Arhiiv

Kõneledes Jumalaga ja Jumalast (nr 196/ 11.9.2015)

IMGP1962

Foto: Kadri Lääs

Kõnelemine Jumalaga on midagi sügavalt isiklikku, kõnelemine Jumalast aga midagi, mis meid liidab inimkonnana, kellele on omane küsida, mis või kes hoiab seda maailma koos ning mis on see koht, mis on mulle inimesena selles kõiges antud. Nii on küsinud inimesed läbi inimpõlvede ning leidnud end kõnetatuna Jumala poolt.

Viru praostkonna abipraost ja Kadrina koguduse õpetaja Meelis-Lauri Erikson mõtiskleb tänases arvamusloos, mil kombel on kristlik usk kõnetanud ja kõnetab eestlast, lähtudes Uku Masingu käsitlusest eestipärase ristiusu kohta. Erikson küsib: “Kas on olemas mingi „kellegi“-pärane ristiusk? Kas see usk ei olegi üks ja sama igal pool? On ja ei ole ka. Jumal on hämmastavalt interaktiivne. Tuleb arvestada ajamõõdet ja kohamõõdet.” Ta nendib, et elame pidevalt muutuste keskel ja me ei näe sageli, kuhu need muutused meid viivad, kuid selles kõiges on kindlasti ka lootusemärke. “Kristlik kirik ei kao kuhugi, see ainult teiseneb. Ehk on tulevane kirik rohkem nagu kogukond või isegi pigem perekond. Ehk on ta vähem institutsionaalne (märke sellest on juba ammu olemas – kiriklik leer on institutsioonina kadunud), vähem dotseeriv – ei jälgi, kas asjad on „õiged“. Ehk on tulevane kirik vähem analüüsiv, süstemaatiline, organiseeritud. Ehk on ta valmis rohkem ise õppima, kui teisi õpetama.”

“Jumalast kõnelemine ja Jumalaga kõnelemine kuulub usu ja usust inspireeritud elu keskmesse,” nii tõdeb tänases Kirik & Teoloogia jutluses, mis on peetud 9. septembril EELK Usuteaduse Instituudi õppeaasta avajumalateenistusel, toimetuskolleegiumi liige Thomas-Andreas Põder. “Kristliku usu ja kristliku kiriku keskmes ei ole seega mitte kiriku õpetus, mitte kiriku traditsioon, mitte kristlikud väärtused, mitte vaimulikud, ka mitte Kirik või Oma Usk – kui oluline omal viisil iga nimetatu ka ei oleks. Jumalateenistus on teoloogia ja teoloogiaõpingute mõistmise jaoks nii oluline, kuna siin toimuv ei lase unustada, et kristliku usu ja kristliku kiriku jaoks on keskmes ja otsustav kõnelemine Jumalast ja Jumalaga – nende olemasolu ja identiteedi lätteks seega kohtumine Jumala endaga.”

Johann-Christan Põderi artikkel tutvustab meile augustis Kopenhaagenis toimunud Kierkegaardi uurimiskeskuse rahvusvahelist aastakonverentsi ja seal käsitletud teemasid. Konverents keskendus Kierkegaardi nn eksistentsiaalsele lähenemisviisi taasavamisele. Kierkegaardi uurimine on viimastel aastakümnetel toimunud uue hoo ja tähelepanuga ning eksistentsiaalne lähenemine, mis paljudele tundus juba vanamoodne ja „ületatud“, leiab taas suuremat tähelepanu ning vajab süstemaatilist taasmõtestamist.

Head lugemist!

 

Tänases numbris:

Johann-Christian Põder, Kierkegaard – aktuaalne ka täna.

Meelis-Lauri Erikson, Eestipärasest ristiusust.

Thomas-Andreas Põder, Kõnelemine Jumalast ja Jumalaga. Jutlus EELK Usuteaduse Instituudi õppeaasta avajumalateenistusel.

Lisaks täiendused rubriiki „Uudised ja oikumeenia“.

 

Rubriigist „Arhiiv“ leiab ajakirja varasemate numbrite juhtkirjad koos sisukordadega ja viidetega tekstidele.

• Luterliku Maailmaliidu loodud logoga rubriigist „2017 – reformatsioon 500“ leiab ülevaatlikult reformatsiooni juubeliga seotud tekstid, mis on ilmunud 2010-2015 ajakirjas Kirik & Teoloogia ja ajalehes Eesti Kirik.

• Vaata ka 2011.–2014. aasta sisukorda ja registrit autorite järgi.

Print Friendly, PDF & Email
English