Arhiiv

Varjust valguse kirkusse (293/ 21.7.2017)

Foto: Ergo Naab

 

Valgus ja pimedus on kategooriad, mille ülekantud tähendus avaneb vastavalt perspektiivile. Pimeduses on eksistentsiaalsed küsimused elu mõttest ja olemisest. Valguses seevastu leidub pilku fookustavaid toetuspunkte. Taolist murrangut varjatust mõistmise ja arusaamise valgusesse võib nimetada illuminatsiooniks, valgustuseks, inspiratsiooniks või ilmutuseks. Sisuliselt on tegemist teatava nähtusega, mida ei saa omatahtsi käsutada, vaid seda tuleb oodata ja paluda.

Tänases jutluse rubriigis räägib Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liige Kerstin Kask ilmutusest seoses Jeesuse isiku mõistmisega apostel Peetruse näitel. Küsimus, kas Jeesus oli lihtsalt ajalooline isik või palju enamat, sõltub sellest, missugusest perspektiivist näha. Peetrusel näiteks oli teistsugune vaade Jeesusele kui teistel jüngritel, sest tema vastus Jeesuse küsimsele „Kelle teie ütlete minu olevat?“ erines, nagu tõdeb Kask, „kõigist eelnevatest, mida Jeesus oli saanud. /…/ See ei olnud midagi, mille Siimon oleks oma peaga, iseenese tarkusest välja mõelnud. Jeesus tunnistab selle vastuse ilmutuseks.“

Tänane arvamuslugu käsitleb samuti ilmutuse teemat. Professor Peeter Roosimaa räägib oma kogemusest seoses Ilmutusraamatu uurimisega ning sedastab, et „aastatega on Piibli viimasest raamatust saanud mulle tõeliselt hingekosutuslik teos. /…/ Ilmutusraamat on väga mitmepalgeline. Seal võib leida motiive vast kõigist Piibli raamatutest. Neid motiive, ideid ja sümboleid on raamatus mõnikord süvendatult, mõnikord uudse nurga alt valgustatud. See on prohvetlik raamat, mis kannab sõnumit inimkonna tulevikust.“ Oma uurimistulemused on Roosmimaa vormistanud teoseks „Johannese Ilmutus. Kuidas seda tõlgendada?“ (2017), kus ta kajastab Ilmutusraamatu mõistmise metoodikat ja tagamaid.

Usulise valgustuse arusaamiseni jõudmisest ja selle väljendumisest heategudes ning altruismis kõneleb ka tänane artikkel. Toimetusel on hea meel esmakordselt eesti keeles avaldada Martin Lutheri 1520. aastast pärit kirjutis „Sermon headest tegudest“. Nagu pealkiri ütleb, on põhiküsimuseks inimese head teod – mis need on ja kuidas neid mõista. Lutheri jutlusele on saatesõna kirjutanud Kirik & Teoloogia kolleegiumi liige Thomas-Andreas Põder, kes nimetab seda jutlust „esimeseks evangeelseks eetikaks“. Tegemist on kristliku elu kui terviku teoloogilise tõlgendusega. Lutheri sermon jõuab meieni eestikeelsena tänu tõlkijale Kadri Lääsile ning toimetajale Urmas Nõmmikule. Sermon ilmub läbi kolme numbri ja täna avaldame selle 2. osa.

 

Tänases numbris:

Martin Luther, Sermon headest tegudest 2. osa.

Peeter Roosimaa, Pilguheit Johannese Ilmutusse.

Kerstin Kask, Sellele kaljule ma ehitan oma koguduse (Mt 16:13–19).

Ilmus Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas reproduktiivmeditsiinieetika abimaterjal

 

Kirik & Teoloogia ootab lugejate annetusi.

Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.

Vaata ka 2011.–2016. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama!

Print Friendly
English