Arhiiv

Ka minevikust võib õppida (291/ 7.7.2017)

Foto: Jaan Lahe

Jutt sellest, et ajalugu õpetab, võib tunduda triviaalne ja äraleierdatud. Kui vaadata inimkonna ajalugu, võib jääda ka mulje, et inimkond on nagu andetu kooliõpilane suures Jumala koolis, kes kordab lõputult ühtesid ja samu vigu. Üks ajaloolane on seda olukorda iseloomustanud sõnadega: „Ajalugu õpetab, et inimene ei õpi ajaloost midagi.“ See mulje on tekkinud aga inimkonda kui tervikut silmas pidades. Uku Masing on öelnud, et neid, kes on õppimisvõimelised ja kel on lootust saada täiskasvanumaks (Masingu sõnul on päris täiskasvanuid olnud ajaloos vaid kolm – Jeesus, Buddha ja Lao-zi), ongi vähe ja nii on alati olnud. Seega võib üksikisik õppida midagi ka ajaloost.

Meie tänases numbris on kolm lugu, mis kõik on seotud vähem või rohkem ajalooga. Tänases artiklis kirjutab orientalist ja religiooniloolane Vladimir Sazonov surma- ja sealpoolsusekujutlustest muistses Mesopotaamias. Võib küsida, milleks meil on vaja neid tunda? Esimene vastus küsimusele võiks olla: seepärast, et Mesopotaamia tsivilisatsioon on inimkonna vanim ja on mõjutanud hilisemaid tsivilisatsioone. Piiblit tähtsustav inimene võiks lisada: seepärast, et Mesopotaamia on piiblimaa. Need vastused ei ole valed, kuid vaevalt, et ajaloo tundmine nimetatud põhjustel aitab meil saada täiskasvanumaks. Tarkus, mida ülistatakse nii kõrgelennuliselt Vanas Testamendis ja hinnatakse kristlikus õpetuses, ei ole lihtsalt suur hulk faktiteadmisi, vaid on gnosis – inimeksistentsi sügavuse mõistmine, mis aitab meil jõuda kõige olulisemate küsimuste vastusteni. Tähtsamad neist küsimustest on: Kes me oleme? Kust me oleme tulnud? Kuhu me läheme? Kes on inimene ja milline on tema koht kõiksuses? Mis on inimesksistentsi mõte ehk siht ja milleks on kõiksus? Mis on elu ja mis on surm? Iga ajastu ja kultuuri sügavam tundmine võib meil aidata jõuda sammukese vastustele lähemale. Kui võrdleme näiteks Mesopotaamia sealpoolsuse kujutlusi kreeklaste või egiptlaste omadega, näeme erinevusi, ent näeme ka sarnasusi. Ühes küsimuses on kõigi vanade kultuuride usundid ühte meelt – surm pole absoluutne lõpp, sealt läheb tee edasi. Otsigem siis seda teed.

Tartu Pauluse koguduse õpetaja Kristjan Luhamets, kes on tuntud ka tubli koduloolasena, kirjutab meile ühest 1742. a aset leidnud juhtumist. Kambja kihelkonna vennastekoguduse piigad pidasid ühe külatüdruku juhtimisel isekeskis palvetundi ja said karistuseks selle eest piitsa. Ei ole midagi uut päikese all – juba Tooma evangeeliumis ütles Peetrus Maarja Magdaleena kohta, et Mariham mingu meie (st jüngrite) hulgast, sest naised ei vääri elu. Kuid veel tänapäevalgi on küllalt neid, kes arvavad, et naine ei tohiks kirikus evangeeliumi õpetada. Ehk õpetab ka taoliste hoiakute püsimine läbi ajaloo midagi inimloomuse kohta.

Tänane jutlus on pärit 1967. aastast ning selle kirjutas Laine Villenthal. Jutlus ise on ju samuti ajalooline dokument – kuidas kunagi on Jumala sõna rahvale on edasi antud, jutlustatud. Kuid jutluse sisu – Jumala sõna kuulutamine ei sõltu ajast, keelest ega stiilist, sest Jumal on öelnud ja ütleb vaid üht. Meil on aga võimalus uurida meie enda tekitatud põnevat ajalugu.

Ajakirja Kirik ja Teoloogia toimetuskolleegium soovib kõigile head avastamisrõõmu vihmasesse suvesse.

 

Tänasest numbrist võib lugeda:

Vladimir Sazonov, Mõningad märkused teispoolsusest muistses Mesopotaamias ja sumerikeelne tekst „Kirves Nergalile”.

Kristjan Luhamets, Piitsahoobid palvetunni pidamise eest.

Laine Villenthal, Telkhoonest igavesse eluasemesse – võtad sa vastu või lükkad tagasi? (2Kr 5:1–10).

Reformeeritud Kirikute Maailmaliit liitus ühisavaldusega õigeksmõistuõpetusest.

 

Kirik & Teoloogia ootab lugejate annetusi.

Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.

Vaata ka 2011.–2016. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama!

Print Friendly, PDF & Email

Viimati lisatud

geke-logo-2-300x295
Armulauaõpetusest ja -praktikast, 2. osa
Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas
EELK logo
Perikoopide abimaterjal 2: jõuluõhtu (Tt 2:11–14)
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
EELK logo
Perikoopide abimaterjal 3: jõulupüha (Hb 1:1–3, 4–12)
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
Tauno Toompuu
Vaimulikud teemehed
Tauno Toompuu
English