Arhiiv

Taeva ja maa vahel (nr 230/ 6.5.2016)

Foto: Kerstin Kask

Foto: Kerstin Kask

 

Me elame ajal, kui pead näivad tõstvat äärmused ja maailma kiputakse sageli nägema must-valgelt. „Kes ei ole meie poolt, on meie vastu.“ See on suhtumine, mis ei taha teist poolt ära kuulata ja viib viimaks igasuguse diskussiooni lämbumiseni. Need, kes varem elavalt vaieldes, kuid siiski ühist teed käisid, leiavad end korraga justkui vastamisi asetsevatest teeäärsetest kraavidest, kust vastasleeri otsekui kaevikust umbusklikult piieldakse.

Selline on veidi liialdatult pilt, mida praegune avalik arutelu ja paiguti ka poliitmaastik järjest enam polariseeruvas Euroopas näib pakkuvat. Paljud räägivad kriisist, millesse Euroopa on sattunud. Eelseisva Euroopa päeva eel avaldame Euroopa Ülemkogu eesistuja President Donald Tuski välisnõuniku Riina Kionka arvamuse, mis puudutab praeguseid kriise, kuid kutsub üles mitte unustama Euroopa edulugu, mida väljastpoolt vaatajad vahel meist endist selgemini näevad.

Kriisidega ja eluraskustega ümberkäimiseks on mitmeid viise. On neid, kes kriisi sattudes resigneeruvad ja võtavad omaks fatalistliku hoiaku. Teised põgenevad või jäävad ootama valget laeva, mis päästab ja viib sinna, kus pole muret ja vaeva. Õpetaja Merike Paas-Schümers kirjutab tänases jutluses sellest, kuidas kristlastena ei peaks meie eesmärgiks olema mitte pääsemine kannatustest ja hädast, selle elu piiratusest, vaid vabanemine selleks, et elada koos Jumalaga: „Mitte vabadus millest, vaid vabadus milleks.“ Ristiinimese eesmärgiks ei peaks olema mitte maailmast põgenemine, vaid selle maailma teenimine. Mitte resigneerunud kritiseerimine, vaid käe külge panemine seal, kus võimalik. Mõelgem äsjase taevaminemispüha valguses piibliloole taevasse võetud Kristusest, kes lahkudes apostleid õnnistab, mille järel „nad läksid rõõmuga“.

Jätkuks eelmisel nädalal avaldatud Konstantinoopoli patriarhaadi ajaloole ilmub täna Alar Laatsi sulest teise kahe vana patriarhaadi lugu, nimelt Aleksandria ja Antiookia oma. Järgmisel nädalal on järjekorras veel Jeruusalemma ja Siinai Mäe Ortodoksse Kiriku lood. Erinevalt meie kaasaegse Euroopa kriisidest saame kirikuloo abil vaid konstateerida juba toimunud lõhenemisi, liitmisi ja asutamisi. Aga elu läheb edasi ja lähme siis meiegi.

 

Tänases numbris:

Alar Laats, Vanad patriarhaadid: Aleksandria ja Antiookia patriarhaatide lugu.

Riina Kionka, Euroopa päeval kriiside keskel.

Merike Schümers-Paas, Oodates valget laeva.

Lisaks täiendus rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.

 

• Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

• Luterliku Maailmaliidu loodud logoga rubriigist „2017 – reformatsioon 500“ leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.

• Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia  väljaandmist toetama!

Print Friendly, PDF & Email
English