Arhiiv

Hariduseusust ja olemise alusest (nr 201/ 16.10.2015)

LWF, Cornelia Kästner

Foto: Cornelia Kästner, LWF

Eestlane olevat hariduseusku. Lastele hea hariduse andmine on meie mail tõepoolest ammust aega oluliseks prioriteediks olnud. Iseasi, kas alati ollakse teadlik sellest, mida mantrana korratud hariduse olulisus tegelikult tähendab. Kas see tähendab eeskätt tõendi omandamist, mis tõotab ligipääsu “helgele tulevikule” (loe: hästi tasustatud töökohtadele)? Ning kas selle haridust tõendava dokumendi omandamiseks piisab teatud hulga faktipõhise materjali pähetuupimisest ja tublidusest? Või on haridus oluline (ka) selleks, et mõista, mõtestada ja analüüsida meie ümber ja meiega toimuvat? Oluline selleks, et kujundada inimest tervikuna, küsida selle järele, mis on meie olemise alus ja eesmärk?

Hariduse üheks oluliseks vahendajaks on kool. Tänases Kirik & Teoloogia numbris arutleb õp Triin Käpp kooli rolli üle, kõrvutades üldhariduskoolide ja kristlike koolide eesmärke – teema, mis on hetkel Eesti kontekstis iseäranis aktuaalne. Autor leiab, et vastavalt riiklikule õppekavale on kooli eesmärgiks valmistada inimest ette kolmeks rolliks siin maailmas: eluks kodanikuna, pereliikmena ning tööinimesena. Kristlik mõõde soovib lisada veel kolm olulist aspekti, aidates mõtestada seda, milline on maailm, kes on inimene ise ning milline on inimese ja Jumala vaheline suhe.

Jätkame Kirik & Teoloogia kolleegiumi liikme Katri Aaslav-Tepandi artikli „Logos Johannese evangeeliumi algushümnis (Jh 1:1-18)“ avaldamist. Pärast johannesliku logose vaatlemist Vana Testamendi ja sünoptiliste evangeeliumite taustal jõuab autor logos-hümni kulminatsioonini, mis sõnastab kogu evangeeliumi tuuma: „Ja sõna sai lihaks…“ (Jh 1:14). Preeksistentne Sõna, mis oli olemas enne alguste algust, mis on kogu meie olemise ja loodu alus ning Jumalaga olemuselt üks, sündis ühel kindlal ajaloolisel hetkel füüsilisse maailma Jeesus Kristusena. See on sõnum, mida kutsusid skandaalseks juba antiiksed kreeklased ja mis pole oma skandaalsusest midagi minetanud. Küll on ta aga jätkuvalt usu ja lootuse allikaks miljonitele.

Harju-Madise koguduse õpetaja Joel Siim arutleb vastutuse üle, mis on kirikuliikmetel oma kodukoguduse ja kiriku ees. Ta meenutab, et koguduste aktiivsus sõltub suuresti sellest, kui palju koguduseliikmed on valmis oma kogudusse panustama. Jumal on meid kutsunud oma varaaitade haldajaks. Hea ja perspektiivitundega haldaja hoolib olemasoleva tarbimise kõrval ka sellest, et tulevikuski aidast midagi leida oleks.

Head lugemist!

 

Tänases numbris:

Katri Aaslav-Tepandi, Logos Johannese evangeeliumi algushümnis (Jh 1:1-18) (2. osa).

Triin Käpp, Miks on kooli vaja?

Joel Siim, Igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju.

Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.

 

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

• Luterliku Maailmaliidu loodud logoga rubriigist „2017 – reformatsioon 500“ leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud 2010-2015 ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.

• Vaata ka 2011.–2014. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Print Friendly, PDF & Email
English