Esiletõstetud lood

On ainult üks Suur Reede

On ainult üks Suur Reede. Mitte kaks korda aastas või 2000 korda. On ainult üks ülestõusmine. Ülestõusmispüha hommikupäike tantsib nn uue kalendri kui ka vana kalendri ajal, sest on olemas ainult üks ja ainus Kristuse ülestõusmine. Kõik muu on meie tähistamine-meenutamine. Või meie püüd neid sündmusi läbi elada ja läbi mängida, läbi palvetada.

On ainult üks Suur Reede. Reedene päev, mis on moslemite  „püha päev”, mille keskpäeval toimub mošees eriline ühispalvus. „Ja kui keskpäev kätte jõudis, tuli pimedus üle terve maa.” (Mk 15:33) See reede ei ole suur sellepärast, et moslemid erilist ühispalvust peavad, vaid sellepärast, et „kella kolme ajal kisendas Jeesus valju häälega: „Eloii, eloii, lemaa sabahtani.”” (Mk 15:34)

On ainult üks Suur Reede. Sest ainult sellel reedesel päeval tapeti-mõrvati Jeesus Kristus. Suri Jumal. „Pühal ja suurel reedel mälestame meie Issanda, Jumala ja Lunastaja /…/ surma.” (Apostlik-õigeusu lauluraamat. 2. osa, 2005: 168) Jumal on surnud! Nietzschel on õigus. „Minu Issand ja minu Jumal” (Jh 20:28) pannakse hauda: „Auväärt Joosep võttis Su kõigepuhtama ihu puu pealt maha, mähkis ta puhaste linaste riiete sisse kallite rohtudega ja pani selle uude hauda” (2005: 208).

On ainult üks Suur Reede. Sellel päeval löödi risti, ristiposti, Jumal ja inimene Jeesus Kristus. Ristilöömine oli Rooma impeeriumis levinud hukkamisviis. Nõukogude impeeriumis oli levinud lask kuklasse. Nii hukati teiste seas Kristuse märtreid. Ka Jeesus oleks küllap surnud sellise kuuli läbi. Ja meie austuse, imetluse, harduse, palvetamise objektiks oleks Nõukogude Venes valmistatud kuul. Risti asemel oleks meie väe ja elususe allikaks püssikuul. Ja ta on selliseks allikaks paljudele tänasest homseni: „Samuti kutsus patriarh Teist maailmasõda ehk Suurt Isamaasõda “pühaks” võitluseks “julma” vaenlase vastu ning Punaarmee sõdureid “Kristust armastavateks” sõduriteks.” (vt Patriarh Kirill: võitlus Süürias on “püha sõda”) Või oleks meie eluallikaks giljotiin. Või elektritool või mürk või köis või Püha Kivi (Stoning: Monty Python’s Life of Brian): „Nüüd nad võtsid kive, et Teda nendega surnuks visata. Aga Jeesus peitis enese ära ja lahkus pühakojast.” (Jh 8:59) Pühakojas oleks Jeesus surnuks visatud! Aga ta suri ristil.

On ainult üks Suur Reede. See reede, mil „Jumala tapjate kari, ülekohtune juuda rahvas hüüdis hullunult Pilaatuse poole, üteldes: Löö risti ilmsüütu Kristus” (2005: 165). See on see Suur Reede, mil kristlased tänapäeval palvetavad ülestõusnud Jeesuse poole: „Ei see, et maa värises ega see, et kaljud lõhkesid, parandanud heebrea rahva meelt, ei templi katkikärisenud vahetekk ega surnute ülestõusminegi. Aga anna neile, Issand, nende tegemist mööda, sest nad mõtlesid tühja Sinu vastu.” (2005: 161) See on tõesti Suur Reede. Päev, mil mõrvatakse, neetakse. Päev, mil sandistatakse ja vägistatakse. Iga ja kõige kurja võidu- ning pidupäev. Risti ja kuuli, giljotiini ja köie, kivide ja mürgi päev. Iga päev. Iga päev, mille Jumal meile on andnud. Iga Jumala päeva oleme me teinud suureks reedeks. Päevaks, mil ennast, just ennast täissöönud kristlus neab juute ja kuulutab rahu maailma ja levitab rahu maailma läbi „pühade sõdade”.

Aga on ainult üks tõeline Suur Reede. Päev, mil Jumal ei neednud. Päev, mil Jumal ei tapnud. Päev, mil Poeg palus Isa iseennast („Tema veri tulgu meie ja meie laste peale!” (Mt 27:25)) ja teiste poolt neetavate eest: „Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!” (Lk 23:34) Päev, mil suri Jumal. Meie aga hüüame siiani koos tapjatega: „Meil ei ole muud kuningat kui vaid keiser!” (Jh 19:15), kelle eest me südamlikult palvetame ja kelle sõna peale oleme valmis kaitsma oma kristlikke eluväärtusi. Milliseid? Kas Suure Reede omasid? Jah, vägistamist, sandistamist ja mõrvamist. Ristide ja kuulide ja muude tapmisviisidega. Jeesus ei kaitsnud: „Või arvad sa, et ma ei või oma Isa paluda, ja Ta saadaks mu käsutusse praegu rohkem kui kaksteist leegioni ingleid?” (Mt 26:53) Sest Jeesuse kuningriik ei ole sellest maailmast (Jh 18:36), ei ole suure reede maailmast. Ja ennäe, Tema kuningriik on Suur Reede!

On ainult üks Suur Reede. Ainult üks. Ja ainult sellepärast, et Kristus on ülestõusnud! Kristus on surnust üles tõusnud! Oma surmaga surma surmanud! Ja neile, kes hauas olid, elu andnud! Ja meile!

On ainult üks Suur Reede! Päev, mil Jumal lõpetas oma loomistöö: „See on lõpetatud!” (Jh 19:30) Ja „Jumal vaatas kõige selle peale, mis ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea. /…/ Ja Jumal õnnistas seitsmendat päeva ja pühitses seda, et tema siis oli hinganud kõigest oma tegemisest.” (1Ms 1:31; 2:3) Ja kaheksandal päeval, „varahommikul” (Jh 20:1) väljus Jeesus Kristus hauast. On kaheksas päev, ülestõusmise päev! See kestab tänaseni ja igavesest ajast igavesti. See on Jumala sõnum meile, kes jätkuvalt elame Suures Reedes, päevas, mil võidutseb vägistamine, sandistamine ja mõrv oma ideede pärast. Aga Jumala idee on kaheksas päev! Seda päeva ei ole isegi arvatud meie nädalapäevade hulka. Meil on ainult seitse neid. Kas on Jumal meist mööda läinud?

On ainult üks Päev. Ülestõusmise päev. Kes ei tahaks selles elada? Kas meie tahame? Iga päev. Iga Jumala antud päeval, igal Jumala päeval. Kaheksanda päeva inimesena. Inimesena, kes ei võitle kuuenda päeva, Suure Reede, inimesega, vaid palub oma Jumalat: anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad.

Ja Jumal vaatab hellalt inimesele silma.

Ja inimene vaatab hellalt Jumalale silma.

Ja nende silmad säravad rõõmust.

Nad naeratavad teineteisele.

Nad embavad teineteist.

Jumala lõhn sulatab ja elustab inimese.

Inimese lõhn sulatab ja elustab Jumala.

Nad on joobnud teineteisest.

Nad vaatavad teineteise sisse ja näevad teineteist, ja ütlevad teineteisele:

ma näen Sind.

Ja Jumal läheb selle inimese sisse.

Ja see inimene läheb Jumala sisse.

Ja nad on üks.

Ja Jumala silmadest saavad inimese silmad.

Ja inimese silmadest saavad Jumala silmad.

Nad on üks.

Nad elavad koos. Nad surevad koos. Ja nad tõusevad üles koos.

Ta on tõesti üles tõusnud!

 

Orenti Kampus (1973) on õigeusu vaimulik, Tartu Ülikooli usuteaduskonna teoloogia magistrant ning Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liige.

 

K&T viitamisjuhendit vt siit.
Print Friendly, PDF & Email
English