Raamatud

Ilmus luterlaste ja katoliiklaste ühisuurimus „Jumal ja inimväärikus“

german-bilateral-commission-bookSaksamaa Ühinenud Evangeelse Luterliku Kiriku (VELKD) ja Katoliku Kiriku Saksa Piiskoppide Konverentsi kolmas kahepoolne töörühm on välja andnud uue kirjutise „Jumal ja inimväärikus“. Töörühm tegeles mitme aasta vältel antropoloogia ja eetilise otsuse kujundamisega seotud probleemidega. Dialoogi juhtisid katoliku piiskop dr Gerhard Feige Magdeburgist ning luterlik piiskop dr Karl-Hinrich Manzke Bückeburgist.

„Pika ning intensiivse dialoogi käigus oleme me jõudnud järeldusele, et [meie vahel] on fundamentaalne konsensus antropoloogia osas ja suur ühisosa eetikas. Ka siin kehtib põhimõte, et rohkem on meid ühendavat, kui meid lahutavat,“ selgitas piiskop Feige, kes juhib Saksa Piiskoppide Konverentsi oikumeenia komisjoni. „Uurimuses nimetatakse olemasolevaid erinevusi piiratud eriarvamuseks, mis ei tühista ühiseid fundamentaalseid seisukohti ega vabasta meid ühisest vastutusest kaitsta inimväärikust.“

Kolmas bilateraalne töörühm on töötanud Jumala ning inimväärikuse teemaga alates 2009. aastast. Uurimus osutab kahe kristliku konfessiooni ühisosale antropoloogia ja eetilise eristamise teemal. Uurimuse eesmärk on aidata mõlema kiriku liikmete paremini mõista võimalikke konflikte ning nendega asjakohaselt tegeleda. Uurimus näitab ka, et vaatamata mõningatele erinevustele eetikaküsimustes, on kirikutel siiski võimalik astuda usutaval moel ühiselt välja inimväärikuse kaitseks ühenduses selliste teemadega nagu tüviraku uuringud, laste vaesus ja haridus ning abistatud suremine.

„Arvestades praegusi sotsiaalpoliitilisi debatte, tahame me tugevdada kristliku usu ühist antropoloogist alust, mis põhineb Pühakirja tunnistusel,“ rõhutab Manzke, Schaumburg-Lippe piiskop ja VELKD luterliku-katoliku suhete eestkõneleja. „Ma olen kindel, et meie viimase raporti avaldused suudavad õhutada meie kirikuid ühiselt seisma inimväärikuse eest, kus tahes seda kahtluse alla seatakse või jalge alla tallatakse.“

VELKD on olnud dialoogis Saksa Piiskoppide Konverentsiga alates 1976. aastast, et aidata kaasa luterlaste ja katoliiklaste vaheliste vaidlusaluste teoloogiliste probleemide lahendamisele. Äsjailmunud uurimus on kolmas; eelnevalt on ilmunud „Osadus sõnas ja sakramendis“ (1984) ning „Communio Sanctorum: Kirik kui pühade osadus“ (2000).

 

Allikas: LWF

Print Friendly