Artiklid

Qumrani kiidulaul 1QH(a) 9:1–41 ehk nn Loomishümn

Kas ei ole mitte lihtsalt imeline, et meieni on pea muutumatul kujul – mõnel määral küll ajahambast närituna – säilinud umbes kaks tuhat aastat vanad tekstid hapraks pudenenud kirjarullidel? Imeline selle poolest, et need võimaldavad meil vahetult kogeda (religioosseid) maailmamõistmise ja -tõlgendamise võimalusi justnimelt nii kauge või isegi veel kaugema aja tagant. Kuna kirjarullid vahendavad ka varem loodud ja edasi antud käsikirju. Millise suurepärase võimaluse annavad Qumrani käsikirjad nii Heebrea Piibli tekstide uurimiseks kui ka võimaliku Qumrani kogukonna ja ka üldisemalt tol ajahetkel levinud juutluse arusaamade uurimiseks.

Siinse artikli eesmärk on tuua lugejani esmajoones üks tõlge: lisada võimalus lugeda võrratuid Qumrani kiidulaulude tekste eesti keeles. Ja mis võiks olla selleks sobivaim pidulik algus Qumrani poeetiliste tekstide ilmutamisel meie maakeeles kui nõndanimetatud Loomishümni tõlge. Nimelt oli ju kiidulaulude ehk hodajáde rull üks esimestest leidudest 1947. aastal – seega alustagem algusest, see tähendab loomisest poeesia vormis, aastal, mil tähistame Surnumere kirjarullide leidmise 70. aastapäeva.[1]

 

Hodajót

Üheks põnevamaks leiuks Qumrani käsikirjade hulgast on poeetiliste tekstide kogumik Hodajót, millele andis nime esimesest koopast leitud käsikirja 1QHa editio princeps’i koostaja Eliezer Sukenik. Ta põhjendas nimetust sellega, et mitmed hodajád algavad vormeliga „Ma tänan Sind, Issand“ (’wdkh ’dwnj), sobivaks nimeks oli seega hodajáde ehk hodajót-rull (mgjlwt hhwdywt)[2], mille ingliskeelsete vastetena kasutatakse kas translitereeritud varianti Hodayot või Thanksgiving Hymns või Thanksgiving Psalms. Hodajáde olulisusest Qumrani kogukonnale kõneleb ainuüksi see, et leitud ja säilinud on kokku kaheksa käsikirja, mis sisaldavad suuremal või vähemal määral hodajáde tekste. Esimesed uurijad jaotasid need sisuliste erinevuste põhjal „õpetaja hümnideks“ ja „kogukonna hümnideks“[3]. Hilisemad uurijad on kahtluse alla seadnud sellise määratluse paikapidavuse ja esitanud omapoolseid versioone hodajáde tekstide kategoriseerimisel, kuid need ei ole leidnud üldist tunnustamist ning uurimisloo seisukohast on möödapääsmatu nimetatud tekstigruppide mainimine siinkohal.

 

Õpetaja hümnid Kogukonna hümnid
Isikustatud autoriteetne kõneleja Üldisikuline kõneleja
Ajaloolised ja isiklikud sündmused Üldistele sündmustele viitamine
Apokalüptiline epistemoloogia Tarkuskirjanduslik epistemoloogia
Järjepidev sissejuhatav vormel:

’wdkh ’dwnj

Sissejuhatav vormel varieerub:

brwk ’th ’dwnj / brwk ’th ’l

Kasutatakse järjepidevalt ainsuse 1. isikut Kasutatakse mitmuse 1. isikut

 

Lisaks paleograafiliselt kõige nooremaks dateeritud 1QHa käsikirjale (aastad 30–1 eKr) on säilinud veel käsikirjad 1QHb ja neljandast koopast 4QHa-f. Viimased kaks on oluliselt fragmentaarsemad kui esimesena leitu, kuid sisaldavad samas kattuvat materjali, tänu millele on olnud võimalik taastada lünki 1QHa tekstis (Stegemann jt 2009, 13–53). Säilinud teksti hulga tõttu pakuvad enim võrdlusmaterjali käsikirjad 4QHa ja 4QHb. Lisaks laulude erinevale järjekorrale 4QHa ja 1QHa tekstis leidub 4QHa tekstis laul, mida ei ole üheski teises hodajáde kogumikus. Eileen M. Schuller leiab 1QHa teksti halvasti säilinud osadele viidates, et antud laul (millest on säilinud kõigest 15 tervet sõna) võis siiski olla osa hodajáde kollektsioonist. 4QHa käsikirja säilinud osad kuuluvad hodajáde kogukonna hümnide alamkategooriasse. 4QHb on vanim säilinud käsikirjade hulgas (dateeritakse u 80 eKr) sisaldades endas nii õpetaja hümne kui ka kogukonna hümnide kollektsiooni teist osa. Angela Kim Harkins leiab, et see võib viidata arenguetapile, mil need kaks tekstikogu alles ühendati kollektsiooniks (Harkins 2010, 125–130). Sarnaselt käsikirjaga 4QHb leiduvad õpetaja hümnid ka 4QpapHf tekstis, kuid puuduvad kogukonna hümnid. On tõenäoline, et papüürusrull koosnes üksnes õpetaja hümnide kollektsioonist, sealjuures sisaldades ka meie nn Loomishümni.

Eestikeelse tõlkevastena võiks hodajáde puhul kasutada „Qumrani kiidulaulud“. Justnimelt kiidulaulud, mitte Qumrani psalmid, ning seda kahel põhjusel: esiteks on Qumrani käsikirjade hulgas ka psalmikäsikirju ning psalmilaadseid tekste ning termin „Qumrani psalmid“ oleks siis hodajáde tõlkevastena sobimatult mitmetähenduslik. Teisalt sisaldavad terminid „tänulaul“, „ülistuslaul“ ja „hümn“ juba eneses psalmikirjandusest lähtuvat selget žanrilist määratlust, ent hodajáde kogumikus sisalduvad poeetilised tekstid ei ole nii üheselt Heebrea Piibli luule alažanritega määratletavad (Schuller 2011, 122). Esimesed uurijad, kes lähtusid hodajáde uurimisel psalmikirjanduse ideaalidest, leidsid, et tegemist on väga vabavormilise luulega, milles vanaheebrea luulele omased tunnused on peaaegu kadunud ning hodajáde tekstid on psalmikirjandusest inspireeritud mosaiik. Võib nõustada, et hodajáde kollektsiooni puhul on selgelt näha psalmikirjanduse mõjusid, kuid ei maksa alahinnata ka tarkuskirjanduslikke ja prohvetitekstide mõju.

Samas puudub uurijate hulgas üksmeel hodajáde võimaliku kasutamise suhtes ning jätkuvalt on õhus küsimus, missugust funktsiooni ikkagi on Qumrani kiidulaulud kandnud. On need olnud liturgilised, reflektiivselt meditatiivsed või didaktilised? Levinud seisukoht on, et tõenäoliselt on Qumrani kiidulaulude puhul olnud pigem olulisem nende didaktilis-reflektiivne funktsioon kogukonna teoloogiliste vaadete edastamisel kui kaunis ja ühtlane poeetiline vorm. Harkins pakub välja võimaluse, et hodajáde kollektsiooni vorm kujuneski etleja ja kuulajate vastuste kirjapaneku tulemusena (Harkins 2011, 56). Kuidas võiks Qumrani kiidulaulud meis, kaks tuhat aastat hiljem teises kultuuriruumis, teises keeles vastu kajada ja missugune on meie vastus / reaktsioon loetule? Kas neis sisaldub see jumalik miski, mida on raske kirjeldada, kuid mis paneb kirjasõna elama ja samas kergitab meie maist olemist argipäevasest ülevamatesse mõtisklustesse?

 

Hodajá 9:1–41

Hodajá 9:1–41 teksti on määratletud eelkõige kogukonna hümnide hulka (Tanzer 1987, 19–24), kuid selle olulisusest erinevate hodajáde käsikirjade kirjutajatele kõneleb näiteks see, et ainsas säilinud papüürusele kirjutatud hodajáde käsikirjas 4QpapHf on see hoopis õpetaja hümnide korpust avavaks tekstiks. Võttes arvesse jumaliku loomise ning ettemääratuse keskset teemat siinses Qumrani kiidulaulus, tundubki ainuvõimalik avada ka Qumrani kiidulaulude eestindamine just selle, nn Loomishümniga. Soovitan jälgida parallelismi ehk mõtteriimi ning võtmesõnade esinemist tekstis – juba nende tunnuste põhjal võib märgata, et vanaheebrea luulele omased jooned ei ole hodajáde tekstide kirjutajaile olnud võõrad või veel vähem ebaolulised.[4]

Siinne tõlge põhineb sarja Discoveries in the Judean Desert (DJD) 40. köite väljaandel, mille peamiseks alustekstiks on võrdlemisi suures ulatuses säilinud käsikiri 1QHa, mille taastamisel on täiendusi lisatud käsikirjadest 1QHb ja 4QHa-f (Stegemann jt 2009, 1–53). Soovides edasi anda algsele võimalikult lähedast tekstikuju, olen kasutanud hodajá 9:1–41 ridade numbreid ja puuduvaid lünki vastavalt DJD editsioonile (samas, 118–131). Toon siinkohal ära märgid, mis tähistavad võimalikke lünki, rekonstruktsioone ja puuduvaid tähti käsikirjas.

°°° loetamatud tähed käsikirjas
tähed kursiivis üksikud säilinud heebrea tähed käsikirjas
vacat kirjutaja poolt käsikirjas jäetud lünk
[אאא] taastatud tekst, mõnel puhul käsikirjas minimaalselt säilinud
[…] täpsustamata pikkusega lünk käsikirjas
{אאא} {…} loetav või loetamatu tekst, mille on ümberkirjutaja kustutanud
 (teele) tõlkija lisatud sõnad, arusaadavama ja sujuvama tõlke huvides

 

1QHa 9:1-41 tõlge

  1. […]
  2. […] su kaosest tagasi pöördumisel […]
  3. °°[…]dy püh[a]d °[…]
  4. ja kõik […]°°°°[…]°° vahel hea ja õelus[e et]
  5. igavik ʼ°[…]°°° °°°ym[…]° ʻym ja °°°° °°[…]
  6. … neis ja […]°°m S[inule, mu Jumal[5], oled ta]rkuse allikas ja kogum hm°°°°
  7. ja jõu allik[as …] suur nõupidamises… […] arvutu… ja Sinu innukus
  8. Sinu tarkuse juures […] ja kannatlik õigusemõistmisel. Sina, Sa oled õiglane kõigis oma tegudes.
  9. Ja Sinu Tarkuses rajasid … igavesti, ja enne, kui Sa nad lõid, Sa teadsid {kõiki} nende tegusid
  10. igavesest ajast igavesti. Ja [ilma Sinuta] ei juhtu [mitte midagi] ja midagi ei teata ilma Sinu Tahteta. Sina, Sa vormisid
  11. iga hinge ja […] ja õigusemõistmise kõigi nende tegude üle Ja Sina, Sa oled ulatuslikuks teinud taevalaotused
  12. oma aupaisteks: ja kõik °[…] Sina [ole]d rajanud oma tahte järgi. Ja võimsad vaimud, kelle sa oled suunanud neile ettemääratud (teele), enne kui
  13. neist said p[ühad] inglid […]… Igavesed vaimud endi valdustes: (kiirgavad) valgusallikad oma salapärast,
  14. tähed oma ringkäikudel, [kõik tormituuled] oma kandamite kohaselt, ja välgu ning kõu nende otstarbe kohaselt. Peidusolevad aarded
  15. nende eesmärgi järgi…. nende saladuste järgi. vacat. Sina, Sa lõid maa oma väega,
  16. mered ja meresügavikud … nende [sügavused] oled Sa rajanud oma tarkuses, ja kõik, mis neis on,
  17. oled ett[e määran]ud oma tahtega. […] inimese hingele, mille Sa vormisid maa peale kõigiks igikestvateks päevadeks,
  18. ja lõppematud sugupõlved m[…]l Sa oled välja jaganud nende töö kõigile sugupõlvedele ja õigusemõistmise sellele määratud ajal [nende] vald[ustes]. …. Igavesest ajast igavesti.
  19. Ja järelevalve nende kättemaksu üle koos
  20. kõigi nende nuhtlustega… mis Sa oled jaotanud kõigi nende järglaste hulgas nende igaveste sugupõlvede järgi
  21. ja kõigi igikestvate aastate °°°[…]h. Ja Sinu teadmise tarkuse kohaselt oled nende elukursi määranud enne, kui
  22. nad olema hakkasid. Sinu tahte kohaselt sünnib kõik ja ilma Sinuta ei juhtu mitte midagi. vacat
  23. Neid [asju], mida tean läbi sinu teadmise, sest Sa avasid mu kõrvad imelistele saladustele. Kuigi ma olen savist vee abil vormitud olevus,
  24. kehastunud süü ja rikutuse allikas, ülekohtu anum ja patu asupaik, ekslik hing ja rikutu, ilma
  25. teadmis(t)eta, hirmutatud sinu õiglastest kohtuotsustest. Mida ma võin öelda, mis ei oleks juba ette kuulutatud, ja mida ma võin väita, mis ei oleks juba ette teada? Kõik on graveeritud Sinu palge ees mälestustahvlile kogu igavikuks. Ja kõigiks igavestikestvateks
  26. aastateks ettemääratud igikestval ajal.
  27. Ja need ei ole Sinu eest varjatud, neil ei ole puudusi Sinu ees. Kuidas võib inimene lugeda oma patte? Ja kuidas võib ta kaitsta omaenda rikutust?
  28. Kuidas vastab ebaõige õiglasele kohtumõistmisele? vacat Sulle, Sina teadmiste Jumal[6], Sinu jagu on kõik õigluse teod
  29. ja Tõe alus.[7] Kuid inimese poegade jagu on rikutuse teod ja pettuse tööd. vacat Sina, Sa lõid
  30. hinguse keelele, sa tead tema sõnu. Ja rajasid huulte viljad, enne kui nad olid. Ja Sa seadsid sõnad mõõtu
  31. ja hingeõhu huultelt rütmiks. Ja Sa tõid esile hääli, mis väljendavad saladusi, ja hingetõmbeid nende mõõdu järgi; näitamaks
  32. Sinu aupaistet, et üle lugeda Sinu imesid; läbi mille on kõik Sinu tõesed teod ja [kõik] Sinu õiglased [kohtuotsused]; ülistamaks Sinu nime
  33. kõigi suude kaudu, nõnda et nad tunneksid Sind oma teadmise kohaselt ja õnnistaksid Sind igavesest ajast [igavesti]. Sinu ja Su halastuse pärast
  34. ja Su lahkuse suuruse tõttu oled Sa tugevdanud inimese hinge nuhtluste vastu […] Sa oled puhastanud [teda] tema rikutuse küllusest,
  35. nõnda et ta võiks üle lugeda Sinu imed. Kogu Sinu loodu ees vacat ja [soovin teatada ko]rduvalt õigusemõistmises, mis on mulle kannatusi põhjustanud.
  36. Ja inimese poegadele oled Sa kõik imed vägevaks teinud [läbi minu] […]
  37. Kuulake, targad mehed, ja teie, kes te mõtisklete; ja teie tormakad, olge vankumatud oma meeles; [ja teie lihtsameelsed] suurendage oma arukust!
  38. Õiglased mehed, pagendage ebaõiglus! Ja kõik, täiuslikud oma teel, olge tugevad [oma kohal!] Ja… teie vaesed, olge aeglased
  39. vihale ning ärge põlake…[õiglasi] kohtuotsusei[d …. Aga …..]yly rumal süda ei mõista.
  40. Neid asju […] ja °°°°d ʼm °[…]
  41. [ja vägivaldsed kiristavad [oma hambaid] […]

 

 

[1] Vaata sissejuhatuseks Kristiina Vaiksalu artiklit eelmises Kirikus & Teoloogias (2017).

[2] Sukenikult pärineb ka esialgne hodajáde käsikirja lauludeks jaotamine ja nummerdamine, ehkki järgnevad uurijad Émile Puech, Jean Carmignac ning Hartmut Stegemann leidsid, et Sukeniku jaotus käsikirja rekonstrueerimisel pole olnud korrektne, ning esitasid omapoolse numeratsiooni. Sukeniku skeemi ja korrigeeritud skeemi saab võrrelda: Fitzmyer 2008, 16–18.

[3] Uurimisloo kohta pikemalt vt Hasselbalch 2015, 8–9; Schuller 2011, 120–122.

[4] Pikemat ülevaadet vanaheebrea luule põhimõtete kohta vt Nõmmik 2015.

[5] Hodajáde tekstides kasutatakse enamasti Jumala tähistamiseks sõna ’el.

[6] Jumala nime ehk tetragrammatoni kirjutamisel on siin kasutatud paleoheebrea kirja (Tov 2004, 239).

[7] Veel oleks võimalik tõlkida „nõupidamine“, „otsus“, „osadus“, nõnda nagu vastav koht on tõlgitud 1997. aasta eesti piibli väljaandes; vrd Ps 25:14 „osadus“; Ii 15:8 „nõu“; Õp 11:13 „saladus“.

 

Kirjandus

Fitzmyer, Joseph A., S.J. (2008) A Guide to the Dead Sea Scrolls and Related Literature. Studies in the Dead Sea Scrolls and Related Literature. Michigan: Eerdmans.

Hasselbalch, Trine Bjørnung (2015) Meaning and Context in the Thanksgiving Hymns: Linguistic and Rhetorical Perspectives on a Collection of Prayers from Qumran. Early Judaism and Its Literature 42. Atlanta: SBL Press.

Harkins, Angela Kim (2010) „A New Proposal for Thinking about 1QHa Sixty Years after Its Discovery“ – Qumran Cave 1 Revisited, Texts from Cave 1 Sixty Years after their Discovery: Proceedings of the Sixth Meeting of the IOQS in Ljubljana. D. K. Falk, S. Metso, D. W Parry, E. J. C. Tigchelaar, eds. Studies on the Texts of the Desert of Judah 91. Leiden: Brill, 125–130.

Harkins, Angela Kim (2011) „The Performative Reading of the Hodayot: The Arousal of Emotions and the Exegetical Generation of Texts“ – Journal for the Study of Pseudepigrapha 21/1, 55–71.

Mansoor, Menahem (1961) The Thanksgiving Hymns. Leiden: Brill.

Nõmmik, Urmas (2015) „Vanaheebrea luule poeetika, juhatuseks“ – Methis. Studia humaniora Estonica 13/16, 8–26.

Schuller, Eileen M. (2011) „Recent Scholarship on the Hodayot 1993–2010“ – Currents in Biblical Research 10 (1), 119–162.

Stegemann, Hartmut; Eileen M. Schuller, Carol Newsom (2009) 1QHodayotª with Incorporation of 1QHodayotᵇ and 4QHodayotª-f. Discoveries in the Judean Desert 40. Oxford: Clarendon Press.

Tanzer, Sarah (1987) The Sages at Qumran: Wisdom in the Hodayot. Dissertatsioon.

Tov, Emanuel (2004) Scribal Practices and Approaches Reflected in the Texts Found in the Judean Desert. Studies on the Texts of the Desert of Judah 54. Leiden: Brill.

Vaiksalu, Kristiina (2017) „Aardeleid Surnumere ääres. Põgus sissejuhatus Qumrani käsikirjadesse“ – Kirik & Teoloogia 283 / 12.5.2017.

 

Sirli Ellermäe (1985), MA, on Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlane.

K&T viitamisjuhendit vt siit.
Print Friendly
English