Arhiiv

Rahu (nr 243/ 5.8.2016)

bora-99553_1920

Foto: Pixabay (CC0 Public Domain)

 

Üks pilt mässavast merest ja linnust, kes seisab rannaäärsel kaljul, mille vastu lained metsikult paiskuvad.  Selle pildi nimi on „Rahu”. Rahu on hinnaline asi üha metsikumaks muutuvas maailmas. Nagu poliitiline rahu, nii ka hingerahu pole kumbki enesestmõistetavad tänaselgi päeval. Neid tuleb jätkuvalt otsida ja taga nõuda. Võimalusi selleks leidub ka tänases ajakirja numbris.

Tänases K & T numbris jätkab toimetuskolleegiumi liige Urmas Nõmmik oma artiklit vanas Lähis-Idas esinenud jututüübist, mis seab eesmärgiks rahu kui väärtuse. Seda jututüüpi võib kohata nii Vanas Testamendis kui  ka sumeri lühieeposes Bilgamesist ja Akkast. Käesolevas numbris ilmuvas teises osas on asetatud esimeses osas käsitletud vanatestamentlikud rahusõlmimise lood sumeri lühieepose Bilgamesi ja Akka loo taustale. Nõmmik küsib laiemalt konflikti haldamise jututüübi mõtte ja konteksti järele.

Arvamusrubriigis jagab oma mõtteid hingehoiust haiglas Usuteaduse Instituudi vilistlane Heidy Prükk: „Nii haigla personali kui ka patsiendi lähedaste seisukohast võib probleeme tekitada leina ja surmaga seotud mõtete ja tunnete väljendamise võimaluste vähesus. Põhjuseks võib olla meditsiiniasutuse ühekülgne kuvand paigast, kus saadakse terveks. Lein ei ole mahtunud haigla konteksti, kuid tunnete mahasurumisel on oht jääda nende meelevalda.” Prükk tõdeb, et see „võib tähendada, et nii surija, tema lähedased kui ka haiglatöötajad jäävad üsna üksi. Mahajäetuse koorem võib olla väljakannatamatu, kuid vabanemise võib tuua kas või üks inimene, kes söandab näha seda, mida kogeb hüljatu.”

Jutluse on kirja pannud K & T toimetuskolleegiumi liige Kadri Lääs ja teemaks on inimese täiuslikkus. Lääs tõdeb, et „meil kõigil jääb täiuslikkusest puudu. /…/ Veelgi enam on see tõsi siis, kui inimene seisab igaviku palge ees, kus inimese ebatäiuslikkust ei defineerita enam tema kehva iseloomu või halbade kommete kaudu, vaid küsimuse all on suhe Jumalaga, selle suhte mittetoimimine, katkemine.” Kadri Lääs viitab aga lahendusena inimese usule ja tema otsivale vaimule: “Kristlus ei ole rassimise usund, et hüvitada minevikus tehtud eksimusi, vaid kristlus on Jumala otsimise usund suunaga tulevikku.” Martin Lutheri sõnadega ütleb Lääs: „Mitte see ei ole (Jumala ees) õige, kes palju häid tegusid teeb, vaid see, kes ilma tegudeta palju Kristusesse usub.”

 

Tänases numbris:

Urmas Nõmmik, Sumeri Bilgamesist Piibli Iisakini ehk konflikti lahendamisest Vana Iisraeli ja Lähis-Ida moodi, 2. osa.

Heidy Prükk, Surm haiglas.

Kadri Lääs, See peab olema minu usk.

Lisaks täiendus rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

Luterliku Maailmaliidu loodud logoga rubriigist „2017 – reformatsioon 500“ leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.

Vaata ka 2011.–2015. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia  väljaandmist toetama!

Print Friendly, PDF & Email
English