Uudised ja oikumeenia

Toimus usujuhtide rahukohtumine Assisis

Paavst Franciscus ja KMN-i peasekretär õp dr Tveit (allikas: KMN)

Paavst Franciscus ja KMN-i peasekretär õp dr Tveit (allikas: KMN)

Moslemite, juutide, hindude, kristlaste ja budistide usujuhid kohtusid 18 – 20 september Assisis, et rääkida rahust. Itaalias toimunud uskude vaheline konverents kandis pealkirja „Janu rahu järele: usud ja kultuurid dialoogis“ ning selles osales ligi 450 usujuhti.

Osalejate seas olid Kirikute Maailmanõukogu (KMN) peasekretär õp dr Olav Fykse Tveit, Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh Bartolomeos, KMN-i Euroopa president peapiiskop emeeritus Anders Wejryd ning Canterbury peapiiskop Justin Welby.

Konverentsi programm sisaldas ka Nobeli laureaatide Jody Williamsi Ameerika Ühendriikidest ja Tawakkol Karman Jeemeist ettekandeid ning lõunat koos Süüria põgenikega.

Paavst Franciscus osales ülemaailmsel palvepäeval rahu eest lõputseremoonial. Tsiteerides Mt 5:9 „Õndsad on rahutegijad“ ütles Franciscus: „Me januneme rahu järele. Me tahame rahu tunnistada. Ja eelkõige peame me palvetama rahu eest, sest rahu on Jumala kingitus ja see on meie kohustus seda paluda, seda omaks võtta ja seda iga päev ehitada Jumala abiga.“

„Meie religioossed traditsioonid on mitmesugused. Aga meie erisused ei ole konflikti ja ärrituse või meievahelise jaheda kauguse põhjuseks. Me ei ole täna palvetanud üksteise vastu, nagu on kahjuks vahel juhtunud ajaloos. Rahu tähendab tervitamist, avatust dialoogile, kitsarinnalisusest ülesaamist, mis ei ole turvalisuse strateegia, vaid pigem sild üle tühja ruumi. Rahu tähendab koostööd, konkreetset ja aktiivset vahetamist teisega, kes on kingitus, mitte probleem, vend või õde, kellega koos ehitada paremat maailma.“

Õp dr Tveiti ettekanne „Terrorism – Jumala eitamine“ tegeles terrorismi ning religioosse äärmuslusega. „Mitte keegi ei saa Jumala nimel kasutada terrorit või vägivalda,“ ütles Tveit. „Terror on teotus Jumala meie looja vastu, kes lõi meid kõiki võrdselt Jumala palge järgi. Terror on patt teise inimolendi vastu, elu pühaduse vastu, ja seega Jumala vastu.“ „Ideoloogia, mis nende rünnakute taga on, on segu poliitilistest, kultuursetest ja kindlasti religioossetest vägivalla õigustustest. Otsustav on selle „teise“, kes muutub sihtmärgiks, inimsuse eitamine.“

Tveit osales ka majandusliku ebavõrdsuse arutelus ning mõtiskles selle üle, kuidas suurenev lõhe sissetuleku ja jõukuse vahel on mitmete maailma probleemide keskmes. Kristlased peavad seda „lõhet pahaks panema“. Tveit viitas, kuidas usk ühte Jumalasse, kõige loojasse, mis põhineb Piibli tunnistusel, kohustab meid töötama õiglase ressursside jagamise nimel. Leping ja dekaloog (2Ms 20–23), nii nagu ka Jeesuse õpetus, keskenduvad sellele. Me palvetame meie vajaduste, mitte meie ahnuse eest.

Ühendades oikumeenilise ühtsusotsingu ja rahuotsingu, rääkis peapiiskop Wejryd teemal „Kristlik ühtsus: halastuse oikumeenia“. Ta märkis, et kristlased saavad täna tegeleda misjoniga üheskoos „mitte viimasena nendes piirkondades maailmas, mida me kunagi hüüdsime kristlaskonnaks.“ Wejryd ütles et Ef 4 räägib ühtsusest, mis on juba tegelikkus Isa ja ühe ristimise kaudu. „Ja ükski meist kristlastest ei tohiks olla rahul kuni me saame ausalt ja täielikult koos tähistada ja jagada euharisti.“

Oikumeeniline patriarh Bartolomeos ütles, et inimkond peab olema võimeline järele mõtlema selle üle, kus ta on läinud valesti ja kus ta ei ole hoolt kandnud, „sest fundamentalism on tõusnud, ähvardades mitte ainult dialoogi teistega, aga isegi dialoogi meie enda sees, meie enda südametunnistuses.“

Anglikaani peapiiskop Justin Welby reflekteeris oikumeenilise palve tseremoonial tänapäeva maailmas levinud väärkujutluse üle, et raha teeb inimese rikkaks. „Me peame ennast rikkaks. Meie raha ja jõukus on nagu mänguraha laste mängus: sellega võib osta asju meie inimlikus majanduses, mis näib nii võimas, kuid Jumala majanduses on see väärtusetu. Me oleme tõeliselt rikkad, kui me võtame vastu Jumala armu Kristuse meie päästja kaudu.“

See konverents märkis esimese uskude vahelise ülemaailmse palvepäeva 30. aastapäeva. Seda peeti esimest korda Assisis paavst Johannes Paulus II ajal, kes on nüüd ülendatud roomakatoliku kirikus pühakuks.

 

Allikas KMN

Loe lisaks siit.

Print Friendly, PDF & Email
English