Arvamused

Olümpiaadiessee: Jeesuse isik kui aabrahamlike religioonide tüliküsimus

„Issand ütles Aabrahamile: „Ma teen sind suureks rahvaks ja õnnistan sind, ma teen su nime suureks, et sa oleksid õnnistuseks! Siis ma õnnistan neid, kes sind õnnistavad, panen vande alla selle, kes sind neab, ja sinu nimel õnnistavad endid kõik suguvõsad maa peal!““ (1Ms 12:2–3).

Kristlust, judaismi ja islamit nimetatakse aabrahamlikeks religioonideks, kuna kõik peavad üheks oma tähtsaks usuisaks Aabrahami. Kristlased peavad ennast Aabrahami vaimseteks järglasteks, juudid ja moslemid aga läbi Aabrahami poegade Iisaki ja Ismaeli bioloogilisteks järglasteks. Vaatamata ühisele päritolule on kristlastel, juutidel[1] ja moslemitel mitmed erinevad arusaamad õigest Jumala teenimisest. Soovin essees vaadelda aabrahamlike usundite Jumala kontseptsiooni ning läbi Jeesuse Kristuse isiku välja tuua mõned olulisemad erinevused kristlaste, judaistide ja moslemite arusaamises Jumalast.

Kristlus, judaism ja islam kummardavad ühte Jumalat, kes on kõikvõimas. See Jumal on kogu mateeria looja ning alalhoidja. Aabrahamlike religioonide Jumalal on isalikud omadused, vajadusel karistades, manitsedes, kuid ka kaitstes ja juhtides oma lapsi. Jumal on kohtumõistja, kes selle maailma lõpuaegadel ilmub uuesti oma täies hiilguses. Ka moraal lähtub Jumalast ning õiged käitumisreeglid on Jumal lasknud kirja panna pühadesse tekstidesse (kristlastel Piibel, judaistidel Tanah, moslemitel Koraan).[2] Mainitud sarnasuste tõttu on kõik kolm religiooni tunnustanud üksteise juures teatud õpetuslikke elemente. Mina soovin aga vaadelda eelkõige seda, mis eraldab neid kolme ühise päritoluga usundit. Olen võtnud erinevuste väljatoomiseks Jeesuse Kristuse isiku, kuna kõigil kolmel aabrahamlikul religioonil on oma erinev arusaam Jeesuse rollist ja tähtsusest usulistes küsimustes.

Kristlased usuvad, et Jeesus Kristus on kolmainu Jumala üks isikutest, Jeesust kummardatakse kui Jumalat ning tema ristisurm on ohver, mis päästis inimkonna patust ehk sellest eraldatuse seisundist, mis valitses inimese ja Jumala vahel, pärast esimeste inimeste Aadama ja Eeva üleastumist Eedeni aias. Seega ei nõustu kristlased ei judaistide ega moslemitega, kes eitavad Jeesuse jumalikkust. Judaismile, millest kristlus on välja kasvanud, heidavad kristlased ette, et nad ei tundnud Jeesuses ära Vana Testamendi järgi ettekuulutatud messiat, kes tuli oma rahvast päästma. Kristliku arusaamise järgi täitis Jeesus kõik Vana Testamendi ettekuulutused, nagu neitsisünd ja sündimine Petlemmas, mis olid seotud messia tulekuga. Juudid on kristlaste arvates kinni Moosese seaduse ranges täitmises, mida nad aga kunagi täienisti täita ei suuda ning mis ei saa neid viia ka taevariiki. Juutide pöördumise osas on kristlased eri meelel. Osad arvavad, et tuleb viia läbi aktiivset kuulutustööd juutide nagu iga rahva hulgas, et täita Jeesuse misjonikäsku, teised aga, et terve juudi rahvas pöördub maailma lõpuaegadel kristlusesse, tõlgendades apostel Pauluse kirja roomlastele (Rm 11:25–16). Islami juures ei ole kristlased nõus Jeesuse tähtsuse vähendamisega kõigest prohvetiks. Islam ja kristlus on ühel nõul selles, et Jeesus oli taevast Jumala saadetud, kuid Jeesuse olemuse osas ollakse eriarvamusel. Islami järgi oli Jeesus tähtis prohvet ja kuulutaja, kes tahtis Iisraeli rahvast tagasi juhtida ainsa Jumala juurde. Kristlased ei ole nõus Jeesuse jumalikkuse eitamisega, kuna sellisel juhul ei oleks Jeesus saanud ristisurma läbi võtta oma peale kogu inimkonna patu ning kaotada eraldatuse, mis oli inimeste ja Jumala vahel. Kristliku käsitluse järgi sai seda teha ainult Jumal ise. Vaatamata sellele, et ka moslemid kummardavad ühte Jumalat, peavad enamik kristlasi islamit valeõpetuseks, kuna islam tekkis pärast Jeesuse tegutsemist ning eitab mitmeid kristlikke põhitõdesid, nagu Jeesuse ristilöömine ja ülestõusmine.[3] Seega on kristlased viinud ajaloo vältel läbi aktiivset misjonitööd moslemite hulgas. Kõike eelnevat arvesse võttes võime järeldada, et igasugune Jeesuse tähtsuse vähendamine on kristluse seisukohalt võttes Kristuses ilmunud Jumala ilmutuse eitamine ning seega vastuolus Jumala tahtega.[4]

Judaismis peetakse Jeesust valemessiaks ning üldjoontes on temasse suhtutud väga vaenulikult. Hilisemad leebemad suhtumised on tulnud sellest, et on seatud kahtluse alla Uue Testamendi käsitlus Jeesusest ning väidetud, et tegelikult oli Jeesus juudi soost õpetlane, kes ei väitnud ennast olevat Jumala, nagu kristlased Uuele Testamendile tuginedes väidavad. Igatahes ei olnud Jeesus ettekuulutatud messias, kuna judaistliku arusaamise järgi ei täitnud ta kõiki ennustusi, nagu juutide kuningriigi taastamine ja Jeruusalemma templi ülesehitamine, mis on seotud messia tulekuga. Ka Jeesuse ülestõusmist surnuist peavad juudid väljamõeldiseks ja müüdiks.[5] Jeesuse kui Jumala kummardamine on judaismi järgi jumalateotus, kuna läheb vastuollu juutide monoteistliku jumalakäsitlusega. Ka moslemitega on juudid eriarvamusel, kuna islamis peetakse Jeesust tähtsaks prohvetiks. Juutide arvates on prohvet see, kes annab edasi Jumala sõnumit nii, et ta ei lähe vastuollu Moosese seaduse ja varasemate õpetuslike autoriteetidega. Jeesus neid tingimusi juutide arvates ei täitnud, kuna tema kuulutus läks mitmel korral vastuollu Tooraga (seadusega). Sealjuures võis Jeesus teha juutide arvates imetegusid ja öelda, et ta annab edasi sõnumit Iisraeli Jumalalt, kuid tema vastuolud juutide tavade ja käskudega andsid tõestust sellest, et ta oli valeprohvet. Lisaks arvab enamik juute, et prohvetite aeg lõppes pärast prohvet Malaki (Vana Testamendi kreekakeelse kaanoni järgi viimane prohvet) tegevust. Seega ei ole Jeesuse samale pulgale seadmine selliste Vana Testamendi prohvetitega nagu Jesaja, Jeremija ja Hesekiel juutide arvates õige. Judaismis ei omistata Jeesusele mingit erilist rolli, ei prohveti ega Jumala oma.[6]

Islami järgi oli Jeesus tähtis prohvet. Ta sündis neitsist ning Jumal saatis ta juutide hulka. Jeesuse ülesanne oli juhtida juute tagasi ainsa Jumala poole. Lisaks suulisele kuulutusele tegeles Jeesus ka inimeste tervendamisega. Moslemid ei ole nõus kristlastega, kes omistavad Jeesusele Jumala rolli. Koraani järgi ei väitnud Jeesus ennast kunagi olevat Jumala. Lisaks ei võtnud Jeesus moslemite arvates inimkonna pattu enda peale ristile minnes, Jeesuse ristilöömine ja ülestõusmine on enamike moslemite arvates väljamõeldis. Tegelikkuses võeti Jeesus hoopis ihulikult taevasse ning ta tuleb lõpuaegadel tagasi ja võitleb koos Mahdiga (islami järgi lõpuaegadel ilmuv päästja ja lunastaja) antikristuse vastu ja võidab teda. Kristlik arusaam ja õpetus Jeesusest on moslemite arvates aja jooksul moonutatud. Ka juutidega on moslemitel Jeesuse isiku osas vastuolud. Lisaks sellele, et Jeesus on islami järgi prohvet, omistatakse talle ka messia tiitel, kes tõi juutidele uue ilmutuse (evangeelium). Juudid aga lükkasid Jeesuse ja tema edastatud ilmutuse tagasi. Nii on ka juutide põlgus prohvetite nagu Jeesuse aga ka Muhamedi vastu märk sellest, et juudid on kõrvale kaldunud algsest Jumala sõnumist. Moslemid kutsuvad juute ja kristlasi tihti raamaturahvasteks. Sellega tunnistatakse, et kristlased ja juudid, kummardades ühtainsat Jumalat ja olles Aabrahami vaimsed järglased, omavad tõe elemente ning seega on neile islami ühiskonnas tagatud teatud vabadused ja õigused, kuid ka kohustus maksta erilist maksu Jizya’t. Kuna kristlaste ja juutide jumalakäsitlus on islami järgi siiski moonutatud, teevad moslemid aktiivset kuulutustööd, et juhatada kristlased ja juudid tagasi õige Jumala teenimise ehk islami juurde. Nii tunnustavad moslemid kristluse kui ka judaismi mitmeid õpetuslikke elemente, kuid samal ajal jääb ainukeseks täiesti õigeks teeks Jumala juurde islam. Moslemite arvates on kristluse Jeesuse jumalikustamine ning juutide Jeesuse põlgamine mõlemad valeõpetused, mis viivad inimesi eemale Jeesuse kui tähtsa prohveti tunnustamisest.[7]

Kristlus, judaism ja islam erinevad väga palju Jeesuse käsitluse poolest. Kristlased peavad Jeesust Jumalaks, juudid valeprohvetiks ning moslemid prohvetiks. Vaatamata nende kolme monoteistliku religiooni sarnasustele ei ole näha, et ükski neist kolmest aabrahamlikust usundist oleks kompromissi nimel nõus loobuma oma õpetusest Jeesuse kohta. Kristlaste jaoks on igasugune Jeesuse jumalikkuse eitamine vastuolus Piibli sõnaga, mis väidab, et Jumala Poeg on tulnud päästma patuseid. Juutide jaoks on Jeesuse tõstmine nii prohvetiks kui ka Jumalaks pühaduseteotamine, mis on vastuolus pühakirjaga. Moslemite jaoks on Jeesuse jumalikkus kristlaste liialdus ning Jeesuse põlgamine juutide vähendus, mis ei ole kumbki kooskõlas Jumala ilmutatud tegelikkusega. Nii jäävad eri arusaamad Jeesuse isiku osas takistuseks aabrahamlike religioonide lähenemisele ning dialoogi tekkimisele.

[1] Pean siin ja edaspidi juutide all silmas judaismi järgijaid, mitte kõiki juudi rahvusest inimesi. Judaismi tuntakse teise sõnaga ka kui juudi usku.

[2] http://www.dunedininterfaith.net.nz/DJCMCLG.pdf. (05.02.2017). Tegemist on dokumendiga, mille on koostanud Uus- Meremaal asuva Dunedini linna aabrahamlike religioonide esindajad. Dokumendis on lühidalt kokku võetud kõigi kolme usundi õpetuslikud seisukohad.

[3] https://www.islamreligion.com/articles/31/jesus-in-islam-part-1/. (21.01.2017). Tegemist on internetileheküljega, mis tutvustab islami õpetust ja moslemite eluviisi kõikidele inimestele.

[4] Olen kristluse lõigus kasutanud oma mõtete aluseks http://christianityinview.com/jesuschrist.html  (05.02.2017). Erinevaid kristlikke konfessioone ühendav veebileht, mis tegeleb kristluse tutvustamisega huvitatutele.

https://christianuniversity.org/tell-me-about-jesus-and-christianity/. (05.02.2017).  Protestantliku suunitlusega veebileht, mis tegeleb peamiselt Piibli seletamisega.

http://www.catholic.org/clife/jesus/webelieve.php. (05.02.2017). Katoliiklik veebileht, mis tutvustab roomakatoliku kiriku õpetust.

[5] https://jewsforjudaism.org/knowledge/articles/resurrection/. (21.01.2017). Jews for Judaism ühendab erinevatest vooludest judaiste. Organisatsioon hoiab ja kaitseb judaistlikku pärandit kogu maailmas.

[6] Judaismi lõigus olen kasutanud veel:

http://www.jewfaq.org/mashiach.htm (05.02.2017). Ortodoksse judaismi vaatenurka tutvustav veebileht.

https://outreachjudaism.org/outreach-judaism-responds-to-jews-for-jesus/. (05.02.2017). Organisatsioon Outreach Judaism kaitseb judaismi juutidele suunatud kristliku misjonitegevuse eest.

http://www.whatjewsbelieve.org/explanation3.html. (05.02.2017). Judaismi õpetusi tutvustav veebileht.

[7] Islami lõigus olen kasutanud mõtete aluseks:

https://www.whyislam.org/about-us-2/. (05.02.2017). Organisatsiooni Why Islam eesmärk on kutsuda kõiki inimesi Jumala tundmisele läbi islami õpetuste tutvustamise ja seletamise.

http://www.muslim.org/islam/deathj-h.htm. (05.02.2017). Veebilehekülg kuulub Pakistanist pärit rahvusvahelisele Ahmadiyya liikumisele, mis soovib esitleda maailmale puhast ning algset islami õpetust.

http://islamicpamphlets.com/jesus-a-prophet-of-god/. (05.02.2017). Islamic Pamphlets toodab kirjandust, mille eesmärk on tutvustada islamit laiemale rahvahulgale.

 

Essee on kirjutatud  2016./2017. õppeaasta vabariikliku usundiõpetuse olümpiaadi eelvoorus. Essee autori pälvis 17.-18. märtsil toimunud lõppvoorus esikoha. Kuula ka intervjuusid žürii esimehe teoloogiadoktor Roland Karoga ja olumpiaadi võitjaga Vikerraadio saates Kirikuelu (26.03.2017, saatejuht Meelis Süld).

 

Robert Bunder (1998) on Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klassi õpilane, ta kuulub Tartu Pauluse kogudusse ja on valitud koguduse nõukogusse.

K&T viitamisjuhendit vt siit.
Print Friendly, PDF & Email
English