Arhiiv

Kuidas edasi? (nr 236/ 17.6.2016)

Foto: Karin Kallas

Foto: Karin Kallas

Ja Jeesus ütles: „Aga nüüd ma lähen Tema juurde, kes minu on saatnud, ja keegi teist ei küsi minult: „Kuhu Sa lähed?“” (Jh 16:5) See on Jeesuse vastus küsimusele „Kuidas edasi?“. Tema, kolmainu Jumala juurde. Selles pole küsimustki.

Kas me suudame jääda ellu? Olenditena kui inimesed, inimestena ja kristlastena? Või näiteks, kas Eesti Vabariik jääb püsima? Need küsimused tõusevad esile tänases Kirik & Teoloogia numbris, ja vastuseks kõlab selge „jah“. Aga see pole iseenesest teostuv ehk iseenesestmõistetav. Ja löövad häirekellad! Usuteaduse Instituudi süstemaatik Thomas-Andreas Põder ütleb oma venia legendi loengus, et kui me tahame kristlastena jätkata, peab meil olema kristlik teoloogia, ja seda kõrgemal ehk spetsialisti tasemel. Ei piisa ainult religiooni uurimisest või ajaloost või sotsioloogiast. Ja kristlik teoloogia kui süstemaatiline teoloogia on pidev kas tagasi või edasi või mõlemasuunaline minek kolmainu Jumala juurde ning seal püsimine. Muud võimalust ei ole!

Lihtne inimene Jaan Tooming, kes oma lihtsuses võib mõjuda radikaalselt, ütleb lihtsalt: kui tahame olevustena ellu jääda, peame lõppeks hakkama elama inimlikult Jumala loodud maailmas ehk jumalinimestena. Muud võimalust ei ole!

Jeesus ei olnud antiikaja kangelane, ütleb kristlane Karmo Taltsi loos. Tal puudus selline puudus nagu kangelaslikkus, Ta oli lihtne jumalik inimene ja lihtne inimlik Jumal, kelle surma võidakse ehtida kangelaslikkuse oreooliga. Aga polnud muud võimalust inimese päästmiseks inimlikuks ja kristlikuks ehk jumalikuks elamiseks kui Jumala inimeseks saamine. Kangelase või filosoofi saatmine poleks aidanud. Sest inimsõnnikut on määratult rohkem kui veiste oma Augeiase tallides. Ja see ähvardab ära põletada kogu eluslooduse.

Kui võtta Eesti Vabariiki kujundina Kirikust, siis meie, eestlaste kangelasteks ehk lunastajateks on vabariigi eest võidelnud ja kannatanud inimesed. Ja võitlevad ning kannatavad. Sellest räägivad kaks tänast jutlust, EELK peapiiskopi Urmas Viilma ja Martin Boothi sõnad. Eesti Vabariigi juurde kuulub, vähemalt on kuulunud, vankumatult kristlik kirik. Ajalugu vaadeldes võiks lausa öelda, et üht poleks teiseta. Kindlasti saab ütelda, et ilma kristliku kirikuta ei oleks Eesti Vabariiki. Kes seda eitab, see kas ei tunne oma riigi ajalugu või tahab seda salata nende kombel, kes okupatsiooni ajal kristlasi vaenasid. Ja me oleme seda unustamas või olematuks tegemas! EELK sõpruspiiskopkonna, Rochesteri piiskopkonna vaimulik Martin Booth tahab Jumalale tänu anda nende usklike usu eest, kes ka vaenamise ajal oma usku maha ei salanud ning Jumalale kindlaks jäid.

Kui peapiiskop Urmas Viilma viitab meie kätte võidetud vabariigi kitsaskohtadele, siis pole see mitte kriitika eelkõige poliitikutele, vaid meie kristlikule kirikule. Ja see on vastutustundlik iseenesekohane küsimus: kas meie, kes endid kristlasteks peame, elame kristlastena. See on süstemaatilise teoloogia üks põhiküsimustest. Kas meie vundamendiks on Kristus ja Kristuses elamine ehk jumalateenistus? Peale Tema ei ole meil muud võimalust, kui tahame jääda ellu olevustena, inimestena ja kristlastena. Sest üks tõsine ja aus jumalateenistus sisaldab iseenesest mõistetavalt inimeseteenistust ja looduseteenistust.

Tänane uudis on seotud Läti Evangeelse Luterliku Kiriku otsusega tulevikus mitte enam pühitseda naisinimesi pastoriteks. Nii nagu majanduslikult arenevad Balti riigid erinevalt, samuti ka kiriklikult. Kui majanduslikust küljest vaadatuna räägitakse ühe või teise edasiarenemisest või langemisest või stagnatsioonist, siis kas sellist lähenemist saab kasutada ka kirikute puhul? Aga küsimus on ka siin tõusnud: kuidas edasi? Kuidas minna koos edasi oma erinevustes?

 

Järgmine täiemahuline Kirik & Teoloogia number ilmub ülejärgmisel nädalal.

 

Tänases numbris:

Thomas-Andreas Põder, Süstemaatiline teoloogia ja selle roll teoloogilise pädevuse omandamisel. Venia legendi loeng.

Jaan Tooming, Mõtteid rohelisest mõtteviisist.

Karmo Talts, Veel üks kangelane.

Urmas Viilma, Kaljule rajatud elu. Jutlus võidupühaks (Mt 7:24-27).

Martin Booth, Baltimaade küüditamise 75. aastapäeva mälestusjutlus (2Sm 7:4-17; Hb 6:9-20; Lk 19:11-24).

Lisaks täiendus rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.

• Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

• Luterliku Maailmaliidu loodud logoga rubriigist „2017 – reformatsioon 500“ leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.

• Vaata ka 2011.–2015. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

• Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia  väljaandmist toetama!

Print Friendly, PDF & Email
English