise vägivalla vastu võitlemisel.

Kirikute ja kiriklike organisatsioonide tegevus naistevastase vägivalla ennetamisel ja ületamisel toetub ülekohtule vastuseismise eetikale. Kirikute praktika, diakooniatöö ja teoloogiline refleksioon on osa usu ja religiooni kriitilisest analüüsist, mis võib aidata lõhkuda seda sageli ohtlikku sidet religiooni ja kultuuri vahel, mis pagendab naised eraelu sfääri, kus kõige sagedamini avaldub vägivald. Kogemus, mis on saadud LML-i dokumendi „Kirikud ütlevad ei naistevastasele vägivallale“ analüüsist ja rakendamisest, osutab selgelt, et usul on oluline roll, kui me tahame ületada vägivalda. Kristliku kutsumuse üks osa on nimetada asju õigete nimedega. Seetõttu on märkimisväärne, et osadus on kuulutanud naistevastase vägivalla avalikult patuks ning et kirikuid on kutsutud olema varjupaigad.

 

[1] www.lutheranworld.org/content/resource-it-will-not-be-so-among-youfaith-reflection-gender-and-power

[2] Teadvustades olemasolevaid väljakutseid, ei pea kohtumisi ja tegevusi, kus seda põhimõtet ei rakendada, veel kehtetuks tunnistama, kuid nende kokku sobimatust selle põhimõttega peab formaalselt tunnistama ja plaanima tegevusi olukorra parandamiseks.

[3] Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Ametlik aruanne. LML-i 11. Peaassamblee, Stuttgart, Saksamaa, 20.–27. juuli 2010 (Genf: Luterlik Maailmaliit, 2010), 61.

[4] Samas, 56.

[5] LML-i strateegia 2012–2017, 9.  www.lutheranworld.org/content/core-lwf-documents

[6] www.lutheranworld.org/content/core-lwf-documents

[7] www.lutheranworld.org/content/resource-churches-say-no-violenceagainst-women-action-plan-churches

 

Tõlkinud Kadri Lääs. Toimetanud Kreet Aun.

 

Vt 2. osa siit.

 

Luterlik Maailmaliit ühendab maailma luterlike kirikute enamikku: 145 kirikut 98 maalt kokku enam kui 74 miljoni liikmega. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik on liige 1963. aastast, väliseesti luterliku kiriku kaudu ka asutajaliige (1948). Vt ka: Luterlik Maailmaliit, Kirik & Teoloogia nr 111/ 24.1.2014 ja Luterlik Maailmaliit, Luterliku osaduse enesemõistmine. Uurimusdokument. Nr 261-262/ 9.-16.12.2016.

Print Friendly
English