Arhiiv

Kaks maailma (nr 215/ 22.1.2016)

Foto: Kadri Lääs

Foto: Kadri Lääs

 

Millised või kes on just eelkõige ristiusu vaimulikud Eestis ja mujal? Sellised, millised on nende kujundajad sõnas ja pildis. Ei midagi rohkemat ega vähemat? Tänase Kirik & Teoloogia numbris näitlikustab seda Madis Kolgi üle- ja läbivaatlik artikkel vaimulikest Eesti aja- ja kultuuriloolises näitekirjanduses. Aga kas pole nii lugu iga ajaloolise isiku või sündmuse ja kujutajaga? See küsimus jääb vist alatiseks. Inimene vist kaldub mõtlema ja seega nägema stereotüüpselt koos oma ootuste ja lootustega, mida ta endalegi teinekord tunnistada ei julge. „See on ainult film,“ lohutab ema oma last peale õudusfilmi vaatamist. Ka meil on oma Hollywood. Ja seda lausa igapäeva eluna. Aga asi pole nii hull, sest „õnneks on meie ühiskonnas valdav osa vaimulikest avatud kunstimaailmale ja avatum osa kunstimaailmast suudab näha ka teoloogias midagi enamat kui karikatuurse kujundiloome esmast alusimpulssi,“ nagu kirjutab Kolk oma artiklis. Ja tema kirjutise viimane lause „nõnda usun, et iga hinna eest neid kaht maailma kokku segama ei peagi“ juhatab omamoodi sisse tänase arvamusloo, mis puudutab n-ö teoloogilist ja vaimulikku Hollywoodi.

Fantastiline! Oivaline! Mis on fantastiline ja oivaline? Jeesuse sõnad abielurikkumiselt tabatud mehe loos: „Kes teie seast ei ole patustanud, visaku esimesena teda kiviga.“ Jah, mehe, sest abielu ei saa väliselt üksi rikkuda. Hoopis kõrgemal tasemel oleks nende tuvastamine ja surmamine, kes oma südames abielu rikuvad. Mis on see abielu, mida rikkuda või mitte? Selle üle reflekteerib oma arvamusloos the grand old man of theology Toomas Paul. Ja mitte ainult selle üle, vaid ka preestrite sees ja seas valitseva segaduse üle selles küsimuses. Tal on see õigus ja võiks öelda, et lausa kohustus, piltlikult öeldes, seista või istuda preestrite ja piiskoppide seas ning lausuda neile Jeesuse elavakstegevaid sõnu: „Tõesti, ma ütlen teile: tölnerid ja pordikud saavad enne teid Jumala riiki!“ Sest küsimuse all ei ole ainult suhtumine, vaid Jumala Sõna kuulutajate ja sakramentide jagajate haridus ja ka haritus ning rõhuasetus: „Tänaseid kristlasi metafüüsilised teemad ei paelu /…/ Nüüd on huvide keskmes moraaliteoloogia.“ Võiks öelda, et see on ilmalikustunud Kiriku iseloomustus, sest Jumala järgi küsivale ja hüüdvale Kirikule on iseloomustavaks Martin Lutheri sedastus: „Keegi ei saa ju salata, et abielu on välispidiselt üks ilmalik asi /…/ Ma ei leia Uuest Testamendist ühtki näidet selle kohta, et Kristus või apostlid abieluasjadest oleks rääkinud, välja arvatud seal, kus oli tegemist südametunnistuse küsimustega.“

Toomas Paul lõpetab oma arvamusloo lausega: „Kahju, et inglid saavad rõõmustada, aga kaasinimesed ei saa…,“ viidates teenimatule armule kadunud poja loos, millest jutlustab Urmas Karileet. Kui näiteks ideaalis peab inimesel Eesti Vabariigi presidendiks saamiseks midagi ette näidata olema, siis Jumala lapseks saamiseks mitte midagi. Kui, siis ainult oma kõlbmatus. Oh seda taevariigi ja maise riigi loogikat! Pühasse abielusse Jumalaga astub „näotu, inetu, rüve ja üleni räpane piiga, kes oma pattude pärast nagu poris püherdab,“ nagu kirjutab püha Johannes Kuldsuu oma kateheetilistes jutlustes hinge kohta, kes saab Kristusega ühendatud Kristuse algatusel ikka ja jälle, ja üha uuesti. Ärateenimatu arm, mis on Jeesuse (ja tema ongi see), Pauluse, Kuldsuu, Lutheri, Karileedi ja paljude teiste sõnum annab inimesele võimaluse, julguse ja tegelikkuse olla Jumala „pühas Perekonnas“, kus „rõõmustada võiksime Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Isa ja Püha Vaimuga elab ja valitseb igavesti“.

Rooma paavst on skandalon! Vatikanis jagatakse luterlastele armulauda! (Kotimaa 24, 19.01.2016) Ja järgmisel, 2017. aastal tahab skandalon Martin Lutherit esiletõstvalt koos luterlastega reformatsiooni 500. aastapäeva pühitseda. Kas tõesti on reformatsioon jõudmas lõpule, murdes lõppeks rooma katoliku kiriku? Nii võiks tõesti küsida katoliiklastest traditsionalistide blogi Rorate Caeli ladina keeles. Ja nii mitmedki vaimulikud Maarjamaal oma emakeeles. Kas tõesti on taeva ja maa kord sassi läinud? Sellest annab aimu seekordne uudis seoses katoliku kiriku ja Luterliku Maailmaliidu ühiselt koostatud palveteenistuse valmimisest juubeliaastaks. Miks peaksid katoliiklased üle maailma tähistama reformatsiooni aastapäeva? Katoliiklane, kes sellele vastata oskab, on luterlane? Ja luterlane, kes … Kas saab siin, nähes asjade kulgu, seda iseloomustada põhimõttega: „Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda ärgu inimene lahutagu?“

Lisaks kõigele on nüüdsest on avalehelt lingitavad ka 2011.-2015. aastal ilmunud kirjutiste sisukord ja register autorite järgi alfabeetilises järjestuses. Head lugemist ja ülelugemist!

 

Tänases numbris:

Madis Kolk, Vaimulikud Eesti aja- ja kultuuriloolises näitekirjanduses.

Toomas Paul, Kole kurb.

Urmas Karileet, Teenimatu arm (Jr 9:22–23).

Lisaks täiendus rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.

 

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

• Luterliku Maailmaliidu loodud logoga rubriigist „2017 – reformatsioon 500“ leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud 2010-2015 ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.

• Vaata ka 2011.–2015. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Kutsume jätkuvalt ajakirja Kirik & Teoloogia  väljaandmist toetama!

Print Friendly, PDF & Email
English