Uudised ja oikumeenia

EKOE nõukogu resolutsioon Euroopa põgenikekriisi kohta

geke logo

 

Kaitsta ja tervitada põgenikke – tugevdada Euroopa Liidu ühist põgenikepoliitikat – Kellele olen mina ligimeseks? (Lk 10:36) 

Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas Nõukogu on jälginud suure murega põgenike olukorda üle kogu maailma viimasel paaril kuul. Alates II maailmasõjast ei ole veel kunagi pidanud nii suur arv inimesi põgenema oma kodudest, piirkondadest, maadest. Rahvusvahelised organisatsioonid räägivad umbes 60 miljonist inimesest üle maailma. Näib, et Euroopa on kogemas maailmas toimuvat sügava poliitilise muutuse aega, mille üheks sümptomiks on „ebaõnnestuvad riigid”. Süürias ja Iraagis on selleks eriti kohutav ja hirmuäratav sõda, mis toob kaasa inimeste kodukohast lahkumise. Kuid isegi seal otsivad enamus ümberasustatud inimestest varjupaika oma riigi piirides. Neli miljonit süürlast on läinud naaberriikidesse – Jordaaniasse, Liibanoni ja Türki – ja elavad seal väga rasketes humanitaartingimustes. Viimast ka seetõttu, et rahvusvaheline kogukond ei ole taganud seal rajatud laagritele vajalikku majanduslikku tuge.

Viimastel nädalatel tabas põgenikekriis Euroopat dramaatilisemalt kui varem. Pildid uppuvate põgenike paatidega, lämbuvad põgenikud veoautodes, politsei, kes ajab põgenikke jõuga piirialadelt ära – kõik see on meid sügavalt kohutanud ja kurvastanud. Samal ajal on üle Euroopa käinud solidaarsuse- ja abilaine, seal hulgas on ka paljud kirikud üle kontinendi aktiivselt põgenikke vastu võtnud ja nende saabumist toetanud. Siiski, paljudes Euroopa riikides on reaalsuseks ka põgenike vastu suunatud vägivaldsed intsidendid.

EKOE nõukogu meenutab endale võõra ja põgeniku väga spetsiifilist ja olulist rolli juutlikus ja kristlikus traditsioonis. Aabraham kutsus enda juurde kolm võõrast ja kandis nende eest hoolt, valmistas neile söömaaja. Kui nad olid lahkunud, avastas ta, et Jumal ise oli teda nende näol külastanud (1Ms 18). Iisraelile meenutatakse ikka ja jälle, et ta kaitseks võõrast ja põgenikku, kuna Iisrael ise oli Egiptuses orjaks ja sai Jumala poolt vabastatud. Võõraga kohtumine tuletab Iisraelile meelde nii tema enda päritolu kui Jumala tegutsemist, et teda kaitsta ja juhtida vabadusse.

Kui Jeesuselt küsiti: „Kes on mu ligimene?”, vastas ta tähendamissõnaga halastaja samaarlasest. Samaarlane oli Iisraeli toonases keskkonnas ise võõras ja Jeesus kutsus inimesi muutma oma perspektiivi ja küsima: „Kellele olen mina ligimeseks?” EKOE nõukogu on veendunud, et külalislahkuse laiendamine põgenikele on keskne kristlik nõue ja peegeldab Jumala armastust inimese vastu. See peaks just praegusel ajal juhtima nii kirikute kõiki ettevõtmisi kui poliitikat. See sisaldab ühtlasi mõistmist, et selline külalislahkus ja põgenike integreerimine on vastuvõtvatele ühiskondadele tohutuks väljakutseks.

Nõukogu kutsub EKOE liikmeskirikuid toetama oma riikides seda, et põgenike jaotamine Euroopas toimuks solidaarsuse, õigluse ja vastastikkuse vaimus. Ainult üheskoos võib see suur ülesanne õnnestuda. See on liikmeskirikute jaoks võimalus olla positsioonis, kus kuulata nende muresid, kes tunnevad end saabuvate inimeste rohkusest survestatuna ja oma identiteedis ohustatutena. Üksnes nende murede põhjalik tajumine on võimeline astuma vastu populistlikele lihtsustustele.

Kirikute osadusena Euroopas oleme me väga hästi teadlikud, et olukord konkreetsetes EL-i liikmesriikides ja nende ühiskondades on väga erinev. Siiski väljendab EKOE nõukogu tõsist palvet ühtse Euroopa põgenikekriisi poliitika ja Euroopa vastutuse osas, mis on rajatud Euroopa väärtustele, nagu need on väljendatud Lissaboni lepingus ja EL-i põhiõiguste hartas. EKOE on argumenteerinud viimastel aastatel erinevatel tasanditel, et vajalik on ühendatud Euroopa, sest meil on probleeme ja väljakutseid, mis ületavad rahvuslikke kompetentse ja võimalusi. Põgenikekriis on kindlasti üks neist.

23. septembril 2015 võttis Euroopa Nõukogu vastu otsuse suurendada rahalist toetust rahvusvahelistele organisatsioonidele, mis töötavad Süürias ja naaberriikides selle nimel, et põgenikke kaitsta ja vastu võtta; see on olnud aastaid rahvusvaheliste, ka kiriklike organisatsioonide palve. See otsus sisaldab ka veendumust, et probleemi lahendus peitub viimselt Süüria ja Iraagi poliitilises olukorras. See otsus võib saada osaks heast ja konstruktiivsest naabruskonna poliitikast. Selle kriisiga avastab Euroopa, et ta on Lähis-Ida väga lähedane naaber.

Kooskõlas nimetatud toetusega Lähis-Idale oleks vaja tugevdada ühist migratsiooni- ja põgenikepoliitikat EL-is. EKOE nõukogu rõhutab nende arutelude ja nõuete olulisust, mis on seotud süvendatuma ja ühisema EL-i migratsiooni- ja põgenikepoliitikaga, nagu seda on viimaste nädalate jooksul väljendanud ka teised oikumeenilised organisatsioonid, sh Kirikute Maailmanõukogu (KMN), Euroopa Kirikute Konverents (EKK) ja Euroopa Kirikute Migratsioonikomisjon.

EKOE nõukogu soovib eriti rõhutada palvet rajada regulaarsed, legaalsed sissepääsuteed põgenikele Euroopa pinnale jõudmiseks, ilma et oleks vaja kasutada smugeldajate abi. Sellised sissepääsuteed võiks hõlmata rohkem ümberasustamise keskusi, humanitaarviisasid või viisanõuete kaotamist kriisipiirkonna inimestele ning paindlikumaid reegleid põgenikele peredega taasühinemiseks. Oma kõnes teemal „Olukorrast Liidus” võttis president Juncker selle mõtte üles, rääkides „legaalsete migratsioonikanalite avamisest”.

Lisaks sellele on oluline ja vajalik, et Euroopa riikides hoitakse ülal asüülitaotlejate vastuvõtmise miinimumstandardeid, kuidas ja kus iganes see vastuvõtmine on korraldatud (vastavuses ELi- vastuvõtmise tingimuste direktiivi standarditega). Sellise poliitikaga arvestades võib EL olla mitte ainult usaldusväärne naaber teistele riikidele, vaid ka inimestele, kes on hädas.

 

Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas Nõukogu
Brüssel, 11.10.2015

 

Print Friendly, PDF & Email
English