Arhiiv

Uus kevad ja uus elu (278/ 7.4.2017)

Foto: Kerstin Kask

 

Iga uus kevad toob endaga kaasa uue elu tärkamise. Iga uus algus toob endaga kaasa lootust ja põnevust. Mõnikord tärkab muutus, uus algus hoopis ebakindlusest ning kulgeb läbi hirmu ja kannatuste. See võib endaga kaasa  tuua oma elu uuesti mõtestamise ja uute tähenduste leidmise vajaduse. Algav vaikne nädal ja selle kulminatsiooniks olevad Suur Reede ja ülestõusmispühad annavad aluse, millelt oma elu taaskord läbi vaadata ja mõtestada ning leida uus elu – elu, mille annab Jeesuse surm ja ülestõsumine.

Tänases Kirik & Teoloogia numbris jätkub õigusteadlase Tanel Kalmeti artikkel „Riigikirikut ei ole. Aga mis on?“, kus autor analüüsib maailma erinevate riikide põhiseadustes reguleeritud või mittereguleeritud riigi ja religiooni suhteid, keskendudes läbi ajaloo Eestis kasutusel olnud mudelitele ja kehtivale põhiseadusele. Riigi ja religiooni suhted toovad meie ühiskonnas ikka ja jälle kaasa tuliseid diskussioone, milles kohtame nii riigikiriku pooldajaid kui ka neid, kes räägivad riigi ja kiriku lahutatusest, väites, et see on nõnda ka kehtiva põhiseaduse kohaselt. Viimase väite paikapidamatust näitab artikkel vägagi ilmekalt. Kehtivat põhiseadust kirjeldab autor kui tasakaalukat ja avatut, milles püütakse hoiduda religioossest identifitseerimisest ja võetakse positiivne kohustus garanteerida usuvabadust, mis tähendab, et selle nimel tegutsetakse aktiivselt.

EELK vikaarõpetaja Allan Kährik mõtiskleb inimese optimistlike või pessimistlike baashoiakute üle, mis peaksid rajanema tema suhtumisel ülestõusmisündmusesse: „Jeesuse jälgedes kõndiv ristiinimene on seega kutsutud olema paratamatu optimist. Ta teab, et maailm nõnda ju ei jää – varem või hiljem saab tõde tõusma ja vale vajuma, surma astel ongi katki murtud ning kuigi tal on selles maailmas kannatusi, võib ta olla mureta, sest Jeesus on maailma ära võitnud.“

Suure Reede jutluse on kirjutanud Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liige, preester Orenti Kampus, kes rõhutab Suure Reede sündmuse ainulaadsust ja ka ainukordsust tänu Jeesuse ülestõusmisele, mille läbi meil kõigil on kannatuste ja vägivalla Suurte Reedete keskel lootus uuele ülestõusmise päevale.

EELK Viljandi Jaani koguduse õpetaja Marko Tiitus kutsub oma ülestõusmispühade jutluses mõtlema Kristuse ülestõusmisest neljal erineval tasandil, otsides selle tähendust üksikisikule, kirikule, kõigile inimestele ja viimaks kogu loodule: „Kristuse ülestõusmine surnuist on otsekui ilus koidupuna, mis lõpetab sünkmusta öö ja kuulutab uue päeva algust, nagu kevadine vihm, mis mõne tunniga võib panna maa pärast pikka ja väsitavat talve haljendama ning laseb uuel kevadel, uuel elul, uuel loomisel tärgata. Nendest kujunditest lähtudes ja neis püsides mõelgem Kristuse ülestõusmisest neljal erineval tasandil, mis on siiski üksteisega lahutamatult seotud ja läbipõimunud“.

Õnnistatud pühadeaega ja head lugemist!

 

Tänases numbris:

Tanel Kalmet, Riigikirikut ei ole. Aga mis on? 2. osa.

Allan Kährik, Optimismi põhjenduseks.

Orenti Kampus, On ainult üks Suur Reede.

Marko Tiitus, Jutlus ülestõusmispühaks (Ho 6:1–3).

Kardinal Kurt Koch ja Saksamaa Evangeelse Kiriku president Heinrich Bedford-Strohm: Eesmärk on ühine armulaud.

 

Vaata ka, kuidas viidata Kirikus & Teoloogias avaldatud kirjutistele.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

„Reformatsioon 500“ logoga rubriigist leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.

Vaata ka 2011.–2016. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandmist toetama!

Print Friendly, PDF & Email
English