Arhiiv

Alandlikkuse valguses (nr 207/ 27.11.2015)

Franciscus

Foto: Anu Põldsam

 

Advendiaeg on alguse aeg. Peale selle, et algab uus kirikuaasta, algab ka valguse suurenemine. Kuigi looduses valgus veel kahaneb ja pimedus kasvab, päev jääb lühemaks ja öö pikemaks, süütame ometi justkui vastupanutegevusena ühe küünla teise järel. Selle sümboolse tegevusega väljendame oma kannatamatust ja pimedusega leppimatust. Me tahame valgust ja nõuame seda taga. Soovime näidata, et meil on, mida jagada, kuid mitte ainult seda, soovime ka juhtida tähelepanu peamisele, põhilisele, mida ühiskond vajab.

Kristluses on mõned asjad tähtsamad kui teised. Kuid mõnikord juhtub, et olulised asjad jäävad väheoluliste varju ja kaotavad oma mõju. Tänases advendijutluses selgitab Eesti kaitseväe peakaplan Taavi Laanepere, et alandlikkust kui ristiusu keskset voorust on peetud nõrkade omaduseks ja seda mitte ainult ühiskonnas üldiselt, vaid ka kirikus. Laanepere küsib: „Kes on tegelikult suurem tegija, kas see, kes igal võimalusel eksponeerib oma väge ja võimu, või see, kes väge omades ei rakenda seda enda päästmiseks, vaid mõtleb eelkõige inimeste päästmisele igavikulises mõõtmes?“ Ta vastab, juhtides tähelepanu tõsiasjale, et alandlikkusel on kristlase elu jaoks keskne tähendus: „Alandlikkus ei ole mingil juhul nõrkade voorus. See voorus on iseloomulik just väga julgetele ning mõjuvõimsatele juhtidele. Kui me tahame elus midagi suurt ja olulist korda saata, kui me tahame, et meie elul oleks tähendus, mis ka teistele korda läheks, siis peame me taasavastama enda jaoks alandlikkuse.“

Tänases artiklis käsitleb ka EEKBKL Kõrgema Usuteadusliku Seminari Uue Testamendi professor ja pastor Peeter Roosimaa kristliku elu olulisimat osa, s.o Jeesusele järgnemise tähendust omavahel pärimuslikult sõltuvate Mt 10:38 ja Lk 14:27 tekstide eituste tõlkimise taustal. Tegemist on näitega sellest, kuidas mingi tõlkeviga võib vaatamata hilisematele redigeerimistele ja osalt uuesti tõlkimistele jääda püsima ja kinnistuda lausa sajanditeks. Roosimaa viitab muuhulgas tõsiasjale, et „üksnes Jeesusega või vastavalt kristlastega kaasaskäimine või nii-öelda kaasajooksikuks olemine ei tee inimest veel Jeesuse õpilaseks. /…/ Vaja on väga põhimõttelist ja olemuslikku elumuutust, mida Jeesus nimetab oma risti endale võtmiseks.“

Ain Riistan, Tartu Ülikooli usuteaduskonna lektor ja teadur ning EEKBKL Kõrgema Usuteadusliku Seminari dotsent annab värskes numbris ülevaate 17.–18. novembril Tartu Ülikoolis toimunud konverentsist „Maarjamaa – ajaloo teadmusega eilsest homsesse“. Riistan kui konverentsi üks korraldajatest tutvustab üritust järgnevalt: “Konverentsi eesmärk oli siduda kokku teema-aasta „Kaheksa sajandit Maarjamaad“, EUU 2015 tulemuste tutvustamine, tuues seejuures sisse rahvusvahelise võrdlusmomendi, ning anda sellele kõigele praktiline rakenduslik väljund, mis aitaks Eestimaa kirikutel oma tööd paremini teha.”

Esimese advendi eel mõtiskleb lavastaja, õppejõud ja teatriteadlane, Kirik & Teoloogia toimetuskolleegiumi liige Katri Aaslav-Tepandi igavikulistele küsimustele 21. sajandi võtmes: „Kas meie tunneme ära Tema? Keda me ootame ja mida me ootame? Mida on meil ära tunda nende jõuluhullude päevade ja odavate jõulumüükide ja šokolaadiga advendikalendrite keskel? Ja kas need tõsised küsimused mahuvad ootusaja rõõmsasse meelsusesse?“ Ta soovib meile, et „tunneksime ära Jeesuse Kristuse, oodatu, igatsetu. Et võiksime olla tugevad usus. Nõnda kui teades, et aasta pimedamale ajale järgneb valgem, nii ka uskuda, et Jumal on minuga, ta ei jäta kedagi maha, ta armastab meid.“

Ilusat ootusaega ja head lugemist!

 

Tänases numbris:

Peeter Roosimaa, Sajandeid püsinud küsitav tõlge (Mt 10:38; Lk 14:27).

Ain Riistan, Konverentsi Maarjamaa – ajaloo teadmusega eilsest homsesse“ tagasivaade.

Taavi Laanepere, Alandlikkuse aulisus (Sk 9:9).

Katri Aaslav-Tepandi, Vaata, su pääste tuleb! (Js 62:10–12).

Lisaks täiendus rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.

 

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

• Luterliku Maailmaliidu loodud logoga rubriigist „2017 – reformatsioon 500“ leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud 2010-2015 ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.

• Vaata ka 2011.–2014. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Print Friendly, PDF & Email
English